2-06-14391/1

2-06-14391 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsist 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. 03.2007.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-14391 Tsiviilasi LA hagi AGi vastu vanema õiguste ära võtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LA Kostja AG Asjas kaasatud eestkosteasutus TL H Li V kaudu, kohtuistungile ilmumata, istungi toiumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2007.a. pädev esindaja RESOLUTSIOON Rahuldada LA hagi AGi vastu vanema õiguste äravõtmiseks. Võtta AGilt ära vanema õigused . sündinud KA suhtes. Kohtukulude jaotus Jätta asja menetluskulud LA enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuostsuse teatavaks tegemisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu ning sündis perekonda KA lahutati Tallinna Linnakohtu otsusega laps jäeti hageja juurde ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis summas 500 krooni kuus lapse ülalpidamiseks Alates ei ole kostja poja ülalpidamises osalenud. Ta pole last külastanud ega suhtle temaga. Hageja on seisukohal, et kostja hoiab kõrvale kohustusest last ülal pidada ning teda kasvatada. Elatise võlgnevus moodustab 29 200 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 54 lg. 1 p. 1 lg.-test 2 ja 5 ja 59 palub hageja kohtul võtta AG ära vanema õigused sündinud KA suhtes. Kostja vastuväited hagile Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud, kuid kohtuistungil kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja seletuse kohaselt tegi hageja kostjale ettepaneku, et kui viimane loobub vanema õigustest lapsele, ei nõua hageja kostjalt ka elatist lapse ülalpidamiseks ning vabastab kostja pangakonto aresti alt. Kui hageja vajas lapsele passi, lubas ta kostjal lapsega kohtuda. Kui hageja sai lapse passi kätte, keeldus ta kostjale last näitamast. Eestkosteasutuse seisukoht TL HLV kaudu eestkosteasutusena oma kohtule antud kirjalikus arvamuses on seisukohal, et LA hagi on õigustatud. Kostja seletuse kohaselt teades hageja negatiivset suhtumist kostjasse, pole kostja avaldanud initsiatiivi lapsega kohtumiseks, küll on ta igal aastal (viimati küll kolm aastat tagasi) poja sünnipäeval talle helistanud ja õnne soovinud. Kostja on eestkosteasutuse töötajale avaldanud nõusolekut temalt vanema õigused ära võtta, küll aga on ta leidnud, et siis pole ta kohustatud ka elatusraha lapsele maksma. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 54 lg. 1 sätte kohaselt võib kohus õhe vanema nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Sama seaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et ta pole täitnud kohusetundlikult vanema kohustust maksta elatusraha oma alaealise lapse ülalpidamiseks ega ole avaldanud ka initsiiatiivi lapsega suhlemiseks. Elatusrahana oli TL kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistnud 500 krooni kuus. Harju Tööpiirkonna kohtutäitur MR saadud tõendi kohaselt . moodustab kostja võlgnevus hageja ees s kokku 29 200 krooni (vt. tlk. 7). Asjaolu, et hageja peatas elatusraha nõude kostja vastu, ei tähenda kohtu arvates seda, et kostja oli õigustatud üldse mitte maksma elatusraha oma alaealisele lapsele. Kostjal oli võimalik ka vabatahtlikult täita kohtuotsust ning maksta elatist oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Et kostja oma vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last, ei ole täitnud, tõendab tema võlgnevus hageja ees seisuga summas 29 200 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hagejale elatise võlgnevuse kohtuistungi toimumise ajaks tasunud. Kostja väide, et kuna hageja pole tal võimaldanud lapsega suhelda, pole ta hagejale ka elatusraha lapse ülalpidamiseks maksnud, ei saa olla kohtu arvates õigustuseks kostjal kui vanemal jätta täitmata seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Kostja ei ole oma seletuse kohaselt kohtule pöördunud ei eestkosteasutusse ega kohtusse talle lapsega suhtlemise korra määramiseks. Ilmne on kohtu arvates asjaolu, et kostjal siiski tõsiseltvõetav soov oma lapsega suhelda puudus ja seda pikema aja jooksul. Kostja on eestkosteasutusele avaldanud nõusolekut temalt vanema õiguste äravõtmiseks ning leidnud seejuures, et ta ei ole siis kohustatud ka elatist oma lapse ülalpidamiseks maksma. Perekonnaseaduse § 55 lg. 3 sätte kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtukulude väljamõistmist hageja kostja arvelt kohtult taotlenud ei ole, seega tuleb kohtukulud jätta hageja enda kanda aluseks võttes TsMS § 162 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.03.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik