2-05-519/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Olev Mihkelson, liikmed Sirje Aitsen ja Anne Palmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2007 Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-519 Tsiviilasi XXXXXX avalduses Xilt vanema õiguste äravõtmise nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28.07.2006 määrus tsiviilasjas nr.2-05-519 Menetlusosalised ja nende Avaldaja XXXXXX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: X mnt. x-x Narva) ja X (sünd. xx xx xx) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta XXXXXX määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28.07.2006 määrus tsiviilasjas nr.2-05-519 muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruse täiendusi. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule. I. tuleb jätta Asjaolud ja menetluse varasem käik XXXXXX esitas 21.02.2005 Narva Linnakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus) hagi Xi vastu vanema õiguste äravõtmise nõudes. Narva Linnakohus on 28.02.2005 asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega XXXXXX hagi menetlusse võtnud ja määranud eelistungi ajaks 10.04.2006 algusega kell 11.

1. 1 Kostja X teatas oma 28.07.2005 kirjas, et ta on teada saanud XXXXXX poolt hagi esitamisest tema vastu, kuid ei ole kätte saanud hagi materjale. Oma vastuses märkis kostja, et Venemaa Sankt-Peterburgi Primorski rajooni föderaalkohtus on menetluses Xi hagi XXXXXX vastu vanema õiguste teostamise nõudes (toim.I t.l.72). 10.04.2006 toimunud kohtuistungil osales hageja XXXXXX ja tema lepinguline esindaja ning huvitatud isikuna Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja. Kostja X kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi protokolli on tehtud märge, et justiitsministeeriumi kaudu kostjale saadetud dokumendid ei ole kätte antud ja kohtuistung lükati edasi määramata ajaks. Tsiviilasja materjalide kohaselt on XXXXXX hagimaterjalid Xile üle antud 03.02.2006 (toim.I t.l.1). 03.02.2006 esitas X Viru Maakohtule taotluse antud tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks ja asja üleandmiseks teisele kohtule. Taotluse kohaselt tuleb asjas menetlus lõpetada ja asi anda üle Sankt-Peterburgi Primorski rajooni kohtule järgmistel põhjustel: 26.01.1993 sõlmisid Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon õigusabilepingu ja see on poolte vahel ratifitseeritud. Nimetatud lepingu p.21 sätestab, et mõlema poole kohtud omavad kompetentsi läbi vaadata tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostja omab sellel territooriumil elukohta. X kostjana ei oma Eesti Vabariigis elukohta. Antud lepingu p.30 sätestab, et kui vanemate elukoht on teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. XXXXXX ja poolte tütar N.O. on Vene Föderatsiooni kodanikud. Hagi esitamisel ajal omasid XXXXXX ja N.O.Vene Föderatsioonis alalist elukohta (toim.II t.l.29-30). II. Maakohtu määrus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 28.07.2006 määrusega kohus lõpetas menetluse XXXXXX hagis Xi vastu vanema õiguste äravõtmise nõudes. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt esitas X taotluse lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Taotlus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: TsMS § 70 lg.1 ja 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt 12.05.1993 ratifitseeritud õigusabi lepingu § 21 lg.1 kohaselt on lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostja omab tema territooriumil elukohta. Õigusabi lepingu § 30 kohaselt määratakse õigussuhted vanemate ja laste vahel selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil nad omavad ühist elukohta. Kui ühe vanematest ja lapse elukoht on teise lepingupoole territooriumil, siis õigussuhted nende vahel määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodakondsust laps omab. Rahvastikuregistri andmete järgi omab XXXXXX alates 08.02.2002 kehtivat Vene Föderatsiooni passi ja N.K. alates 31.07.2002 kehtivat Vene Föderatsiooni passi. Mõlemad on Vene Föderatsiooni kodanikud. 2004 juulist on Vene Föderatsiooni föderaalkohtus Primorski rajoonis Sankt-Peterburgis kohtus menetluses Xi hagi XXXXXX vastu vanema õiguste täitmise nõudes. XXXXXX ja Xi abielu sõlmiti Sankt-Peterburgis, tütar N.K. sündis Vene Föderatsioonis Sankt-Peterburgis ja omab Vene Föderatsiooni kodakondsust. Kõik nad olid alaliselt registreeritud ja elasid alates 23.07.2001 Sankt-Peterburgis aadressil: S. maja x korpus x korter nr.x. Poolte abielulahutus toimus 23.04.
2. Sankt-Peterburgi Kohaliku 2 administratsiooni 31.08.2004 otsuse kohaselt ei tohtinud XXXXXX last ilma Xi loata Vene Föderatsioonist välja sõidutama, kuid XXXXXX on rikkunud seda otsust. X on annuleerinud oma 29.05.2004 antud nõusoleku tütar N.K.-le Eesti Vabariigis ajutise elamisloa saamiseks. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabilepingule ja TsMS § 79 ja TsMS § 102 lg.2 ja 3 ei või Eesti kohus XXXXXX hagiavaldust lahendada, sest mõlemad pooled ei ole Eesti Vabariigi kodanikud ja ei olnud ka abielu sõlmimise ajal. Kostja elukoht ei ole Eestis ja pooltel puudub ühine elukoht Eestis. Pooled ja nende laps omavad Vene Föderatsiooni kodakondsust. Poolte viimane ühine elukoht oli Vene Föderatsioonis. Kostja on vaidlustanud kohtualluvuse. Maakohus, viidates TsMS §-dele 371 lg.1 p.2, 75 lg.2 ja 428 lg.2 leidis, et asjas tuleb menetlus lõpetada. III. Määruskaebus ja selle põhjendused ning vastus kaebusele Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse XXXXXX, kes palub kaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus määrus asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks saatmata. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus kohtule esitatud tõendeid objektiivselt hinnanud. Määruskaebuse esitaja ja tema tütar elavad alaliselt Narvas. Laps sai elamisloa juba
3. Eestisse sissesõiduks takistused puudusid, sest hageja on Eestis sündinud. XXXXXX ei ole rikkunud Sankt-Peterburgi Kohaliku administratsiooni 31.08.2004 otsust, sest iga riigi kodanik omab elukoha valiku vabadust ja Sankt-Peterburgi Kohalikul administratsioonil ei olnud pretensiooni XXXXXX ja tema tütre vastu (t.l.116-117). Maakohus jättis arvestamata Narva linna Sotsiaalabiameti arvamuse. Määruskaebuse esitaja saabus tütrega Eestisse enne kui kostja oma nõusoleku lapsele ajutise elamisloa saamiseks tühistas ja väljasõidu keeld tema lapse suhtes kohaldati. Määruskaebuse esitaja tegeleb Eestis ettevõtlusega, tütar käib kolmandat aastat lasteaias ja õpib muusikakoolis. Raviarstid on soovitanud lapsele kostjaga mitte kontakteeruda. Kostja ei ole tundnud huvi lapse tervise ja olme vastu. TsMS § 102 lg.3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas abielu asjas esitatakse hagi poolte ühise lapse elukoha järgi. Maakohus, rikkudes TsMS § 33 nõudeid, on kostjalt vastu võtnud venekeelseid tõendeid. Vastustaja N.Karpunkin oma vastustes leidis, et maakohus on teinud põhjendatud määruse ja XXXXXX määruskaebus on põhjendamatu. IV. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid maakohtu põhjendusi tuleb täiendada. Kuigi hagi esitati 21.02.2005, on maakohus määruse tegemisel juhindunud alates 01.01.2006 jõustunud TsMS-st. Antud juhul tuli maakohtul juhinduda Rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st 2 lg.1, mille kohaselt kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte (sama põhimõte on sätestatud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-s 70 lg.2). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seadusega ratifitseeriti 12.05.1993 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). 3 Viru Maakohus õigesti leidnud, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.01.1993 sõlmitud ja 12.05.1993 ratifitseeritud õigusabilepingu artiklitest 21 ja 30.2 tuleneb, et antud vaidluse lahendamine on lapse kodakondsusest tulenevalt (toim.II t.l.44) Vene Föderatsiooni kohtute pädevuses. Õigusabilepingu artikkel 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Õigusabilepingu artikkel 21 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal puudub Eestis elukoht. Õigusabilepingu artikkel 30 p.2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Tsiviilasja materjalide kohaselt on N.O (K.) Vene Föderatsiooni kodanik (toim.III t.l.44). Seega tuleb määrata poolte õigussuhted Vene Föderatsiooni seadusandlusega. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kostja X, viidates eelpool nimetatud õigusabilepingu artiklitele 21 ja 30.2 taotleb asjas menetluse lõpetamist ja asja üleandamist Vene Föderatsiooni kohtu alluvusse. Kuna maakohus on juba asja menetlust alustanud ja menetluse kestel selgus, et asja läbivaatamine ei ole Eesti kohtu pädevuses, oli menetluse lõpetamine TsMS §-de 75 lg.2 ja 428 lg.2 alusel põhjendatud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist: Seoses menetluse lõpetamisega tsiviilasjas, kuna asja lahendamine ei ole Eesti kohtu pädevuses, ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta väidete ja tõendite osas, mis käsitlevad asja lahendamist sisuliselt (vanema kohustuste täitmine või mittetäitmine). Ajutine või alaline elamisluba omaks kohtualluvuse määramisel puhul tähtsust, kui välislepinguga ei ole sätestatud kohtualluvus tulenevalt lapse kodakondsusest. Antud juhul, kuna poolte laps omab Vene Föderatsiooni kodakondsust, ei oma elamisloa olemaolu kohtualluvuse määramisel tähtsust. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus selgitada ka asjaolu, kas XXXXXX rikkus Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburgi Primorski rajooni föderaalkohtu 31.08.2004 otsust või mitte. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel täiendavalt märkida, et Xi taotlus sisaldas kahte nõuet: lõpetada menetlus ja anda asi üle Vene Föderatsiooni kohtule. Maakohus lõpetas menetlus, kui määruses seisukohta teise nõude osas ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et ei kuni 01.01.2006 kehtinud, kui ka alates 01.01.2006 kehtinud TsMS ei sätestanud kohustust anda asi üle kohtualluvuse järgi välisriigi kohtule. XXXXXXl on õigus esitada sama eseme ja alusega hagi Vene Föderatsiooni kohtule. X nimetatud nõude lahendamata jätmist ei ole vaidlustanud. 4 Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 168 , 171 lg.1, määruskaebuse esitaja XXXXXX kanda. 172 lg.1, 173 lg.1 alusel Ringkonnakohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-dest 659, 666, 667 ja 698 lg.1 ja
4. Olev Mihkelson Sirje Aitsen Anne Palmiste 5