Maakohus on oma otsuses loetlenud üles kõik esitatud tõendid, kuid kohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja ja kolmandate isikute faktiliste väidetega ja miks ta jättis arvestamata tõendid, mis tõendavad, et hagejate kaudset ebavõrdset kohtlemist Narva karjääris ei toimu ning seega puudub alus ka hagejatele lisatasude väljamõistmiseks. Maakohus on jätnud arvestamata Kollektiivlepingu (koos Palgakokkuleppega), X 19.05.2003 kirja nr.NK-JH-18/59, Ida-Virumaa Tööinspektsiooni keeldumise väärteomenetluse alustamisest, XXX Ametiühingute Liidu esindaja kirjalikud seisukohad, viivise aegumise kohaldamise avalduse ja kostja esindaja kirjalikud seisukohad. Maakohus kohaldas ebaõigesti oma otsuses TLS §10 sätteid, kuna kostja ei ole ühegi töötaja õigusi piiranud, töötingimusi halvendanud ega ebavõrdselt kohelnud. Vaidlusalune olukord, mida hagejad soovivad näha ebavõrdse kohtlemisena, ei tulene tööandja suvalisest pahatahtlikust tegevusest hagejate suhtes. X maksab seadusega ettenähtust suuremaid lisatasusid õhtuse ja öötöö eest ja annab 3 päeva lisapuhkust EPTAL-i liikmetele ja teistele kontserni AS-i XXX töötajatele, kes ei ole mõne teise ühingu või liidu liikmed, 18.12.2002 Kollektiivlepingu alusel, mille tähtaeg on käesolevaks ajaks lõppenud. Hagejate tegelik nõue on laiendada Kollektiivlepingu tingimusi ETTA liikmetele. Antud juhul ei saa kohaldada TLS §10 ja AÜS §19, vaid tuleb kohaldada ainult KLS, kuna kostja maksab seadusest soodsamat lisatasu ja annab lisapuhkust mitte töötaja ühingusse kuulumise või mittekuulumise alusel, vaid sõlmitud Kollektiivlepingu alusel. Teistele töötajatele seadusega ettenähtust suurema lisatasu maksmiseks ja pikema lisapuhkuse andmiseks kostjal alust ei ole. Kogu vaidlus taandub ainult sellele, et hagejatele ei laiene Kollektiivleping, mille kohaselt tööandja on kohustatud andma lisasoodustusi. Hagejad on vabal tahtel valinud oma esindajaks ETTA, kellel on ainuõigus nende nimel pidada tööandjaga läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid. EPTAL ei saa esindada ETTA liikmeid ja ei ole nõus ka nõus, et tööandja laiendab Kollektiivlepingu tingimusi ETTA liikmetele. Maakohtu otsus kohustab kostjat lõpetama töötajate kaudse ebavõrdse kohtlemise, mis sisuliselt tähendab ühepoolset Kollektiivlepingu tingimuste rikkumist, st ilma teise poole nõusolekuta kollektiivlepingu kehtivusala laiendamist. Samas ei ole ükski menetlusosaline vaidlustanud Kollektiivlepingu kehtivusala ja maakohus ei ole selle kohta teinud mingit otsust. Vastavalt KLS §4 ei või kostja ühepoolselt Kollektiivlepingu rakendusala laiendada. Kollektiivlepingu täitmine on tööandjale kohustuslik, olenemata sellest, kas ta soovib seda või ei. Vastasel juhul on tegemist seaduse rikkumisega tööandja poolt. Ühegi kohtuotsuse täitmine ei tohi põhjustada uut seaduserikkumist. Maakohtu otsuse täitmine eeldab seaduse rikkumist tööandja poolt (KLS §11 lg.3, AÜS §20 lg.1 p.6). Asjaolu, et kollektiivleping laieneb ainult selle sõlminud poolte vahel kokkulepitud isikutele ja mittelaienemine ei ole kellegi õiguste rikkumine, tõendab ka TLS §26 lg.1 01.05.2004 jõustunud redaktsioon, mis sätestab töölepingu kohustusliku tingimusena viite kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Hagejatega sõlmitud töölepingute p.8 (Kollektiivlepingu rakendatavus töölepingule) on sätestatud, et tööandja ja töötajate ühenduse või liidu (organisatsiooni) vahel sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi rakendatakse töölepingule, kui töötaja kuulub isikute ringi, kellele kollektiivlepingu tingimuste rakendamine on sätestatud kollektiivlepingus. Kostja eelpool nimetatud seisukohtade õigsust kinnitab ka tõendina esitatud Ida-Viru Tööinspektsiooni 16.06.2003 vastus ETTA väärteo algatamise avaldusele ning kolmandate isikute vastused hagile. Kuna kõik eelpool nimetatud asjaolud on tuvastatavad esitatud tõendite alusel, siis puudub, lähtudes menetlusökonoomika printsiibist, vajadus asja tagasi saatmiseks esimese astme kohtule. 6. Hagejad oma kirjalikus vastuses (IV kd. t.l. 67-70) apellatsioonkaebust õigeks ei võta ja paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Kohus on toonud välja kõik seadused, mida otsust langetades kohaldati ning kaalunud kõiki esitatud tõendeid, asjaolusid ja väiteid kogumis. Ebaõige on kostja seisukoht, et ETTA eesmärk on laiendada Kollektiivlepingu tingimusi ETTA liikmetele, samuti arvamus, et kohus kohaldas ebaõigesti TLS §10. ETTA eesmärk on lõpetada oma liikmete ebavõrdne kohtlemine lähtudes nende ametiühingulisest kuuluvusest. Tööandjal ei ole õigust kohaldada osale töötajatest halvemaid töötingimusi ainult põhjusel, et nad on teise ametiühingu liikmed, ükskõik, mis kollektiivlepingut ta ei sõlmiks. Töötajad teevad sama tööd ja omavad õigust saada sama tasu. Makstes hagejatele vähem palka, eelistab kostja üht ametiühingut teisele. Niisugune eelistamine mõjutab töötajaid otsustama ühe või teise ametiühingu kasuks ja ei taga õigust astuda ametiühingusse omal vabal valikul. Mitteliikmetel ja ETTA liikmetel on kostja ees võrdsed kohustused, kuid viimastele Kollektiivleping ei laiene. Järelikult makstakse ETTA liikmetele vähem lisatasu ja antakse vähem puhkust seetõttu, et nad kuuluvad konkreetsesse ametiühingusse. Kostja piirab hagejate AÜS §19 lg.1 sätestatud õigust. Kollektiivleping ei tohi kaasa tuua õigusvastaseid tagajärgi nagu teise ametiühingusse kuuluvate töötajate ebavõrdne kohtlemine. 7. Kolmas isik XXX Ametiühingute Liit leidis oma kirjalikus seisukohas (IV kd. t.l. 65), et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu põhjendused 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 29.06.2006 otsus ei ole seaduslik ja tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata TsMS §656 lg.1 p.5, lg.2 ja 4 alusel täielikult tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Õiged on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohtu otsus ei vasta TsMS §436 lg.
MS §436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS §442 lg.8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest on nõuetekohaselt põhjendamata. Kohtuotsusest peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks kohus haginõude rahuldas või rahuldamata jättis. Maakohtu otsuse põhjendavas osas otsuse resolutsiooni kordamist ja kahte lauset selle kohta, et kaalunud kõiki kohtule esitatud asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning et kohus asus seisukohale, et XXX AS-i tuleb kohustada lõpetama hagejate kaudne ebavõrdne kohtlemine ja rahuldada tuleb hagejate esitatud alusetult saamata jäänud lisatasude nõue, ei saa ringkonnakohus lugeda TsMS §442 lg.8 nõuetele vastavaks otsuse põhjendamiseks. Rahuldamata jäetud haginõuete kohta puudub kaevatavas otsuses mistahes põhjendus. Eeltoodud puudust – TsMS §442 lg.8 nõuetele vastava otsuse põhjendava osa puudumist – ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad esitanud maakohtule hagi individuaalse töövaidluse lahendamiseks TLS §10, PalS §5 ja AÜS §19 alusel, mitte kollektiivse töövaidluse lahendamiseks (KLS §15), mistõttu ei ole õige kostja seisukoht, et hagejate tegelik nõue on laiendada Kollektiivlepingut ETTA liikmetele. Hagejad ei ole hagiavalduses täpsustanud, kellega võrreldes (näit. kallurijuhid, kes ei ole ühegi ametiühingu liikmed; kallurijuhid, kes on EPTAL-i liikmed; kõik ülejäänud kostja kallurijuhid/transporditöötajad peale hagejate jne.) neid nende arvates ebavõrdselt koheldakse ning millistes puhkuse ja lisatasu tingimustes ja millise kollektiivlepingu (kehtivusaeg, tingimused) rakendamises oli nendega kokku lepitud asja materjalides olevate töölepingute 01.05.2002 lisade p.3.3, p.6.1 järgi (I kd. t.l. 28 jj), mis on sõlmitud pärast seda, kui hagejad olid juba astunud ETTA liikmeteks, so pärast 19.12.2001, samuti, kas ja millised muudatused toimusid nendega kokkulepitud puhkuse ja lisatasu tingimustes poolte kokkuleppel või tööandja poolt ühepoolselt (TLS §59) pärast 01.01.2003, so kas puhkus ja lisatasu jäid samaks või vähenesid. Hagejate töölepingute 01.05.2002 lisa p.4 järgi kuulub töötaja palk tööandja poolt läbivaatamisele ükskord aastas. Kui on õige kostja väide, et 18.12.2002 Kollektiivleping hagejatele ei laiene, siis ei tohiks ta ka muuta või lõpetada enne seda kuupäeva varem hagejate suhtes rakendatud, so töölepingute lisa p.3.3 ja p.6.1 märgitud kollektiivlepingut. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmenetluses täpsustada hagejate nõudeid ja kostja seisukohti nende nõuete suhtes, andes vajadusel pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Asjas uue otsuse tegemisel peab maakohus vastavalt TsMS §438 lg.1 hindama poolte esitatud tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada ning oma otsust TsMS §442 lg.8 nõuete kohaselt põhjendama. Kuna ringkonnakohus ise uut sisulist otsust ei tee, siis kuulub kohtukulude jaotus otsustamisele asja uuel sisulisel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Ringkonnakohus juhindus otsuse tegemisel eeltoodust ja TsMS §657 lg.1 p.3, §668 lg.
Sirje Aitsen Olev Mihkelson Merike Toomet
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.