) § 3 lg 2 p 3 ja lg 3 p 1, § 9 lg 2 p 4 ja lg 8. Kaebaja palub otsuse tühistada, kuna igasugune maa-alade (kinnistute) kruntideks (uuteks kinnistuteks) jaotamine enne detailplaneeringu kehtestamist on keelatud. Samuti ei saa enne kehtestatud detailplaneeringut võõrandada ühtki kinnistut. Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneeringuga seadustati linnavolikogu õigusvastane 19.06.2003 otsus nr 239 ja tagati selle elluviimine. Kaebuse esitaja palub Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsuse nr 239 ja 16.06.2005 otsuse nr 186 tühistada. Vastustaja seisukoht Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsuse nr 239 kohaselt vahetab Tallinna linn pärast vastava detailplaneeringu kehtestamist Viru väljak 2A kinnistu jagamisel tekkiva ärimaa sihtotstarbega kinnistu Narva mnt 1 kinnistu jagamisel tekkiva transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga. Nimetatud otsuse puhul on tegemist tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Otsus on suunatud Tallinna linna ja AS-i Merko Ehitus kinnistute vahetamisele, seega tsiviilõigussuhte tekkimisele. Otsus oli vastuseks AS-i Merko Ehitus 09.05.2003 kirjaga nr 1/565 esitatud taotlusele, mis kujutas endast pakkumist jagamisel tekkivate kinnistute vahetamiseks. 3 TLV ei ole otsuse vastuvõtmisel rikkunud Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 8 kinnitatud Linnavara võõrandamise korra sätteid. Linnavara üheks võõrandamise viisiks on otsustuskord. TLV on kaalutlusõigust teostades otsustanud detailplaneeringu kehtestamise järgselt võõrandada kinnistu otsustuskorras, omandades samaaegselt hinnalt samaväärse kinnistu, mis on linnale vajalik tee ehitamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et otsuse puhul on tegemist kinnistute jagamise eelotsustamisega.
reguleerib detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise menetlust ning menetluse käigus tehtavaid otsustusi, mitte omandi käsutamist. Vaidlustatav otsus on Tallinna linna kui detailplaneeringu ala kinnistu omaniku vara käsutamist puudutav otsustus ning omaniku nõustumus kinnistu jagamisega, mitte planeerimisseaduse mõistes kinnistute jagamise eelotsustus. Tulenevalt planeerimisdiskretsiooni olemusest ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttest ei saa ette otsustada, et detailplaneering algatatud kujul kehtestatakse. Kaebuse esitaja õigus vaidlustada detailplaneeringut ei tähenda õigust vaidlustada planeeringuala kinnisasjade käsutamist. Ka asjaolu, et kaebaja on ise algatanud vaidlusalust maa-ala puudutava detailplaneeringu koostamise menetluse, ei anna talle alust eeldada, et planeering sellisel kujul ka kehtestatakse. Seetõttu ei saa kaebaja detailplaneeringu algatamisele tuginedes nõuda linnamaa võõrandamise keelamist. TLV otsus ei riku kaebuse esitaja õigust detailplaneeringu algatamiseks, planeerimismenetluses osalemiseks ja planeeringu vaidlustamiseks. TLV 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldusega nr 2185-k. Detailplaneering oli kaks korda avalikul väljapanekul – 31.10.-14.11.2003 ja 02.-16.08.2004. Kaebaja kasutas mõlemal korral seadusest tulenevat õigust esitada detailplaneeringu kohta kirjalikke vastuväiteid. Üheski avalikustamisel esitatud vastuväites ei sisaldunud proteste planeeringualasse jäävate kruntide jagamise või vahetamise kohta. Seetõttu ei olnud kohalikul omavalitsusel planeeringut menetledes võimalik nendega ka arvestada. Juhul, kui planeeringule avalikul väljapanekul esitatud vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud, teostab planeeringu üle järelevalvet maavanem (
23.12.2004 edastas Harju maavanem Tallinna Linnavalitsusele oma kirjaliku seisukoha vastuväidete kohta ning andis
Seadus ei keela sõlmida planeeritavale alale mitut detailplaneeringu koostamise lepingut, mida on kaebaja ka ise möönnud. Seejuures on kohalik omavalitsus eelkõige kohustatud arvestama detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasja omanike huvidega. Kuna Viru väljak 2 omanik ei soovinud, et AS Aswega koostaks temale kuuluva ala detailplaneeringu, siis pidi kohalik omavalitsus omaniku sooviga arvestama. Tõene ei ole kaebaja väide, et temaga 25.06.2001 sõlmitud leping nr DP-67-01 kehtib ning seda ei ole muudetud ega lõpetatud. Nimetatud lepingu aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korraldus nr 2701-k, mida muudeti linnavalitsuse 26.06.2002 korraldusega nr 1919-k, jättes planeeritavast alast välja krundid Viru väljak 2 ja 2A. Seega on lepingu aluseks olevat dokumenti muudetud selliselt, et isikul pole enam õigust ega kohustust korraldada detailplaneeringu koostamist kruntidele Viru väljak 2 ja Viru väljak 2A. 20.06.2001 korralduse nr 2701-k alusel sõlmitud leping ei saa puudutada kaebaja poolt käesoleva kaebuse esemeks oleva Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneeringuga hõlmatud krunte, mistõttu ei saa vaidlustatav otsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja palub jätta AS-i Aswega kaebus rahuldamata. 4 Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik vaidleb samuti kaebusele vastu ning leiab, et vaidlustatavad Tallinna Linnavolikogu otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja poolt vaidlustatud otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. 19.06.2003 otsuse nr 239 puhul on tegemist tingimusliku tahteavaldusega vahetuslepingu sõlmimiseks TsÜS § 102 lg 1 ja lg 2 tähenduses. See tähendab, et poolte vahel sõlmitava tehinguga kindlaksmääratavate õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei olnud otsuse vastuvõtmise ajal teada, kas see saabub või ei saabu ehk kas kinnistute jagamist ja vahetamist võimaldav detailplaneering kehtestatakse või ei kehtestata. Otsusega ei ole teostatud kinnistute jagamist, vaid on väljendanud üksnes põhimõttelist nõusolekut Viru väljak 2A ja Narva mnt 1 kinnistute jagamiseks tingimusel, et kehtestatakse sellist jagamist võimaldav detailplaneering. Kuivõrd otsusega ei jagata ühtegi maa-ala kruntideks ega seata seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi, siis on alusetud ka kaebuse esitaja viited otsuse vastuolu kohta
Kinnistud, mida vaidlustatav otsus käsitleb, ei kuulu kaebajale ja tal puuduvad nende suhtes subjektiivsed õigused, mida nimetatud otsus võiks rikkuda. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu oleks otsusega teostatud kinnistute jagamisel moodustuva kahe kinnistu (Viru väljak 2 ja Narva mnt 1B) vahetamine. Kinnistute vahetamine on üheks võõrandamistehingu alaliigiks, mis AÕS § 119 lg 1 kohaselt eeldab sellekohase notariaalses vormis lepingu sõlmimist. Otsus sellise lepinguna käsitletav ei ole ning selle alusel ei ole linnal ega ka AS-l Merko Ehitus võimalik taotleda mistahes kande tegemist kinnistusraamatus. Otsuses sisaldub üksnes tingimuslik tahteavaldus vahetuslepingu sõlmimiseks. Võimalik tulevikus teostatav vahetustehing, mille esemeks ei ole kaebajale kuuluv kinnisasi ega asjaõigus, ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Otsusega nr 239 ei ole linn kehtestanud ühtegi detailplaneeringut ja see ei sisalda ühtegi klauslit mistahes detailplaneeringu kehtestamise kohta. Kolmas isik ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsus nr 186 detailplaneeringu kehtestamise kohta rikub tema õigusi ja on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna kaebuse esitajal on õigus koostada Mere pst 4 ala detailplaneering vastavalt 25.06.2001 sõlmitud halduslepingule nr DP-67-01. Nimetatud haldusleping ei hõlma maa-ala, mille suhtes on otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneering. Halduslepingu aluseks olevat Tallinna Linnavalitsuse korraldust on muudetud ning sellest on lülitatud välja Viru väljak 2 ja 2A krundid. Seega ei saa korralduse alusel sõlmitud haldusleping puudutada käesoleva kaebuse esemeks oleva Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneeringuga hõlmatud krunte. Kaebaja ja Tallinna linna vahel sõlmitud halduslepingu täitmine ei seondu seetõttu otsusega, mida kaebaja vaidlustab käesolevas kaebuses. Isegi juhul, kui kaebaja ja linna vahel sõlmitud haldusleping hõlmaks maa-ala, mille suhtes on linn vaidlustatava otsusega nr 186 kehtestanud teistsuguse detailplaneeringu, ei annaks see kaebajale alust otsuse vaidlustamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu
-st tuleneva diskretsiooniõiguse alusel. Seega ei ole kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel seotud ühegi kolmanda isiku poolt koostatava detailplaneeringu projektiga, isegi juhul, kui kohalik omavalitsus annab kolmandale isikule detailplaneeringu projekti koostamise õiguse ja sõlmib temaga vastava halduslepingu. Otsuse nr 186 tegemisel, samuti sellega kehtestatud detailplaneeringu menetlemisel on Tallinna Linnavolikogu järginud nii planeerimis- ja ehitusseadusest (PES) kui ka 5 planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid. Kaebajal on olnud võimalus võrdselt teiste huvitatud isikutega osaleda detailplaneeringu menetlemisel ning kaebaja on selles osas teostanud oma õigust esitada oma arvamus nii detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul kui ka kahel avalikul väljapanekul. Kaebaja vastuväiteid on menetletud PES-s ja
-s ettenähtud nõuete kohaselt. Kaebaja ei ole otsuse nr 186 vaidlustamisel viidanud ühelegi otsuse sisulisele puudusele. Kolmas isik palub jätta AS-i Aswega kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
-st tulenev õigus vaidlustada detailplaneeringut, ei anna see kaebajale alust vaidlustada planeeringualal paiknevate kinnisasjade käsutamist ega seda käsitlevaid haldusakte.
reguleerib detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise menetlust ning menetluse käigus tehtavaid otsustusi, mitte omandi käsutamist. Samuti ei anna kaebajale õigust nõuda linnavara võõrandamise keelamist temaga sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamiseks maa-alale, mis kaebaja väite kohaselt hõlmab ka vaidlusalust kinnistut. Asjaolu, et kaebaja on ise algatanud vaidlusalust maa-ala puudutava detailplaneeringu koostamise menetluse, ei anna talle alust eeldada, et planeering sellisel kujul ka kehtestatakse. Võimalik linna poolt tulevikus teostatav vahetustehing, mille esemeks ei ole kaebajale kuuluv kinnisasi ega asjaõigus, ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. 4. Otsuse nr 239 puhul ei ole tegemist kinnistute jagamise eelotsustamisega. Otsusega ei jagata ühtegi maa-ala kruntideks ega seata maakasutus- ega ehitustingimusi. See, et linn kui kinnistu omanik on oma tingimuslikus tahteavalduses nõustunud kinnistu jagamisega, ei ole käsitletav kinnistu jagamisena
tähenduses. Detailplaneeringu kehtestamine saab toimuda üksnes planeerimisseaduses sätestatud korras ning see eeldab nimetatud seaduses sätestatud toimingute läbiviimist.
Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine toimub avalikkuse osavõtul ja maavanema järelevalve all. Detailplaneeringu kehtestamisega seoses saavad õiguslikku tähendust omada ning detailplaneeringu vastuvõtmist mõjutada üksnes need asjaolud, mis on fikseeritud
-s. Seadusest ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamine oleks mistahes viisil seotud kohaliku omavalitsuse poolt kujundatud seisukohtadega oma vara käsutamise osas.
23.12.2004 edastas Harju maavanem Tallinna Linnavalitsusele oma kirjaliku seisukoha vastuväidete kohta ning andis
Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja on olnud planeeringu protsessi kaasatud, planeering on olnud temale kättesaadav, detailplaneeringu menetlemise käigus on kaebajale olnud tagatud vastuväidete esitamise võimalus, mida kaebaja on ka kasutanud. Sellest tulenevalt kohus leiab, et TLV vaidlustatava otsusega nr 186 ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi planeerimismenetluses osalemiseks ja planeeringu vaidlustamiseks. 6. Põhjendatuks ei saa pidada kaebuse esitaja väiteid tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta seoses sellega, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kaebajal oli samuti õigus koostada vaidlusaluse maa-ala detailplaneering vastavalt temaga sõlmitud halduslepingule. Seega pidi linn detailplaneeringu kehtestamisel kaaluma ja hindama kõiki koostatud detailplaneeringuid, mitte aga ainult AS-i Merko Ehitus poolt koostatut. 25.06.2001 Tallinna linna ja AS-i Aswega vahel sõlmitud halduslepinguga nr DP-67-01 anti kaebajale võimalus korraldada ja finantseerida detailplaneeringu koostamist Tallinna linnas Mere pst 4 ja sellega külgnevale alale. Nimetatud lepingu aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korraldus nr 2701-k, mida muudeti linnavalitsuse 26.06.2002 korraldusega nr 1919-k, jättes planeeritavast alast välja krundid Viru väljak 2 ja 2A. Seega on lepingu aluseks olevat korraldust muudetud selliselt, et AS-l Aswega pole enam õigust ega kohustust korraldada detailplaneeringu koostamist kruntidele Viru väljak 2 ja Viru väljak 2A. Kaebuse esitaja ja Tallinna linna vahel sõlmitud halduslepingu täitmine ei seondu seega kaebaja poolt vaidlustatava linnavolikogu otsusega. Kuna 20.06.2001 korralduse nr 2701-k alusel sõlmitud haldusleping ei saa puudutada käesoleva kaebuse esemeks oleva Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 186 kehtestatud detailplaneeringuga hõlmatud krunte, siis ei saa vaidlustatav otsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Nõustuda tuleb kolmanda isiku väitega, et isegi juhul, kui kaebaja ja linna vahel sõlmitud haldusleping hõlmaks maa-ala, mille suhtes on Tallinna Linnavolikogu oma 16.06.2005 otsusega nr 186 detailplaneeringu kehtestanud, ei annaks see kaebajale õigust otsuse vaidlustamiseks, millega kehtestati teistsugune detailplaneering. Detailplaneeringu kehtestamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu
-st tuleneva diskretsiooniõiguse alusel. Diskretsiooni teostab kohalik omavalitsus kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega ei ole kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel seotud ühegi kolmanda isiku poolt koostatava detailplaneeringu projektiga, isegi juhul, kui kohalik omavalitsus annab kolmandale isikule detailplaneeringu projekti koostamise õiguse ja sõlmib temaga vastava halduslepingu. Kohalikul omavalitsusel on õigus sõlmida detailplaneeringu projekti koostamiseks halduslepinguid kahe või enama kolmanda isikuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet kaebajale halduslepingust tulenevate õiguste teostamisel ning detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel. 8 Seega ei ole kohtumenetluse käigus leidnud tuvastamist, et vaidlustatavad haldusaktid piiraks kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, keelaks või välistaks osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seaks õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendaks oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Tallinna Linnavolikogu 19.06.2003 otsusega nr 239 ja 16.06.2005 otsusega nr 186 ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piiratud tema vabadusi. Kuna kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud, tuleb AS-i Aswega kaebus nimetatud otsuste tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Kohus ei anna seejuures vaidlustatavatele haldusaktidele sisulist õiguslikku hinnangut. AS-i Aswega kaebus jääb rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.