lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on
lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
lg 4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et osaliselt on kostja lapse ülalpidamisest enne hagi esitamist osa võtnud. Arvestades asjaolu, et lapsele makstav elatis ei või olla vähem kui ½ Vabariigi Valituse kuupalga alamäär, ei ole kohtu arvates kostja osavõtt hetkel lapse ülalpidamisest piisav ega taga lapse igakuiste vajaduste rahuldamist. Eeltoodud tõttu on põhjendatud ka hageja poolt kohtule elatise nõude esitamine, kuivõrd märgitud ulatuses ülapidamine andmine kostja poolt ei taga piisavalt lapse vajaduste rahuldamist. Hageja on põhjendanud lapsele minevaid kulusid ca 4000 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1500 krooni. Hagi kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 x 1500 = 13500 TsMS § 190 lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1000,00 krooni tasuda kostja VS´ilt. Lk 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.