Obsah (6)

§ 405§ 449§ 2§ 162§ 173§ 174

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-18321 Otsuse teatavakstegemise 11.04. 2007. a, kohtukantselei kaudu aeg ja koht Harju Maakohtu Epp Haabsaar Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi

§ 405

lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses. Riigikohus on aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-2-1-92-02), et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitas lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Samas kolleegium märkis, et on võimalik olukord, kus kõrgema astme kohus leiab, et hagi ei ole aegunud ning nõude kindlakstegemiseks võib tekkida vajadus saata asi tagasi alama astme kohtusse. otsuses on Riigikohtu Tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et kui hageja nõude rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus, pole põhjust rääkida hageja nõude aegumisest. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata mitte hageja nõude aegumise, vaid hageja nõude rahuldamiseks vajaliku materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu (kohtuasi nr 3-2-1-37-06).

§ 449

lg 3 järgi võib kohus aegumise kohaldamise taotluse suhtes teha vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Seega on vaheotsuse tegemine menetlusõigus, mitte kohustus. Kohus peab arvestama, et

§ 2

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et tsiviilasi lahendataks õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodust järelduvalt ei kasuta kohus vaheotsuse võimalust, võtab seisukoha kõikide asjaolude suhtes ning langetab sisulise lõppotsuse. Tulenevalt hagi asjaoludest on nõude aluseks hageja ning kolmanda isiku õiguseellase AS vahel sõlmitud leping (toim lk 43), mille kohaselt THL V kui tarnija kohustus RAS EE (kauba saajale) tarnima viisteist komplekti soojuussõlmeseadmeid kogumaksumusega 1467475 krooni. Kauba saaja kohustus saadud seadmete eest lepingu lisas 1 esitatud graafiku järgi tasuma. Lepingu täienduse nr 1 kohaselt tarnis hageja RAS EE kui kauba saajale 607 tasakaalustusventiili kogumaksumusega 130470 krooni ning kauba saaja kohustus maksegraafiku alusel tasakaalustusventiilide eest tasuma. Lepingu eesmärgiks oli mitte ainult asuva elamu, vaid üldse Haabersti linnaosa hoonete tsentraalküttesüsteemide rekonstrueerimine. Viidatud ajal kehtinud TsK § 261 lg 1 tähenduses on leping hankeleping, mille järgi kohustub hankijaorganisatsioon kindlaksmääratud tähtaegadel või tähtajal ostja-organisatsioonile (tellijale) üle andma omandisse või operatiivsesse haldusse kindlaksmääratud toodangu. Lepingu eesmärgiks oli ER- ja A laenu kasutamine. Laenu tagasimaksete kogumist kolmandatelt isikutelt leping ette ei näinud. sõlmisid kostja ning AS elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti (toim lk 47 ja 48). Viidatud akti p 3 järgi kohustus AS vaidlusaluse hankelepingu ise lõpetama. Viidatud ajal kehtinud TsK § 233 kuni § 241 järgi oli lepingut võimalik lõpetada kohustise täitmise, tasaarvestuse, poolte kokkuleppega jms teel. Kohustuste ülevõtmine lepingu lõpetamise mõistesse ei kuulu. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et akti p-s 4 on kokkulepe, mille järgi tasus kostja AS-le seoses enamkulutatud remondirahaga 23 846.92 krooni. Lepingu lõpetamisele suunatud tahe järeldub ka hageja ning AS hilisemast käitumisest. Veel

1. a jaanuaris tasus lepingujärgseid makseid AS , kusjuures hageja on need ka vastu võtnud. EES § 15.1 lg 5 kohaselt annab kohustatud subjekt elamu haldamise korteriühistule üle 3 kuu jooksul pärast avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eluruumide erastamise korraldamise kehtestas Vabariigi Valitsus
2. juulil
3. a määrusega nr 198, seda 12.10.
4. a määrusega nr 302 täiendades. Viidatud korra p 9.4 järgi lõpevad elamu haldamiseks sõlmitud lepingud kolme kuu jooksul pärast nende ühistule või korteriomanikele üleandmise akti allakirjutamisest. Kohustatud subjekt on kohustatud informeerima elamu haldamiseks ja majandamiseks sõlmitud lepingute pooli akti allakirjutamise päevast. Lepingujärgsete kohustuste ülevõtmist viidatud seadus või kord ei sätesta. Samuti puudub võimalus nõuet tulenevalt hagi asjaoludest alusetu rikastumise järgi rahuldada, sest sellisel juhul on kostjaks korteriomanikud, mitte korteriühistu. Dokumentaalseid tõendeid, mida eraldi ei ole analüüsitud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks ning märgib, et põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagi rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Kostja ülejäänud vastuväiteid hindab kohus väheoluliseks. Aegumise osas võtab kohus põhimõttelise seisukoha. VÕSRS § 9 1 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
5. juulit
6. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
7. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
8. juulit
9. a. Sama sätte lg 2 kohaselt , kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
10. juulit 2002 kehtestatud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseadusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
11. juulist
12. a. Sama sätte lg 3 järgi, kui enne
13. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
14. juulit 2002 kehtinud seadust. Seega oleneb aegumise kohaldamine sellest, kas nõue aegus enne või pärast 01.02.
15. a. Samuti, kas praegu kehtiv aegumistähtaeg on lühem või pikem kui aegumistähtaeg, mis varem kehtis. Hankelepingu maksgraafiku kohaselt oli tagasimakse tähtaeg, mida AS või tema õigusjärglane ei tasunud, vastavalt
16. juuli
17. a ning
18. jaanuar
19. a (toim lk 46). Seega algas aegumine pärast
20. juulit 2002 ning aegumistähtaja pikkus on kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestada tuleb, et TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste (antud juhul korduvate tagasimaksete) puhul algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algasid vaidlusalused aegumistähtajad vastavalt ning lõppesid vastavalt Nõude on hageja kohtule esitanud. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eeslõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Sättes viidatakse kokkuleppe olemasolule, mistõttu aegumise peatamine üksnes võlausaldaja tahte alusel ei ole järeldada. Seega võtab kohus seisukoha, et maksed, mille tähtaeg oli on aegunud ning maksed, mille tähtaeg oli 20.01.
21. a, mitte.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar