III. Määruskaebus ja selle põhjendused Hageja esitas Viru Maakohtu 04.01.2007 määrusele 15.01.2007 määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 04.01.2007 määrus millega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja 16.10.2006 määrus, millega jäeti OÜ XXXXXX hagi käiguta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudus hagejal võimalus vaidlustada 16.10.2006 määrust, kuid selles tuvastatud asjaolud ja esitatud seisukohad on ebaõiged ning takistavad asja edasist menetlemist. Hageja on seisukohal, et tegemist on tuvastushagiga ja käesoleval juhul ei ole võimalik määrata hüve väärtust, mida hageja saaks hagi rahuldamisel. Kuna hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, siis tuleb haginõuet lugeda mittevaraliseks ja mittevaralise hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on 1000 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Kohtumäärusest ei selgu, mis asjaoludel on kohus määranud hagihinnaks summa, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 39 500 krooni. Määruses on üksnes viide Saaremetsa kinnistule seatud hüpoteegile summas 1 040 000 krooni. Kohus ei ole hagihinda määranud ka
Hageja on seisukohal, et hagihinna määramisel hüpoteegisummast lähtumine on väär. Hüpoteegisumma ei tõenda kinnistu väärtust. Hagi rahuldamisel ei saa hagejast kinnistu omanikku. Hageja eesmärgiks on saavutada võimalus, et pöörata sissenõue X kinnisasja osale. IV. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.
lg.2 p.8 kohaselt peab kirjalik määrus sisaldama kohtu põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus 2 nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtu 16.10.2006 määrusest ei selgu, mis alusel kohus hagihinna kindlaks määras. Määruses on viidatud asjaolule, et kostjatele kuuluvale kinnistule Saaremetsa on seatud hüpoteek summas 1 040 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. Juhul, kui kohus leidis, et kinnistule seatud hüpoteegi suurusest on tuletatav ka kinnistu väärtus, tuleb seda seisukohta pidada oletuslikuks väiteks, mille alusel hagihinda ei ole võimalik määrata. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 16.10.2006 määrus OÜ XXXXXX hagiavalduse käiguta jätmisest ja 04.01.2007 määrus OÜ XXXXXX hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisest ja esitajale koos kõigi lisadega tagastamisest tühistada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et OÜ XXXXXX hagi puhul on tegemist tuvastushagiga, kuid ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et antud juhul ei ole võimalik hagihinda määrata.
lg.1 sätestab tuvastushagi mõiste, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on hageja esitanud hagi kohtulahendi täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks, so. tuvastada võlgnik X omandi suurus X ja Y ühisomandis, et täitemenetluse käigus oleks võimalik pöörata sissenõuet võlgniku varale.
järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja on esitanud nõude jagada TMS § 14 lg.2 alusel kostjate ühisvara, so. hageja taotleb kostjatele ühisomandiõiguse alusel kuuluva kinnistu jagamist, mille tulemusena moodustuks kostjate kaasomandis olev kinnistu. Ida-Viru Maakohtu 13.12.2001 otsuse (tsiviilasi nr.2734/2001) ja AS Eesti Maapank (pankrotis) poolt 20.10.2004 hagejale nõude loovutamisest tulenevalt (t.l. 9-13) omandas hageja nõudeõiguse summas 238 893 krooni kostja X vastu. Hageja eesmärgiks ei ole saada kinnistu kaasomandiks jagamise läbi kinnistu omanikuks, vaid realiseerida läbi kaasomandis oleva kinnistu müügi oma rahaline nõue summas 238 893 krooni kostja X vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et hüve väärtuseks, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (
Vastavalt Riigilõivuseaduse Lisale 2 tuleb hagis, mille hagihind on kuni 240 000 krooni, riigilõivu maksta 12 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka maakohtu 16.10.2006.a määrus OÜ XXXXXX hagiavalduse käiguta jätmisest, sest maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatult määranud tasumisele kuuluvaks riigilõivusummaks 38 500 krooni. Ekslik oli ka kohtu seisukoht, et hagiavaldusel puudub hageja esindaja allkiri. Tsiviilasjamaterjalide kohaselt on hagi allkirjastatud digitaalallkirjaga (t.l.8). Nimetatud protsessiõiguse normide rikkumise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu 16.10.2006 määrus hagiavalduse käiguta jätmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata samale esimese astme kohtule
Lähtudes sellest, et hageja on hagi esitamisel juba tasunud riigilõivuna 1000 krooni, tuleb maakohtul anda hagejale täiendavalt aega vähemmakstud riigilõivu summas 11 250 krooni tasumiseks. 3 Ringkonnakohus juhindus määruse tegemisel
§-dest 371 lg.1 p.10, 372 lg.4, 372 lg.5, 639 lg.1, 664, 666 lg.2 ja 667. Olev Mihkelson Sirje Aitsen Anne Palmiste 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.