3-06-1203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1203 Haldusasi OÜ Truetti kaebus Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo vanemkomissar Raul Vahtra 05.06.2006 ettekirjutuse nr OP/1652/2006/LK tühistamise nõudes, OÜ General Baltic Group kaebus 05.06.2006 ettekirjutuse nr OP/1653/2006/LK tühistamise nõudes, OÜ Escado Grupp kaebus 05.06.2006 ettekirjutuse nr OP/1654/2006/LK tühistamise nõudes, OÜ Baltic Hotel Group kaebus 05.06.2006 ettekirjutuse nr OP/1655/2006/LK tühistamise nõudes, OÜ Baltic Group Investments kaebus 05.06.2006 ettekirjutuse nr OP/1656/2006/LK tühistamise nõudes ja OÜ Arriola Grupp kaebus 05.06.2006 ettekirjutuse nr OP/1657/2006/LK tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.
- Menetlusosalised ja esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord nende Kaebuse esitajate volitatud esindaja – Alla Jakobson; Vastustaja Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo volitatud esindaja – Aivar Orukask.
- Rahuldada kaebused osaliselt ja tühistada Rahapesu Andmebüroo 05.06.2006 ettekirjutused osas, millega nõuti raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroos kohapeal (HKMS § 26 lg 1 p 1).
- Ülejäänud osas jätta kaebused rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22.11.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud 05.06.2006 tegi Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (Andmebüroo) vanemkomissar Raul Vahtra rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 18 lg-te 3, 5, 6 ning § 22 lg-te 1, 2 ja 4 alusel rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 4800 raames 6 ettekirjutust kuuele kontserni kuuluvale äriühingule. Ettekirjutus oli kõigile äriühingutele tehtud samadel alustel. Ettekirjutustega kohustati ettekirjutuse adressaatide seaduslikke esindajaid ilmuma originaaldokumentide esitamiseks Andmebüroosse ja esitama kontrollimiseks adressaatide majandustegevust kajastavad dokumendid (lepingud, kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid). Tallinna Halduskohtusse pöördusid OÜ Truetti, OÜ General Baltic Group, OÜ Escado Grupp, OÜ Baltic Hotel Group, OÜ Baltic Group Investments ning OÜ Arriola Grupp neile adresseeritud ettekirjutuste tühistamiseks. Kaebuste põhjendused Ettekirjutused ei ole seaduslikud ega põhjendatud. Andmebürool puudub õigus rahapesualase revisjoni läbiviimiseks. Lubatav võib olla vaid nn üksikjuhtumi kontroll. Vaidlustatud ettekirjutustes sisalduv nõue majandustegevust kajastavate dokumentide esitamiseks tähendab sisuliselt äriühingu tegevuse revisjoni. Haldusakt on antud Andmebüroo pädevust ületades. Büroo võib nõuda dokumente kas 3ndalt isikult, kes on seotud kahtlase tehinguga, või isikusamasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud ettekirjutused ei puuduta ei
- ega
- juhtumit (RahaPTS § 15 lg 1, § 15 lg 7 ja § 22 lg-d 1 ja 4). Ettekirjutustest nähtub, et Andmebüroo nõuab kaebajate majandustegevust kajastavaid dokumente alates kaebajate asutamisest. Selline nõue ei ole subsumeeritav ei RahaPTS § 15 lg 7 ega § 22 lg 4 alla. Seadus ei anna Andmebüroole õigust koguda tõendeid. Andmebüroo ei ole uurimisasutus. Ettekirjutused on otseses vastuolus RahaPTS § 22 lg-ga 1, mille kohaselt on Andmebürool teabe kogumise õigus vaid tehingupõhiselt e kahtlase tehingu või sellega seotud tehingute kohta. RahaPTS ei anna Andmebüroole õigust nõuda lihtsalt kõike dokumente, nt ühe või teise äriühingu majandustegevuse kohta. Ei RahaPTS ega Andmebüroo enda Tegevusjuhend ei sätesta isiku või tema seadusliku esindaja kohustust ilmuda koos kõigi dokumentidega Andmebüroosse (Tegevusjuhendi p-d 2.1, 3.1, 3.3 ja 3.4). Tegevusjuhend sätestab, et Andmebüroo nõuab dokumentide koopiate esitamist vaid üksiktehingute kontrollimise korral. Vaidlustatud ettekirjutustest ei tulene kuidagi, et Andmebüroo nõuaks dokumente konkreetsete tehingute kohta. Liiatigi nõuab Andmebüroo vaidlustatud ettekirjutustes dokumentide originaale. Andmebüroo nõue ei ole mõistlik. Nõutavate dokumentide ladustamiseks on vaja ruumi pinnaga 25 m
- Dokumentide üleandmiseks on vaja veokit ja abitöölisi. Ettekirjutustes puudub selle andmise faktiline alus. Haldusaktides ei ole näidatud, milliste asjaolude alusel ning milliste tehingute kontrollimiseks dokumente nõutakse. Sellega on rikutud RahaPTS § 18 lg 3 p-i
- RahaPTS-st tuleneb üheselt, et Andmebüroo poolt kontrollitavalt isikult saadud teavet võidakse kasutada hilisemas väärteo- või kriminaalmenetluses sama isiku vastu. Kui Andmebüroo poolt kontrollitava isiku valdusest väljanõutud dokumendid viitavad rahapesualase süüteo tunnustele kontrollitava isiku tegevuses, võetakse kontrollitav isik obligatoorselt vastutusele väärteo- või kriminaalmenetluse korras. Seega võrdub dokumentide esitamiseks kohustamine enda vastu tunnistamiseks sundimisega ja seda nii sunniraha kui ka karistuse kohaldamise ähvardusel. RahaPTS-s sätestatud dokumentide väljastamise kohustus on vastuolus EÕIK art 6 lg-s 2 ja PS § 22 lg-s 3 sätestatud enese mittesüüstamise privileegiga. Ettekirjutused ei võimalda kaaluda kaasaaitamiskohustuse täitmist või enese mittesüüstamise privileegi kasutamist. Andmebüroo ei esitanud teavet, millest selguks, kas kaebaja vajab kaitset, s.h tulevikus esitatavate süüdistuste vastu. 2 Vastustaja vastulause ja taotlus Andmebüroo ülesanded on sõnastatud RahaPTS §-s
- Andmebüroo ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks andmete kogumine ja analüüsimine ning RahaPTS rikkumise tuvastamisel väärteomenetluse teostamine. Talle pandud ülesannete täitmiseks saab Andmebüroo rahapesu kahtlusest teatamiskohustuslastelt teateid ja tal on RahaPTS § 22 kohaselt eelnimetatud juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt õigus saada kahtlase tehingu või sellega seotud tehingute kohta täiendavat informatsiooni, olulisi andmeid ja sh raamatupidamisdokumente ka kolmandatelt isikutelt, kelle seos uuritavate tehingutega selgus kontrolli käigus. Seadusandja on andnud Andmebüroole erakorralised õigused rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kontrollimisel. Rahapesu tõkestamine on käsitletav kui ülekaalukas avalik huvi, milline annab avalikule võimule aluse isikutele kohustuste panemiseks ja isikute õiguste piiramiseks, s.h põhiõiguste riiveks. Seadusandja on püüdnud ettevõtjate õiguste riive viia miinimumini rangete reeglitega Andmebüroo teabele juurdepääsul. Vastavalt RahaPTS §-le 21 edastatakse Andmebüroos registreeritud andmeid ainult eeluurimist teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule seoses kohtumenetlusega kas nende kirjaliku taotluse alusel või Andmebüroo omal algatusel, kui see on oluline rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Juurdepääs Andmebüroo andmekogu informatsioonile ja selle töötlemise õigus on ainult Andmebüroo ametnikul. Kaebajate väide, et ettekirjutused on ebaseaduslikud ja põhjendamata, on paljasõnaline ja alusetu. Andmebüroo ei ole ületanud oma pädevust dokumentide esitamist nõudes, vaid tegutses rangelt seaduse alusel. Kaebajate väide rahapesualase revisjoni läbiviimise kohta on alusetu ja oletuslik. Revisjoni teostab Maksu- ja Tolliamet, Andmebüroo tegevuste hulka see ei kuulu. Kontrollimise käigus tehakse koopiad ainult neist dokumentidest, mis puudutavad kontrollitavat võimalikku rahapesujuhtumit. Dokumentidega tutvumise käigus võib tekkida vajadus veel täiendava teabe küsimiseks, sest rahapesu on protsess, millest Andmebüroo peab saama täieliku ülevaate. Rahapesu näol ei ole tegemist ühe tehinguga, nagu kaebaja ekslikult väidab. Kaebuste viide dokumentide koopiate nõude osas on arusaamatu, sest ettekirjutused seda nõuet ei esita. Andmebüroo ettekirjutustes oli märgitud faktiline alus, milleks on „rahapesukahtlusega informatsiooni kontrollimine" ning märgitud oli ka rahapesu kontrolltoimiku number. Kaebaja väide Andmebüroo haldusmenetluse võimalikust lubamatust sekkumisest süüteomenetlusse ja viide õigusteoreetilisele artiklile ajakirjas ei ole antud kontekstis juriidiliselt korrektne. Sisuliselt arutleb kaebaja õigusteoreetiliste seisukohtade üle, mis puudutavad Eesti Vabariigis kehtivat rahapesu tõkestamise seadusandlust ja sellega Andmebüroole seadusega antud õigusi. RahaPTS eesmärkidest lähtuvalt ei ole välistatud, et kontrolli tulemusena kahtlust ei kõrvaldata ja materjal võimaliku rahapesukuriteo kohta saadetakse uurimisorganile. Kontrolli alustamisel aga eeldab Andmebüroo ettevõtja seadusekuulekust. Seaduskuulekal äriühingul puudub vajadus oma tehinguid varjata ja dokumentide esitamisest keelduda, kuivõrd juhul, kui kahtlus kinnitust ei leia, on Andmebürool kohustus hoida äri- ja pangasaladust. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebused rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud taotluste ja põhjenduste juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 3 Andmebüroo pädevus raamatupidamisdokumentide nõudmisel Kohtu hinnangul annab RahaPTS Andmebüroole pädevuse nõuda sellises mahus raamatupidamisdokumentide esitamist, nagu seda kaevatud ettekirjutustes on tehtud. Selline pädevus tuleneb Andmebüroole RahaPTS § 22 lg-st 4 ning Andmebüroo tegevuse eesmärkidest. Vastavalt RahaPTS § 22 lg-le 4 on rahapesu andmebürool õigus saada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas ka raamatupidamisdokumente kolmandatelt isikutelt, kelle seos uuritavate tehingutega selgus kontrolli käigus. Toodud säte ei piira nõutavate dokumentide mahtu mingi kindla perioodi ega konkreetse tehinguga. Vastavalt ainetud on kaebaja viited revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamisele maksumenetluses. Andmebüroo tegevust ei reguleeri mitte maksukorralduse seadus, vaid RahaPTS. § 22 lg-s 4 sätestatud pädevust peab Andmebüroo kasutama eesmärgipäraselt talle antud ülesannete täitmiseks. RahaPTS § 161 kohaselt kontrollib rahapesu andmebüroo rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning otsustab kuriteo tunnuste avastamisel asja edastamise kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale organile. Nimetatud kontrolli funktsiooni täitmiseks on Andmebürool vastavalt § 18 lg-le 3 õigus teha ettekirjutusi. Õige on kaebaja väide, mille kohaselt peab Andmebüroo ettekirjutuses olema ära toodud selle andmise faktiline alus (§ 18 lg 3 p 4), kuid seejuures tuleb arvestada Andmebüroo tegevuse eripära menetluse läbiviimisel. Nimelt sätestab RahaPTS § 21 piirangud Andmebüroo poolt kogutud andmete edastamisele ja kasutamisele. § 21 lg 1 kohaselt edastatakse rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid ainult eeluurimist teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule seoses kohtumenetlusega kas nende kirjaliku taotluse alusel või rahapesu andmebüroo omal algatusel, kui see on oluline rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda ettekirjutustes toodud faktilist alust, mille kohaselt kontrollib Andmebüroo äriühinguid seoses rahapesu kahtlusega seotud informatsiooniga ning rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 4800 raames, piisavaks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et täpsema informatsiooni avaldamine kohtule käesolevas haldusasjas, mille käigus saavad sellest teadlikuks ka kaebajad, võib takistada Andmebürool tema kontrollifunktsiooni teostamist ning võib halvemal juhul viia ka potentsiaalsete tõendite hävitamiseni või juurdeloomiseni. Mis puudutab Andmebüroo poolt küsitud informatsiooni hulka, siis kohus nõustub vastustajaga ka selles, et rahapesu kahtluse kontrollimisel võib olla oluline kogu rahavoo jälgimine pikema aja vältel, millisel juhul on ettekirjutustes nõutud raamatupidamisandmete küsimine põhjendatud. Teadmata äriühingu raamatupidamisdokumentides sisalduvat, on väga raske, kui mitte võimatu, teha konkreetseid ettekirjutusi konkreetsete dokumentide väljanõudmiseks. Käesoleval juhul on Andmebüroo tegutsenud Tegevusjuhendi rahapesu andmebüroo järelvalvetegevusele (http://www.pol.ee/?id=41985) p-de 3.4, 3.5 ja 3.6 kohaselt, vastavalt millele kontrollitakse kontrollitava klientidega/partneritega arveldamise korda ning raamatupidamisregistreid (pearaamat, päevaraamat), kust valitakse välja kontrollitavad tehingud. Kui raamatupidamine asub kontrollitavast eraldi, võivad kontrollijad alustada tehingute kontrollimisest. Andmebüroo vaatleb tehingute kontrollimisel kõiki vajalikke tehinguga seotud dokumente ja kontrollib tehingute tegemise vastavust RahaPTS-s sätestatud nõuetele. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse tehingud, mille kohta oleks tulnud koostada teade rahapesu andmebüroole, võetakse kontrollitava pädevalt töötajalt seletus juhtunu kohta. Tehingute kontrollimisel on kontrollijatel õigus kontrollida ka vara päritolu tõestavaid dokumente, majandusaasta aruandeid ja muid majandustegevust kajastavaid dokumente. Enese mittesüüstamise privileeg Ühe põhiõiguse (põhiseaduse § 22 lg 3) kohaselt ei ole keegi kohustatud ennast süüdistama 4 või välja andma, st aitama kaasa enda poolt toimepandud süüteo tõendamisele. Reeglina kehtib see põhimõte süüteomenetluses, mitte haldusmenetluses. Nagu eelmises punktis analüüsitud, tulenes Andmebüroo pädevus ja õigus vaidlustatud ettekirjutuste tegemiseks RahaPTS § 22 lg-st
- Kohtu hinnangul ei ole Andmebüroo eksinud ettekirjutusi tehes enese mittesüüstamise privileegi vastu, kuivõrd haldusorganil ei saa ettekirjutust tehes olla teada, kas ettekirjutusi täites esitavad äriühingud tõendeid enese vastu või mitte. Selline info ja teadmine saab olemas olla vaid äriühingul enesel. Seega saab vaid äriühing ise anda hinnangu sellele, kas dokumente esitades võib ta ennast süüstada või mitte – nii haldusorganil kui ka kohtul puudub vastavasisuline informatsioon. Ettekirjutuste eesmärk on koguda infot, mille alusel teised organid saaksid tegutseda. Seega – ettekirjutuste tegemine ise ei ole saanud olla õigusvastane. Küsimus võib tõusetuda ettekirjutuste täitmise võimalikkusest kaebajale ning menetluse käigus kogutud tõendite kasutamise võimalikkusest hilisemas potentsiaalses süüteomenetluses. Et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala hõlmab ka õigust mitte anda ise ametivõimudele üle ennast süüstavaid dokumente, saavad kaebajad toetuda sellele argumendile juhul, kui nad ettekirjutusi ei täida, neile määratakse selle eest sunniraha ja isikud otsustavad selle määramise vaidlustada. Samamoodi saavad kaebajad sellele vastuväitele tugineda juhul, kui kogutud tõendeid peaks nende vastu kasutatama hilisemas kriminaalmenetluses. See kõik ei muuda aga käesolevaid ettekirjutusi õigusvastaseks, kuna haldusorganil oli pädevus nende tegemiseks. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et karistusähvardusel teabe nõudmist iseenesest ei peeta enese mittesüüstamise privileegi rikkumiseks, kuid sellena nähakse dokumentide esitamata jätmise eest trahvi määramist ning saadud teabe kasutamist tõendina kriminaalmenetluses. Oma järgnevad sammud peavad äriühingud ise läbi kaaluma, unustamata, et dokumentide esitamata jätmisel annavad nad ise kaudse hinnangu tõendite võimalikule sisule ja enda süülisusele. Dokumentide esitamise koht Kaebused on põhjendatud osas, milles esitatakse vastuväited dokumentide toomiseks Andmebüroo ruumidesse. Nõuet esitada raamatupidamisdokumendid Andmebüroo asukohas ei esita ei RahaPTS ega ka Tegevusjuhend. Vastupidi, Tegevusjuhendi p-d 3.2 ja 3.3 sätestavad kontrolli läbiviimise korra äriühingu asupaigas kohapeal. Kaebajad on kohtule esitanud väited, mille kohaselt on nõutud dokumentide maht väga suur, selle transportimiseks Andmebüroo ruumidesse läheks vaja transportautot, transporttöölisi ning dokumentide ladustamiseks laoruumi. Ehkki kohus arvab, et tegemist on kaebajate poolt toodud liialdusega, võib siiski lisaks sellele, et dokumentide kohaletoimetamise kohustus ei tulene seadusest, olla tegemist ka ebaproportsionaalse koormise panemisega kaebajatele, kui nõutud dokumentide hulk on ligilähedanegi sellele, mida kaebajad väidavad. Seega tuleb ettekirjutused tühistada osas, millega on nõutud raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroo asukohas. Andmebürool säilib kaevatud ettekirjutuste alusel õigus kontrollida nõutud dokumente äriühingute juures. Menetluskulud Pooled ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 5