KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- aprillil 2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-14984 Tsiviilasi MPhagi MK vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MP Kostja MK Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MK igakuiselt elatusraha tütre MK, ülalpidamiseks MP kasuks summas 3250.- (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni alates hagi esitamisest, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte kooselust sündis tütar MK .
- Laps elab koos emaga. Poolte kooselu lõppes .
- sõlmisid pooled kompromisslepingu, milles reguleerisid omavahelisi varalisi suhteid ning leppisid kokku ka poolte õigused ja kohustused neil sündinud tütre MK ülalpidamise ja lapsega suhtlemise korra osas. Lepingu kohaselt kohustus kostja andma hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 3000.- krooni kuus ning lisaks nimetatule tasuma M K lasteaiamaksu, kandma lapse huvialaringides osalemisega seotud kulud ja kandma kulutused lapse spordivarustusele, riietele ja jalanõudele. Hageja nõue ja põhjendused.
- kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 4899.- krooni kuus. Hageja väidetel ei täitnud kostja poolte vahel lepingus kokkulepitut lapse ülalpidamise osas ja enne hagi esitamist kandis MK oma lapse ülalpidamiseks üle vaid mõnel kuul 1500.- krooni.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 7965.- krooni, millest poole peaks kandma hageja arvates kostja. Arvestades sellega, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu, tulekski kostjalt välja mõista elatusraha 4899.- krooni. Hageja väidetel koosnevad igakuised kulutused lapsele järgmistest kuluartiklitest : kulust toidule summas 1400.- krooni, lasteaiamaksule summas 550.- krooni, kommunaalkuludele 400.- krooni, poolele pangalaenu tagasimaksele summas 1350.- krooni, bensiinile summas 1241.- krooni, riietele summas 665.- krooni, jalatsitele summas 265.- krooni, voodipesule summas 30.krooni, hügieenitarvetele ja juuksurile kokku 60.- krooni, ravimitele summas 90.- krooni, meelelahutusele summas 350.- krooni, mööbli ostmisele summas 545.- krooni, suvebasseinile summas 50.- krooni, raamatutele, videokassettidele ja mänguasjadele kokku summas 225.krooni, televiisorile + videomakile summas 460.- krooni ning kindlustusmaksetele summas 284,20 krooni.
- Hageja töötab OÜ-s ja tema töötasu suuruseks on 20.000.- krooni.. Hagejale kuulub korter Tabasalus, mis on ostetud saadud laenu abil ning hagejale kuulub ka kinnistu , millele on samuti seatud hüpoteek kasuks summas 267.000.- krooni. Hagejale ei kuulu osalusi äriühingutes ning ta ei oma ka mootorsõidukeid ega kasuta neid liisinglepingute alusel.
- Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse ja oma palgatõendi, laenulepingu, mille alusel võttis hageja laenu, mida ta nüüd tagasi maksab, kindlustuspoliisi, ostutšekke, mis tõendavad lapsele tehtavaid kulutusi, oma pangakonto väljavõtte , tõendi ARK-ist, et talle ei kuulu ühtki sõidukit ja kinnistusraamatu elektroonilised väljavõtted talle kuuluvate kinnisasjade kohta. Lisaks nimetatule esitas hageja kohtule ka kinnistusraamatu elektroonilised väljatrükid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta ja äriregistri väljatrüki, mis tõendab kostja osalust ja juhatuse liikmeks olemist äriühingus. Hageja taotles kohtult teha järelepärimine Maksu- ja Tolliametile kostjal tulude kohta ning välja nõuda krediidiasutustelt kostja arvelduskontode väljavõtted tõendamaks kostja varalist olukorda. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas kohtusse saabunud vastuses tema vastu esitatud hagi summas 2460.krooni kuus, kuigi oli seisukohal, et hagi esitamine tema vastu on põhjendamatu, sest ta on oma kohustused lapse ülalpidamisel täitnud.. Kostja kinnitas, et nad sõlmisid hagejaga tõepoolest . kompromisslepingu, kus määrati kindlaks ka vastastikused õigused ja kohustused poolte ühise lapse MK suhtes, kuid vastavalt Lk 2
(5)kokkuleppele pidi kostja hakkama elatist lapse ülalpidamiseks hagejale maksma alates sest kokkuleppes kinnitas hageja, et eest hageja kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks ei nõua kuna kostja tasus lepingu sõlmimisel hagejale 120.000.- krooni. Kostja väidetel on ta teinud ajavahemikul lapse ülalpidamiseks kulutusi summas 30.072.krooni, mis jagatuna kümne kuu peale on isegi rohkem kui kompromisslepingus kokku lepiti. Kostja on seisukohal, et arvestada tuleb ka seda, et poolte ühine laps on vastavalt poolte kokkuleppele iga 10 päeva järel neli päeva isa juures. Seega katab kostja poolt makstav elatis tegelikult enamuse poolte ühise lapse ülalpidamiskuludest.
- Kostja ei nõustu kõigi kulutustega, mida hageja väidab lapsele tegevat ning mille eest hageja kostjalt elatist nõuab. Hageja väidetel kustutab ta igakuiselt pangalt võetud laenu 2700.- krooni ulatuses ja leiab, et ½ pangalaenu tagasimaksest on lapse igakuine kulu, mille kostja elatisena hagejale peab maksma. Kostja on seisukohal, et nimetatud kulutust elatise väljamõistmisel arvestada ei saa, sest tegelikult elavad hageja ja laps hageja elukaaslase juures ning eluase, mille soetamiseks hageja pangalt laenu võtnud on, ei ole ei lapse ega ka lapse elukoht, mistõttu ei ole hageja õigustatud kostjalt selle eest ka elatist nõudma. Kostja ei nõustu ka lapse sõitudeks tehtavate väidetavate bensiinikuluga, mis hageja väidetel on 1241.- krooni kuus. Kuna lapse lastead asub 500 meetri kaugusel, saavad lapse sõidutamiseks tehtavad kulutused olla maksimaalselt 30.- krooni kuus. Kostja ei nõustu ka hageja väitega, mille kohaselt kulub tal lapsele voodi soetamiseks 3000.krooni aastas ehk 250.- krooni kuus, mille kohta on esitatud arve Ajal mil hageja voodi lapsele ostis maksis kostja hagejale 120.000.- krooni ning vastavalt kokkuleppele polnud hageja õigustatud nõudma sellel perioodil kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise maksmist.
- Arvestades eeltoodut ning ka seda, et kostja töötab alates OÜ-s projektijuhina, kus tema kuupalga suuruseks on 7500.- krooni, ei ole kostja oma väidetel suuteline maksma hageja poolt hagis nõutavat elatist, vaid suudab seda teha summas 2460.- krooni.
- Kostja esitas koos oma vastusega järgmised dokumentaalsed tõendid: OÜ poolt koostatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendi, millest nähtub, et perioodi . eest on talle arvestatud palka 75.000.- krooni, kohtu nõudmisel ja hageja taotlusel äriregistri väljavõtted äriühingute kohta kus kostja on osanikuks ja juhatuse liikmeks ( 3 tükki) ja tõendi ARK-ist, mille kohaselt kuulub kostjale sõiduauto , Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud hagi põhistustega ja kostja vastuväidetega, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt Lk 3
(5)peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. 14. Lapse vajaduste kindlaksmääramisel arvestab kohus hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, mis lapsele tehtavaid kulutusi tõendavad. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 7965.- krooni, kostja vaidlustab hageja poolt märgitud kuludest eluasemelaenu, bensiinikulu ja hageja poolt tehtud kulutuse lapse voodi ostmiseks, teisi hageja poolt tehtud kulutusi kostja ei vaidlusta. Kohus nõustub kostjaga selles, et põhjendamatu on lapsele elatise väljamõistmisel arvestada hageja poolt pangale tehtavate igakuiste eluasemelaenu tagasimaksetega, eriti kui arvestada seda, et laps tegelikult ju ei elagi eluruumis, mille soetamise eest hageja pangale laenu tagasi maksab. Nimetatut tõendavad hageja enda poolt hagiavalduses näidatud enda ja lapse elukoha aadress ja laenuleping, mille hageja on sõlminud AS-ga eluaseme ostmiseks . Seega tuleb hageja poolte lapse ülalpidamiseks tehtavates väidetavatest kuludest maha arvestada 1350.krooni. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja poolt väidetud kulutused bensiini ostmiseks summas 1241.- krooni, mis on seotud lapse transportimisega, on ülepaisutatud. Kuigi hageja elab käesoleval ajal ja laps käib kohtule esitatud tõendite kohaselt , ei ole tõenäoline, et ainuüksi lapse transportimiseks kulub igas kuus hagejal 85 liitrit bensiini. Pealegi ei kuulugi hagejale sõidukit millesse bensiini tankida.. Kohus on seisukohal, et lapse transportimiseks tehtavaks põhjendatud kuluks on piisav arvestada 200.- krooni. Seega tuleb ka hageja poolt märgitud lapse väidetavatest kuludest maha arvestada veel 1041.- krooni Lisaks eeltoodule nõustub kohus ka sellega, et hageja on põhjendamatult lisanud lapsele tehtavate igakuiste kulutuste hulka lapse voodi ostmiseks tehtavad kulutused. Kohus leiab, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et igal aastal ei ole vaja osta lapsele uut voodit. TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja. Kuigi kohtu arvates ei ole vaja lapsele igal aastal osta ka kirjutuslauda ja tooli, mille hageja samuti märgib lapsele tehtavate kulutuste hulka, ei ole kostja seda kuluartiklit vaidlustanud, mistõttu leiab kohus, et põhjendatud on arvestada lapsele aastas mööbli ostmiseks kokku 2500.- krooni, mis ühes kuus teeb ligikaudu 295.- krooni nagu märgib hageja. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte alaealise lapse põhjendatud igakuisteks kulutusteks on 5324,20 krooni (7965,20 – 1350-1041-250). 15..Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on kohtule esitatud poolte palgatõendid nende tööandjatelt, kinnistusraamatute väljavõtted pooltele kuuluvate kinnistute kohta, tõendid Riiklikust Autoregistrikeskusest ning pangakontode väljavõtted Eesti Vabariigi krediidiasutustelt. Arvestades dokumentaalsete tõenditega, mis tõendavad poolte varalist seisukorda, leiab kohus, et poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud on põhjendatud jagada poolte vahel võrdselt pooleks. Hageja väidetel on tema keskmiseks töötasuks kuus 20.000.- krooni. Seda kinnitab ka tema palgatõend OÜ-st . Kuigi kostja väidetel on tema palga suuruseks 7500.- krooni, mida kinnitab ka OÜ poolt koostatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõend, tõendab kostja pangakonto väljavõte SEB Eesti Ühispangast, et lisaks palgale tööandjalt saab kostja veel tulu 4000.- krooni kuus korteri välja üürimisest ning ilmselt on kostjal muidki lisasissetulekuid, sest lisaks palgale ja üüritulule on kostja peaaegu igakuiselt teinud oma arvelduskontole sularaha sissemakseid vahemikus 10.000.- kuni 20.000.- krooni. Kostja piisavalt head varanduslikku seisukorda tõendab ka see, et talle kuulub sõiduauto , ning see, et ta on OÜ OÜ ja OÜ osanik ja juhatuse liige. Kinnisvara omavad kinnistusraamatu elektrooniliste väljatrükkide kohaselt mõlemad pooled. Lk 4
(5)Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka asjaoluga, et hageja kui füüsiline isik on kohustatud maksma kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista igakuine elatusraha hageja kasuks summas 3250.- krooni kuus. Juhindudes PkS § 70 lg 1 sätestatust tuleb elatis kostjalt välja mõista alates elatisehagi esitamisest, s.o. alates 15.juunist 2006.a. 16. Tulenevalt riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust kohtukulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. Hageja kohtuväliste kulude jaotamist menetlusosaliste vahel taotlenud ei ole. Kohtunik: Lk 5
(5)