KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-20482 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 05. aprill 2

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 10.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

12. Elatise miinimum on sätestatud

§-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni,
2. aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid

§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.

1. Sotsiaalministeerium on tellinud
2. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
3. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2 181 krooni ja vanusegrupis 14-19 eluaastat 3 170 krooni kuus. Seega on

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega.

1. Poolte palgatõendite kohaselt on nende igakuine sissetulek (palk) suhteliselt võrdne. Hageja keskmine ühe kuu brutosissetulek on ca 7 800 krooni ja kostjal ca 7 600 krooni.
2. Kohus leiab, et hageja esitatud ülalpidamiskulude arvestus on liialdatud. Hageja arvestab kahe lapse ülalpidamiskuludeks aastas kokku 92 000 krooni. 92 000 krooni on poolte keskmist brutopalka arvesse võttes ühe lapsevanema keskmine aastapalk. Hageja taotles kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 3 000 krooni, põhjendusel, et laste ülalpidamiseks ühes kuus kulub ligikaudu 4 175 krooni. Viimasel kohtuistungil kinnitas hageja, et kahe lapse ülalpidamiseks kulub kokku 8 927 krooni (see on üle 100% rohkem, kui hagis). Hageja pole kohtule veenvalt selgitanud seda, miks ta on esialgses hagis märgitud laste ülalpidamiskulude summat suurendanud rohkem kui kahekordselt.
3. Kohus arvestab sellega, et kostja on kogu kohtumenetluse ajal sisuliselt ülalpidamiskohustust täitnud. Seda kinnitavad poolte selgitused ja kohtule esitatud püsikorralduse leping.
4. Kohus leiab, et kostja peab maksma elatist kummalegi lapsele 1 800 krooni kuus, kokku 3 600 krooni alates kohtuotsuse tegemise ajast. 3 V Kohtu selgitus 18.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). Kohtunik 4