← Eesti

2-06-33942/2

Obsah (6)§ 142§ 407§ 162§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2007.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-33942 Tsiviilasi Jär

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ning eelmenetluses antud hagiavaldusele vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled sõlmisid 29.septembril 2005.a. müügilepingu, mille alusel hageja müüs oma kaubandusvõrgust kostjale viimase poolt soovitud tööstuskaupu. Väljastatud kauba eest tasumiseks esitas hageja kostjale arved nr 05/2128 summas 5270.49 krooni, nr 05/2287 summas 8162.33 krooni, nr 05/2353 summas 15565.52 krooni, nr 05/2496 summas 981.00 krooni ja nr 06/381 summas 6896.64 krooni. Arvete kogusumma on 368 75.98 krooni ning viimane maksetähtaeg oli 10.märts 2006.a. Nimetatud arved kogusummas 36 875.98 krooni on kostja poolt tasumata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on kostja ees oma kohustused täitnud ning kostjale esitanud arved, kuid kostja ei ole kauba eest tasumiseks esitatud arveid tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt § 113 lg-st 1 ning pooltevahelise lepingu p-st 5 määras 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast kokku 13 655.64 krooni. Hageja nõue kostjalt müüdud kauba eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.

§ 175

lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2250.00 krooni ja kulud õigusabile 7080.00 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.