TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-458 Otsuse kuupäev 20.04.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.R.i esindaja Lembit Auväärt´i kaebus Eesti Haigekassa Tartu osakonna korraldusele nr. 1-14/131-K 09.02.
- Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2007 Istungil osalenud isikud Kaebaja : J.R. Kaebaja esindaja: Lembit Auväärt (MTÜ ÕPS Tartu Ühing) Vastustaja: Eesti Haigekassa Tartu osakond, esindaja Martin Pärn Resolutsioon Rahuldada J.R.i esindaja Lembit Auväärt´i kaebus. Tühistada Eesti Haigekassa Tartu osakonna korralduse nr. 114/131-K 09.02.2007 punkt
- Mõista välja Eesti Haigekassalt J.R.i kasuks menetluskulud ( õigusabikulud 1000.- krooni ja riigilõiv 80.- krooni), kokku 1080.- krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 20.04.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J.R.i esindaja Lembit Auväärt´i kaebus Eesti Haigekassa Tartu osakonna korralduse peale nr. 114/131-K 09.02.
- Korralduse nr. 1-14/131-K 09.02.2007 kohaselt: p. 1 Tühistada Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 26.05.2006 korraldus nr. 1016-K osaliselt ning maksta J.R.ile välja hüvitis töövõimetuslehe nr. 58540859 alusel perioodi 14.04.2006 kuni 08.05.2006 eest. p. 2 Tühistada Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 03.07.2006 korraldus nr. 1172-K ja 1385-K ning maksta J.R.ile välja hüvitis töövõimetuslehtede nr. 652 ja 58540929 alusel. Kaebuse esitaja on taotlenud tunnistada vaidlustatud korralduse p 1 õigusvastaseks ja tühistada. Kaebuse esitaja on leidnud, et vaidlustatud korralduse p. 1 on õigusvastane seetõttu, et vastustaja on tühistanud täiendavalt haldusakti, so. Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 26.05.2006 korralduse nr. 1016-K, mille halduskohus on juba tühistanud. Kohtuistungil leiab kaebaja esindaja, et haigekassa ei ole siiski arvestanud 12.04.2006 ja 13.04.2006 haiguslehe päevi, mil kaebaja oli haige. Kaebaja pool taotleb kohtul tühistada kaevatava korralduse p. 1 , kuna kaebaja esindaja peab nimetatus üleliigseks sõna „osaliselt“, millest tulenevalt ei ole haigekassa tühistanud korralduse p. l täielikult. Kaebaja ise nendib, et tema sooviks on 12.04 ja 13.04 kuupäevade arvestamine haiguspäevade hulka ning selle väljamaksmine haigekassa poolt. J.R. väidab, et saab kaebuse rahuldamise korral moraalse rahuldustunde. Kaebaja pool on esitanud kohtukulude nimekirja summas 4500.- krooni. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud põhjendamatult. Kaevatava korraldusega on tunnistatud kehtetuks Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 26.05.2006 korraldus nr. 1016K osaliselt ning 03.07.2006 korraldus nr. 1172-K ja 23.08.2006 korraldus nr. 1385-K. Seega on haigekassa korraldanud J.R.ile hüvitise väljamaksmise kõikide töövõimetuslehtede alusel. Antud juhul on J.R.i suhtes antud soodustav haldusakt, ning on juhindutud kohtulahendist ning vastustaja on leidnud, et tegemist on põhjendamatu kohtuskäimisega. Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja , et kaevatava korralduse p. 1 on tehtud tehniline viga, kuid põhimõtteliselt ei muuda see õiguslikult midagi, seega võib sõnastada kaevatava korralduse p. 1 ümber. Kohtukulusid peab vastustaja esindaja põhjendamatult suureks, kuna peab kohtuskäimist tarbetuks. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on J.R. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 26.05.2006 korralduse nr 1016-K ning Eesti Haigekassa 03.07.2006 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr. 3-06-1499) 26.05.2006 korraldusega nr 1016-K otsustati ravikindlustusseaduse (RaKS) § 60 lg 2 alusel mitte määrata J. R.ile ajutise töövõimetuse hüvitist ja jätta töövõimetuslehe nr 58540859 alusel hüvitis välja maksmata seoses sellega, et J. R. täitis 12.04.2006 ja 13.04.2006 teenistuskohustusi. Kaebuse esitaja vaidlustas 26.05.2006 korralduse vaidemenetluse korras, kuid vaie jäeti rahuldamata. Kaebuse esitajale väljastati töövõimetusleht alates 12.04.2006 ning ta on saanud 12.04.2006 ja 13.04.2006 eest töötasu. J. R. teatas arstile 12.04.2006 õhtusel vastuvõtul, et ta oli 12.04.2006 hommikul tööl, kuid arst andis töövõimetuslehe siiski alates 12.04.
- Kaebuse esitaja möönis, et ta oli haige, kuid võttis 13.04.2006 osa volikogu istungist, kus arutati talle umbusalduse avaldamist ja esines seal ka omapoolse ettekandega. Haigekassa keeldus välja maksmast hüvitist 12.04.2006 alustatud töövõimetuslehe eest ja ka järgnevate töövõimetuslehtede eest. Eesti Haigekassa leidis, et isik kaotab RaKS §-st 60 lg 2 tulenevalt õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik täidab töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi. Õiguse hüvitist saada kaotab isik töö- või teenistuskohustuste täitmise päevast arvates. Tulenevalt nimetatud sättest ei ole töövõimetuslehe eest hüvitist makstud terves töövõimetuslehe ulatuses, s. o 12.04.2006 kuni 08.05.2006, ega ka järgnevate töövõimetuslehtede alusel. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse
- novembri 2006 otsusega ning tühistas Eesti Haigekassa 26.05.2006 korralduse nr 1016-K ja ka Eesti Haigekassa vaideotsuse 03.07.
- Halduskohus tegi Eesti Haigekassa Tartu osakonnale ettekirjutuse maksta J. R.ile välja hüvitis töövõimetuslehe nr 58540859 alusel selle aja eest, mil J. R. teenistuskohustusi ei täitnud. Otsuse põhjenduste kohaselt täitis J. R. teenistusülesandeid 12.04.2006 ja 13.04.2006, mis nähtus tööaja arvestustabelist ning vallavolikogu kirjast, et teenistuskohustuste täitmise eest 12.04.2006 ja 13.04.2006 on J. R.ile töötasu välja makstud. Tulenevalt RaKS §-st 60 lg 2, kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates. Kohtuotsuse kohaselt ei ole J. R.il õigust saada haigekassalt hüvitist 12.04.2006 ja 13.04.2006 eest, kuna ta on saanud nende päevade eest töötasu. Kuna RaKS § 60 lg 2 räägib kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ajal töötamisest või teenistuskohustuste täitmisest tulenevast hüvitise saamise piirangust sellest päevast arvates kui teenistuskohustusi täideti, ei ole õige seda sätet tõlgendada selliselt, et sellega on piiratud ajutise töövõimetushüvitise saamise õigus terve töövõimetuslehe ulatuses, kuigi on tuvastatud, et teenistus- või töökohustusi on täidetud ainult paar päeva sellest perioodist. Kaebuse esitajal kui kindlustatud isikul RaKS § 5 lg 1 mõistes on õigus eeldada, et talle makstakse välja ajutise töövõimetuse hüvitis haiguse ajal töövõimetuslehe esitamisel. Haigekassa tõlgendust RaKS §-le 60 lg 2, s. t, et ei maksta välja ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehel märgitud kogu perioodi eest, kui isik on täitnud kaks päeva teenistusülesandeid töövõimetuslehe alguspäevadel märgitud ajal, ei saa lugeda proportsionaalseks. Rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatud eesmärkidega ning rakendatud abinõud ei tohi üldreeglina kahjustada isiku huve. Kohus on olnud seisukohal, et haldustegevus peab olema vastavuses seadusega taotlevate eesmärkidega, jättes kodaniku ilma mitte rohkemast, kui on absoluutselt vajalik eesmärgi saavutamiseks. Seega saab RaKS § 60 lg 2 sätet kohaldada antud juhul selliselt, et 12.04.2006 ja 13.04.2006 on J. R. saanud töötasu, mis piirab nimetatud päevade eest töövõimetushüvitise saamist. Töövõimetusleht on antud arvates 12.04.2006 kuni 08.05.2006, seega on kaebuse esitaja kaotanud õiguse arvates 12.04.2006 saada töövõimetuse järgi hüvitist, kuid mitte kuni töövõimetuslehe lõppemiseni, vaid kuni 13.04.
- Kohus tühistas Eesti Haigekassa Tartu osakonna 26.05.2006 korralduse nr. 1016-K, kuna sellega on piiratud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi saada töövõimetushüvitist ajutise töövõimetuse ajal ning vastustajale tuleb teha ettekirjutus J. R.ile töövõimetuslehe alusel väljamakstava töövõimetushüvitise väljaarvutamiseks ja maksmiseks. Kohus tühistas ka 03.07.2006 vaideotsuse, kuna algne haldusakt on tühistatud. Eesti Haigekassa esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta J. R.i kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsusega 02.02.2007 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2006 otsus muutmata. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt on olemas seisukoht , et kaebaja on 12.04 ja 13.04 2006 täitnud teenistuskohustusi , mis käesolevas asjas ei ole vaidlusobjektiks. Seega on põhjendamatu kaebaja soov, et haigekassa arvestaks nimetatud kuupäevad haiguspäevade sisse. Põhimõtteliselt on haigekassa täitnud kohtuotsust, millega on kohustatud välja maksma J.R.ile töövõimetuslehe nr. 58540859 alusel 14.04.2006 kuni 08.05.
- hüvitist, mis on J.R.ile ka reaalselt välja makstud. Kohus peab õigeks kaebaja väidet, et Eesti Haigekassa Tartu osakonnal puudus vajadus uuesti kaevatava korralduse p. 1-ga kehtetuks tunnistada korraldus nr. 1016-K 26.05.2006, kuna see on juba kohtu poolt haldusasjas nr. 3-06-1499 tühistatud. Ja kuna kohus on teinud ka ettekirjutuse maksta välja J.R.ile töövõimetuslehe alusel hüvitis aja eest, mil kaebaja ei täitnud teenistuskohustusi, on selles osas vastustaja kohtuotsuse täitnud ning puudus vajadus seda kaevatavas korralduse p. 1 uuesti välja tuua. Antud juhul on Eesti Haigekassa Tartu osakond juhindunud õigesti kohtuotsusest haldusasjas nr. 3-06-1499 ning maksnud välja J.R.ile hüvitise töövõimetuslehe nr. 58540859 alusel perioodi 14.04.2006 kuni 08.05.2006 eest, jättes välja kuupäevad 12.04 ja 13.04, kuna haldusasjas 3-06-1499 on tuvastatud, et J.R. nimetatud päevade eest on saanud töötasu ja täitis teenistusülesandeid. Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohus peab õigeks tühistada Eesti Haigekassa Tartu osakonna korralduse nr. 1-14/131-K 09.02.2007 p.
- Kohus tühistab nimetatu motiivil, et vastustajal puudus vajadus uuesti tühistada haldusakti, mis on kohtu poolt juba tühistatud. Samas saab kaebaja moraalse rahuldustunde, et kohtuotsuse tulemusena temale suunatud haldusakt oleks õiguspärane. Seega kokkuvõttes kehtib jõustunud kohtuotsus haldusasjas 3-06-1499, millega on tühistatud Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 26.05.2006 korraldus nr. 1016-K ning täidetud on vastustaja poolt kohtu ettekirjutus sama kohtuotsuse alusel, millega on kohustatud välja maksma töövõimetuslehe nr. 58540859 alusel hüvitis arvates 14.04.2006 kuni 08.05.2006, mis on ka reaalselt teostatud. Eesti Haigekassa Tartu osakonna korralduses nr. 1-14/131-K 09.02.2007 jääb kehtima korralduse p.
- Kohus ei pea vajalikuks koormata vastustajat ning teha kohustuseks vastustajale anda välja uus korraldus korrigeeritud ja õiguslikul kujul, st. kas muuta korralduse p. 1 uue sõnastusega või jätta see hoopis välja, kuna nimetatu tulemus ei muudaks õiguslikku tagajärge. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õigeks tühistada Eesti Haigekassa Tartu osakonna korralduse nr. 1-14/131-K 09.02.2007 punkt
- Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul peab kohus kaebaja poolt kantud kulu ebamõistlikult suureks. Kaebaja poolt kantud õigusabikulu on 4500.- krooni, mis esitatud kaebuse ettevalmistamise ja pooletunnise kohtuistungi kohta on ebamõistlikult suur. Kaebus iseenesest on äärmiselt lakooniline, mille koostamine ei saanud olla aeganõudev - ÕPS Tartu Ühing (esindaja Lembit Auväärt) on toonud arvel nr. 2007-11 välja dokumentide kogumise, analüüsimise ja kaebuse koostamise tarvis 5 töötundi ning kohtuistungi ettevalmistamiseks 4 töötundi, mida ei saa usutavaks pidada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja esindaja kogunud täiendavaid dokumente, kõik esitatud dokumendid on kaebajal ja kaebaja esindajal olemas (kohtuotsused, mis on kaebajale ja kaebaja esindajale postitatud ning vaidlustatud haldusakt, mis kaebajale saadetud haigekassa poolt). Kohus peab mõistlikuks, arvestades asja keerukust ja asja materjalide mahukust, et väljanõutav summa 4500.- krooni oleks haigekassalt ebaõiglane ja ebamõistlik välja mõista. Kuna kohus on kaebuse põhimõtteliselt rahuldanud, peab kohus mõistlikuks haigekassalt väljamõistmisele kuuluvaks summaks õigusabikuludena 1000.- krooni , millele lisandub kaebaja poolt tasutud riigilõiv 80.- krooni. – kokku 1080.- krooni. Kohtunik Mare Priks