KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 25.mai 2007.a Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-34902 Tsiviilasi TL avaldus JM`le eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja TL esindajad Avaldaja TL esindaja MV Puudutatud isik JB Puudutatud isik AM Puudutatud isik JM Kohtuistungi toimumise aeg 22.mai 2007.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
- Rahuldada TL avaldus. Määrata JM eestkostjaks JB Eestkostja JB ülesandeks on JM kõigi asjade ajamine. JM võib teha pisitehinguid (antava taskuraha ulatuses) eestkostja JB nõusolekuta. Kohtukulude jaotus Menetlusosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. TL avalduse asjaolud TL avalduse kohaselt määrati JMle TL otsusega eestkostjaks tema vanaema TM, kes suri . Asjaolud, mille alusel alaealisele eestkostja määrati on käesoleva hetkel samad. Vallaslaps J jäeti narkosõltlasest ema AM poolt hooleta juba varsti peale tüdruku sündi. A M on kandnud karistust kinnipidamisasutuses, käesoleva aasta suvel avaldas ta kirjalikult nõusolekut tütrele eestkoste seadmiseks. Seega vajab laps hoolt, mida peale vanaema surma on J pakkunud vanatädi pere. Lapsele on seal tagatud normaalsed arengu-ja kasvutingimused, J suhted kõigi pereliikmetega on head. Avaldaja palub määrata JM eestkostjaks JB. Puudutatud isik JB teatas kohtule kirjalikult, et on nõus olema eestkostjaks J M `le. Puudutatud isik AM teatas kohtule kirjalikult, et tütar on temale väga kallis, kuid ta ei saa istungile ilmuda, kuna on lapseootel ning tervisliku seisundi tõttu ei ole võimalik reisida. Puudutatud isik elab N , tal on elukaaslane, kes sel suvel hakkab otsima JM`le kooli, et JM saaks tulla elama ema juurde N . Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. Asja materjalidele lisatud kohtuotsusega on tõendatud, et JM`le määrati eestkostjaks TM. Avaldaja avaldusest nähtub, et TM suri . Asja materjalidele lisatud avaldusest nähtub, et JB on eestkosteasutusele teatanud, et peale eestkostja surma elab JM tema juures. Asja materjalidele lisatud AM avaldusest nähtub, et AM on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et tema tütre eestkostjaks saab JB. Asja materjalidest nähtub, et määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja määras alaealise JM ajutiseks eestkostjaks kuni J B . Määruse põhjenduse kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, kuna laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asjas puudub vaidlus, et alates peale TM surma kuni seniajani on JM eest hoolitsenud ning teda kasvatanud JB. Puudutatud isik JM on küll kohtule kirjalikult avaldanud, et kavatseb võtta tütre enda juurde N elama ning tema elukaaslane kavatseb selle teostamiseks hakata otsima JMle kooli, kuid kohus osutab, et eestkostja määramata jätmine põhjusel, et tema emal on soov ja kavatsus määratlemata ajal tulevikus laps enda juurde võtta, on lapse huvisid kahjustav. Alaealisena vajab JM kasvatamist ja hoolitsemist igapäevaselt, tema isiklike ja varaliste õiguste jaoks peab tal olema eestkostja, kes tema õiguste eest pidevalt seisaks. Kuna JMle on seatud esialgse õiguskaitse korras ajutine eestkostja , ning AM ei ole asja materjalidest nähtuvalt peale eestkoste lõppemist koheselt võimeline vanema kohustusi täitma, siis leiab kohus, et JM õiguste tagamiseks ning huvide kaitseks on vajalik talle määrata koheselt eestkostja. Kohus osutab, et last puudutavas asjas tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse § 103 järgi kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkostja lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. 2 Seega, kui AM on soov ja kindel tahe kasvatada ise JMt ning tal on selleks ka võimalused, siis võib AM pöörduda vastava tahteavaldusega eestkosteasutuse poole (T L H L V , aadress ). PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Asja materjalidest nähtub, et JB on ajutise eestkostjana täitnud eestkostja kohustusi 24.novembrist 2006.a. vastavalt kohtu määrusele. Laps JM avaldas kohtu poolt tema ärakuulamisel ajutise eestkostja kohta ainult positiivset. Kuna JB on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks, siis leiab kohus, arvestades ka eestkosteasutuse arvamust, et JB on sobiv isik eestkostjaks, et JM eestkostjaks tuleb määrata JB. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata JM kõigi asjade ajamine, kuna JM on 8 aastane, siis leiab kohus, et JM võib ilma oma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid, temale antava taskuraha ulatuses. Krista Kirspuu Kohtunik 3