3-07-785/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma

1. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-785 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend OÜ * kaebus Haapsalu Linnavalitsuse korralduse nr 217 osalise tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu 02.05.2007 määrus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * määruskaebus 28.03.2007 RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ * määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2007 määrus. Saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 741 lg 1) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. OÜ * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Haapsalu Linnavalitsuse 28.03.2007 korralduse nr 217 p
3. Nimetatud punktiga kinnitati riigihanke „Audiogiidi programmi tootmine, audiogiidi seadmete tarnimise ja audiogiidi programmi plaani väljaandmine“ (viitenumber 034505PK) pakkumiste läbivaatamise ja hindamise komisjoni 27.03.2007 protokoll pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta. Koos kaebusega taotleti esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse korralduse täitmise peatamist. Tallinna Halduskohtu 23.04.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-785 jäeti kaebus käiguta. Kohus selgitas, et esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa otsustada enne riigilõivu tasumist (riigilõiv ei olnud tasutud kooskõlas RLS § 56 lg-ga 13). Kaebuse esitaja esitas 30.04.2007 täiendavalt riigilõivu 4920 krooni tasumist tõendava dokumendi.
4. Tallinna Halduskohtu 02.05.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-785 kaebus tagastati. Alates 01.05.2007 jõustunud riigihangete seadus näeb kohtuvälise vaidluste lahendamise organina ette Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni. Riigihangete seaduse (RHS) § 129 lg 1 sätestab, et halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lg-s 2 ja 3 nimetatud asjades. Seega ei ole Tallinna Halduskohus alates 01.05.2007 pädev kaebust läbi vaatama. RHS ei näe ette üleminekusätteid nendes riigihankemenetluses 3-07-785 tehtud otsustustele esitatud kaebuse asjades, kus kohus on teinud ettevalmistavaid ja eelmenetluse toiminguid. Halduskohus selgitas, et kuna riigihangete seadusega on vaidlustuste läbivaatamiseks ette nähtud kohustuslik kohtuväline kord, on kaebuse esitajal õigus pöörduda Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni poole, viimase otsusega mittenõustumisel aga Tallinna Ringkonnakohtusse. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. Määruskaebuses palub OÜ * tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2007 määrus. OÜ * esitas kaebuse halduskohtule 19.04.
6. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna kaebus oli halduskohtusse esitatud eelmise riigihangete seaduse kehtivuse ajal, oleks halduskohus pidanud kaebuse menetlusse võtma ja selle lõpuni menetlema. Ka TsMS § 6 sätestab, et toiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kuna uus riigihangete seadus ei näe ette juhiseid antud situatsiooni lahendamiseks, tuleb kohtul TsMS § 8 lg 2 ja 3 kohaselt lähtuda õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi- ja vabadusi tohib piirata vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Halduskohtu määrus rikub õiguskindluse printsiipi. Riigikohus on 05.04.2006 määruses nr 3-115-06 märkinud, et isikul on õigus menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel. Vastasel korral tekib olukord, kus isik pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse õigeaegselt, kuid tema õigused jäävad seaduse muutumisel kaitseta.
7. Tallinna Halduskohtu 15.05.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-785 jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Kaebaja on vaidlustanud riigihanke menetluses eduka pakkuja määramise otsuse 19.04.2007 esitatud kaebusega halduskohtus. Kuni 01.05.2007 kehtinud riigihangete seadus nägi võimaluse pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale 10-päevase tähtaja jooksul esitada vaidlustuse Riigihangete Ametile, kuid selline kohtueelse menetluse kord ei olnud sätestatud kohustuslikuna ning nimetatud vaidlused allusid halduskohtule nagu iga teine avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus, milles ei olnud kehtestatud teist menetluskorda. Seega oli kaebajal kaebuse esitamise ajal õigus halduskohtusse pöördumiseks olemas ning nimetatud vaidluste lahendamine oli halduskohtu pädevuses. Alates 01.05.2007 kehtiva RHS 7.peatükk näeb ette hankija dokumentide või otsuste vaidlustamiseks ette kohustusliku kohtueelse korra Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis, kusjuures vaidlustus pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale tuleb esitada 7 tööpäeva jooksul (§ 121 lg 1). RHS § 129 lg 1 kohaselt vaatab kaebusi vaidlustuskomisjoni otsuse peale läbi ringkonnakohus apellatsioonimenetluse korras ning halduskohus ei ole enam pädev läbi vaatama kaebusi alates 01.05.2007 kehtiva riigihangete seaduse § 117 lg 2 ja 3 nimetatud asjades.
9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kohaldanud alates 01.05.2007 kehtiva RHS § 129 lg-t 1 ebaõigesti, omistades sellele seaduses sätestamata tagasiulatuva jõu. Õige on küll halduskohtu osundus, et RHS § 131, kus on toodud rakendussätted alustatud pakkumismenetluste lõpetamise ja esitatud vaidlustuste lahendamise kohta, ei käsitle otseselt halduskohtu pädevust kaebuste lahendamisel. Kuid sellekohase rakendussätte puudumisest ei saa teha järeldust, et seadusandja oleks soovinud anda RHS § 129 lg-le 1 sellise toime, et 2