2-06-1094/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-1094 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2007 Tallinnas Tsiviilasi R.M hagi * AS vastu 1092 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.10.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.M apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja R.M; kostja * AS Menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 09.10.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt viis hageja 29.10.2004 kostja Võrus asuvasse vastuvõtupunkti 2,8 tm kasepaberipuud. Puude eest pole hageja käesoleva ajani raha saanud, vaatamata vastavasisulistele korduvatele pöördumistele politseisse ja kostja juhtkonna poole. Hageja palus kostjalt välja mõista puude maksumuse 1092 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja keeldus puitu vastu võtmast ning müügilepingut sõlmimast, kuna puudusid puidu päritolu ja raiumise seaduslikkust tõendavad dokumendid (nõuetekohane veoseleht, väljavõte kinnistusraamatust või muu omandiõigust tõendav dokument, samuti metsateatis raie seaduslikkuse kohta). Samuti ei vastanud puit kostja poolt soovitavale kvaliteedile. Vaatamata kostja keeldumisele pakutud puitu osta või ka hoiustamiseks vastu võtta, laadis hageja kahtlase päritoluga kasepuidu ajutiselt maha põhjendusega, et sõiduki tehniline seisukord ei võimalda puitu tagasi vedada. Kuigi hageja pidi puidu esimesel võimalusel ära vedama, ta seda siiski ei teinud, vaid selle asemel asus jätkuvalt nõudma kostjalt kasepuidu ostmist. Pooled ei saavutanud kokkulepet müügilepingu suhtes ning poolte vahel ei ole kunagi mingit lepingut sõlmitud. Kostja palus korduvalt hagejal oma puit ära vedada. Kostja on oma tegevuse hagis kirjeldatud puidu vastuvõtuplatsil lõpetanud. Kostja tegevuse ärakolimise järgselt jäi materjal kostjast puutumatuna samasse kohta, kuhu hageja selle maha laadis. Kostja ei ole vaidlusalust materjali omandanud ega enda valdusse võtnud. Kostja hinnangul ei tõenda hagile lisatud ruudulisel paberilehel olevad märkmed puidu vastuvõtmist. Kostja oletab, et kõnealused märkmed võivad olla koostatud mõne kostja töötaja poolt selleks, et esmaselt kokku arvestada hageja poolt pakutud puidu kogus, kuid kuna lepinguni ei jõutud, ei oma vastav puidukoguse arvestus mingisugust tähtsust. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja poolt pakutud puidukogus, mida kostja keeldus ostmast ja vastu võtmast, võis olla 2,8 tm. Kostja vaidles vastu eelnimetatud ruudulise märkmepaberi asja materjalide juurde võtmisele, kuna need märkmed ei ole käsitletavad dokumentaalse tõendina ning neil puudub tõenduslik väärtus. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole müügilepingu sõlmimine poolte vahel 2,8 tm kasepaberipuu võõrandamiseks käesoleval juhul tõendatud. Hageja ei esitanud tõendeid müügilepingu sõlmimist puudutavate väidete kinnituseks. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kohtu arvates kaudselt pigem kostja vastuväiteid. Poolte vahel toimusid läbirääkimised kõnealuse puidu müümiseks kostjale, kuid kooskõlas VÕS § 14 lg-ga 3 ei tulene lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikutele kokkuleppe mittesaavutamisel läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Samas on kohustuse rikkumine lepingueelsete läbirääkimiste faasis osundatud sätte kohaselt võimalik, kui isik käitub läbirääkimisi pidades pahauskselt. Käesoleval juhul ei ole aga hageja väited kostja pahauskse kohta millegagi tõendatud. Vastavalt TsÜS §-s 139 sätestatule tuleb eeldada kostja heausksust. Seega ei ole tõendatud kostja lepinguliste kohustuste olemasolu hageja ees ning ei saa eksisteerida ka vastava kohustuse rikkumisest tulenevat nõuet. Lähtudes hagi aluseks olevatest asjaoludest, puudub hagejal kohtu hinnangul kostja vastu ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõue. Apellatsioonkaebus 2