← Eesti

2-05-1187/7

Obsah (7)§ 169§ 452§ 657§ 438§ 392§ 474§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-1187 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 5. ap

§ 169

lg 1 ja § 170 lg 3, kutsus pooled avalikule kohtuistungile 10.10.2006, s.o 18 kuu möödudes hagiavalduse saamisest. Samuti eiras kohus otsuse tegemisel

§ 452lg 3 ja 4 sätestatud tähtaegu.

Vastustaja seisukoht

  1. M.M ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata. 25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega kohus luges hageja poolt esiletoodud põhjused mõjuvaks ja ennistas hagi esitamise tähtaja. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse 07.03.2005 ja esitas hagi kohtusse 08.04.2005, see on ühepäevase hilinemisega. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ainuüksi hageja esindaja 4

(6)haigus tähtaja kahel viimasel päeval, mille kohta on esitatud perearsti tõend (tl 57), on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. 26. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamiseks puudus seaduslik alus, millise järeldusega ringkonnakohus ei nõustu. TLS § 86 p 3 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemise, töötamise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise tõttu ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu töö ümberkorraldamisest tingitud senistel tingimustel töö lõppemise tõttu. 27.

§ 438

kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegium leiab, et kohus jättis asjaolu, millele tugineti ja tõendid, mis esitati, põhjendamatult tähelepanuta. Kohus tugines üksnes sellele, et ka uuel Harjumaa Päästeteenistusel olid ette nähtud tuletõrjuja-päästja ametikohad ning tuvastatud ei ole, et reorganiseerimisega oleks kaasnenud vajadus vähendada tööjõudu. Koondamise aluseks ei olnudki tuletõrjuja-päästjate ametikohtade arvu vähenemine. Seda pole kostja ka kunagi väitnud, vastupidi, kostja märkis, et teenistujate struktuuris ja koosseisus oli arvestatud kõigile senistele töötajatele võimalus tööle asuda uues päästeasutuses, säilitades vähemalt nende endise töötasu. Tegelikule koondamise alusele- senistel tingimustel töö lõppemine – kohus mingit hinnangut ei andnud.

§ 392

lg 1 p 3 kohaselt peab kohus juba eelmenetluses selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.

  1. Hageja on hagi alusena esile toonud asjaolud, et tööandja ei ole kirjalikult põhjendanud töölepingu lõpetamise vajalikkust ega pakkunud talle teist tööd. Neid asjaolusid ei pidanud kohus üldse vajalikuks tuvastada ega neile hinnangut anda.
  2. Ringkonnakohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendamist leidnud ja on ümber lükatud kostja väidete ja esitatud kirjalike tõenditega. Hagejale 24.12.2004 esitatud kirjalikus ametikoha pakkumises (tl 3) on näidatud päästeteenistuse töö ümberkorraldamine, milliste õigusaktide alusel seda tehakse, milline uus asutus moodustatakse ja millistel tingimustel tööd hagejale selles pakutakse.
  3. Vaidlust ei ole selles, et riiklikul tasandil toimus päästeteenistuste struktuuri ja töö ümberkorraldamine. Vabariigi valitsuse 10.11.2004 korraldusega nr 807-k „Päästeasutuste ümberkorraldamine“ korraldati alates 01.01.2005 kõik maavalitsuste hallatavad päästeasutused ümber Päästeameti kohalikeks päästeasutusteks. Alates 01.01.2005 moodustus Harju Maavalitsuse hallatava Harjumaa Päästeteenistuse ja Tallinna Tuletõrjeja Päästeameti baasil uus päästeasutus - Päästeameti Harjumaa Päästeteenistus. Senise Harjumaa Päästeteenistuse struktuur ja teenistujate koosseis enam ei kehtinud. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kas uus ühendatud riiklik asutus Harjumaa Päästeteenistus oli eelmise Harjumaa Päästeteenistuse õigusjärglane või mitte. Tähtsust omab töötajate töötingimuste oluline muutumine. Uues asutuses muutus tervikuna töökorraldus, muutusid väljasõidupiirkonnad ja väljasõidukorrad. Tallinna haldusterritooriumil, kus on tiheasustus, palju kõrghooneid, ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid ja transiidifirmasid, on töö riskantsem ja keerukam, mille tõttu lisandus ka kohustuslik täiendav väljaõpe. Seega lõppes hageja ja teiste Harju Maavalitsuse hallatava Harjumaa Päästeteenistuse töötajate jaoks töö nende poolt kokkulepitud tingimustel ja töölepinguid ei saadud TLS § 6 alusel üle võtta saamata selleks eelnevalt töötaja nõusolekut. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 3 alusel ka siis, kui töö lõpeb töötaja jaoks tema poolt 5

(6)kokkulepitud tingimustel. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-118-
  2. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja loobus selgesõnaliselt talle tehtud kirjalikust tööpakkumisest töötada uues loodud asutuses edasi tuletõrjuja –päästja ametikohal (tl 43). Sellega valis hageja ise koondamise ja võttis vastu koondamishüvitise. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei soovinud uues asutuses töötamist jätkata. Igal juhul oli see tema vaba valik ja seetõttu on koondamise hilisem vaidlustamine hageja poolt pahatahtlik käitumine. Kui hageja soovis siiski uues asutuses töötamist jätkata, tulnuks esitada kostjale vastav avaldus, seda enam, et hageja väidetel oli päästetöötajate koosseis täitmata. Vakantsete kohtade olemasolu on aluseks nõuda töölepingu sõlmimist. See ei muuda aga iseenesest eelnevat töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Asjaolu, et pakkumise esitas sel ajal veel Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktorina töötav R. S, ei muuda pakkumise sisu ebaõigeks või mittetõsiselt võetavaks, nagu hageja seisukohast võib järeldada. R. S oli nimetatud alates 01.01.2005 Harjumaa Päästeteenistuse direktori kohusetäitjaks ja tehtud ülesandeks valmistada ette loodava asutuse teenistujate ametisse nimetamine ja töölepingute sõlmimine. Pakkumises on sõnaselgelt kirjas, et pakutakse tuletõrjuja-päästja ametikohta 01.01.2005 moodustatavasse Harjumaa Päästeteenistusse. Töötamise jätkamine nõndanimetatud senisel ametikohal ei olnud toimunud ümberkorralduste tõttu alates 01.01.2005 enam võimalik. Seetõttu on ka kohtuotsuse resolutsioon, millega M.M ennistati tööle praegu eksisteerivasse päästeasutusse, vastuolus hageja nõude sisuga. Hageja soovis töötamist jätkata just senisel ametikohal ning keeldus töötamise jätkamisest uues loodud päästeasutuses.
  3. Eeltoodud alusel leiab ringkonnakohus, et hagi rahuldamiseks puudub alus. M.Miga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel oli seaduslik ning sellest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõue.
  4. Kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks kahe kuu keskmise palga osas kandis kostja 27.12.2006 hageja pangakontole 9165,90 krooni ning pidas kinni Maksu-ja Tolliameti pangakontole kandmiseks 3054 krooni. M.M on kinnitanud nimetatud summa kättesaamist. Kostja taotleb viivitamatu täitmise korras üleantu tagastamist.

§ 474

lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluv lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu. Seega tuleb M.Milt mõista kohtuotsuse tagasitäitmiseks välja 9165,90 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Määruse tegemiseks Maksu-ja Tolliameti pangakontole kantud raha tagastamiseks, on vajalik kohtule esitada vastava maksekorralduse koopia. 34. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 60

lõike 1 ja § 61 lg 1 punkti 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude väljamõistmist ei ole taotlenud. M. Klaar G. Kivinurm T. Kollom 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.