lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Narva Linnakohtu 31.05.2005.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1345 krooni kuus hageja kasuks tütre Jekaterina ülalpidamiseks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtuistungil toetas hageja oma nõude. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõuded elatise suurendamises kuni 2500 kroonini, kuid oli nõus maksta elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses, mis on seadusega ettenähtud. Kostja selgitas et tema materiaalne olukord ei ole paranenud. Tal on uus abielu ja seal on 2 alaealist last: A. P., sünd. ..a. ja A. ., sünd. ..a. Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Tema sissetulek on umbes 8000 krooni kuus. Samuti on võetud 2 laenu. Ta leiab, et tütre J. ülalpidamiseks on piisav 3000 krooni kuus. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on terve linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Hageja töötab, saab palka 5640 krooni kuus ja lapsetoetusi summas 1200 krooni igakuiselt 2 lapse peale. Tema abikaasa palk on keskmiselt puhtalt 7000 krooni kuus. Abikaasa maksab elatist. Kostja töötab, saab AS-lt Narva Elektrijaamad bruto töötasu keskmiselt 10467 krooni kuus ja KÜ-lt saab bruto palk 1450 krooni kuus. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt, et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. J. elab hageja juures. Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 09.08.2006.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus arvestab, et kostjal on 3 alaealist last, tal on kohustust ülalpidada neid ning toetama oma abikaasat. PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus elatise suuruse suurendamises 09.08.2006.a. Kohus leiab, et ei saa PkS § 70 lg 2 sättete rakendada ning mõista välja elitise alates 01.01.2006.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei ole esinenud käeasoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja maksab elatise suuruses 1345 krooni kuus hageja kasuks kohtuotsuse alusel alates 15.11.2004.a. Seega juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatise välja mõista alates vastava hagi esitamisest. Siiski tuleb laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel arvestada ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtumenetluse ajal makstud elatise, sest selles osas on ülalpidamiskohustus täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks täies ulatuses. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.
S ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70;
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.