Obsah (4)

§ 4§ 436§ 162§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Küllike Johannson Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-23122

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal VM on õigus nõuda kostjalt K K ’ilt talle tekitatud kahju hüvitamist.
2. Kohtumenetluse käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et hageja on elanud (elab) aadressil Antud kinnistu omanikuks on AS , kelle töötajaks on kostja KK. Antud kinnistul asunud elamu on lammutatud asuvas korteris olnud hagejale kuulunud asjad on AS poolt paigutatud konteinerhoidlasse ning asuvad endiselt kinnistul.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumiste vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel.
4. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arhiivi dokumentide järgi kuulus B r ning võeti maja arvelt maha. Hageja esitatud Tallinna Linnaarhiivi (t lk 9) arhiiviteatise kohaselt puuduvad Tallinna Linnaarhiivil andmed antud aadressil asunud elamu omandiõiguse kohta ajavahemikus . Samuti on hageja lisanud Eesti NSV Tallinna linna Lenini Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsuse (t lk 10), mille punkt 1 kohaselt anti maa 40 m2 tähtajata kasutamiseks linna hoonestusmaast grupi invaliidile kodanik DV poeg M garaažiboksi ehitamiseks . Antud tõenditest ei selgu, et VM oleks olnud või oleks asuva kinnistu omanik, kellel oleks õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. See, kui isik on antud aadressil elanud, ei tähenda veel seda, et oleks tekkinud automaatselt omaniku õigused. Asja materjalidest nähtub, et VM ja OÜ M , keda esindas KK on sõlminud kokkuleppe (t lk 8), mille kohaselt VM vabastab OÜ-le kuuluval kinnistul paikneva hoone hiljemalt Seega on leidnud kinnitamist asjaolu, et VM oli teadlik asjaolust, et maja kuulub lammutamisele ning kinnistu ning ka elamu omanikuks on OÜ .
5. VM nõuab KK’ilt talle tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on loetlenud esemed, mis on temalt ära võetud ennem maja lammutamist ning kahju, mis on tekkinud tänu sellele, et hageja oli oma firma tegevuse sunnitud peatama, kuna koht, kuhu firma on registreeritud, lammutati ära ning poolaasta kahju suuruseks hindab hageja 75 000 krooni.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on kostja andnud kohtule ja ka hagejale teada, et AS on hageja korteris olnud asjad paigutanud ilmastikuolude eest kaitsmiseks kinnistul asuvasse hoidlasse. Kostja seletuste kohaselt ei ole hageja ise tundnud huvi oma asjade järele, hoolimata sellele, et AS on esitanud hagejale mitu palvet, et viimane viiks talle kuuluvad asjad asuvalt kinnistult ära. Hageja soov saada kostjalt 75 000 krooni, kuna hagejale kuuluv firma on oma majandustegevuse peatanud pooleks aastaks, ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et firma on registreeritud aadressil ei anna alust nõuda kostjalt 75 000 krooni hüvitamist. Hageja ei ole kohtule esitanud kalkulatsiooni selle kohta, kuidas ta sellise summani jõudis. Samuti ei ole esitatud kohtule andmeid, kas antud firma ka reaalselt tegutses või on ainult registrisse kantud ning majanduslik tegevus puudub. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hagejale oleks tekkinud kahju kokku summas 99 600 krooni. Kuna hagejale kuuluvad asjad asuvad endiselt kinnistul ning tõendamata on hageja poolt firmale tekkinud kahju.
7. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et V M hagi KK vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtumenetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et hageja on asuva kinnistu omanik ning, et hagejale oleks tekitatud kahju summas 99 600 krooni. Menetluskulu
8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades seda, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud kanda hagejal VM. 23.

§ 147

lg 3 kohaselt kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses, lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud juhul on hageja suurendanud nõuet kostja vastu 75 000 krooni võrra, millelt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt RLS § 56 lg 1 summas 4 000 krooni. Küllike Johannson Kohtunik