lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagiavalduse kohaselt kandis MA kostja pangaarvele ajavahemikus edastamiseks kolmandale isikule AS-le 207 650 krooni. Kostja raha edasi ei kandnud, seega on kostja hageja hinnangul alusetult rikastunud. Hageja väidab, et ta sai kostja poolsest alusetust rikastumisest kui kostja andis Tartu Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-774/02 tunnistajana ütlusi. TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja vastuväite kohaselt sai hageja väidetavast alusetust rikastumisest teada hiljemalt 19. Kohtule on esitatud Tartu Politseiprefektuurile AS tegevdirektor JO poolt esitatud avaldus, milles JO palub uurida enda ja MAi vahelise lepinguga seonduvaid asjaolusid (tl 46). Avalduse kohaselt sõlmis MA JO lepingu AKkäest võla kättesaamiseks. Avalduses selgitatakse, et MAi väitel laekus tema arvele 17 500 krooni, kuid avaldaja JO on teada informatsioon, et MA on saanud nimetatud lepingu järgselt AKtunduvalt suuremaid summasid, mida ta salgab. Hageja esitas politseile oma seletuse tl 47-49). Kostja on seisukohal, et seega pidi hageja hiljemalt saama teada kostjapoolsest väidetavast alusetust rikastumisest hageja arvel.
Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hiljemalt pidi hageja väidetavast alusetust rikastumisest teada saama. Kohus peab ebausaldusväärseks hageja seletust selle kohta, et ta sai alles teada, et kostjal puudus mistahes volitus AS nimel tegutsemiseks. Tartu Maakohtu otsusest nähtub, et juba kriminaalmentluse raames on MAil olnud erinevaid versioone AK laekunud summade JO edasikandmise osas. Samuti nähtub otsusest, et APei olnud seotud hageja ja JO vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga ning tal puudusid iseseisvalt tegutsemiseks volitused. Kuna nimetatud volitusi ei olnud MAi ega JO poolt AP antud , ei oma käesolevas menetluses tähtsust see, et kostja seda tunnistajana kriminaalmenetluses kinnitas. Hageja teadis nõude loovutamise ja sellele järgnevate tagasimaksetega seonduvat niigi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta oli veendumusel kuni , et AP olid AS-lt volitused AS nimel tegutsemiseks. TsÜS (red. kuni ) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Viide sellele, et väidetav tõend asub teises toimikus, ei vabastada isikut tõendamisest käesolevas menetluses. Kohus on seisukohal, et ka esitatud hagi Jõgeva Maakohtule oli esitatud pärast nõude aegumise tähtaega, seega ei ole põhjust analüüsida, kas aegumine oli peatunud kuni uue hagi esitamiseni, s.o.kuni Hageja leiab oma seisukohtades, et isegi juhul kui nõue on aegunud tuleb alusetu rikastumise alusel saadu tagastada TsÜS § 150 tulenevalt. Kohus hagejaga ei nõustu. TsÜS § 150 reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete aegumist. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Aegumise eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosalisel puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada ning õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda rahalise kohustuse täitmata jätmist rikkumiseks, mille puhul oleks välistatud aegumise kohaldamine.
lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Kohtukulud
lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses.
lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.