KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märtsil 2007.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-37046 Tsiviilasi lapsele elatusraha maksmise nõue Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: MP (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx Kostja: KP (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 5. märtsil 2007.a hageja ja kostja Kohtuistungil osales RESOLUTSIOON Hagi avaldus rahuldada osaliselt. Välja mõista KPlt elatis MPe kasuks poja S, sünd xxxxxx, ülalpidamiseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 5. detsembrist 2006 kuni 1. jaanuarini 2007 ning sealt edasi 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni xxxxxx alates 01. jaanuarist 2007.a, kuid mitte alla poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Otsus elatise väljanõudmise kohta kuulub täitmisele viivitamatult. Välja mõista KPlt riigieelarve vahenditesse (Rahandusministeeriumi arve 102200347966011 SEB Ühispank või Hansapank arve 221023778606, viitenumber 2900078473) riigilõiv 937.50 (üheksasada kolmkümmend seitse kr 50
- s)krooni ja MPelt 312.50 (kolmsada kaksteist kr 50
- s)krooni. Selgitada, et kohus annab aega välja mõistetud riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks 15 päeva kohtuotsuse jõustumise päevast. Juhul kui vabatahtlikku tasumise võimalust ei kasutata, siis lisanduvad veel täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Poolte kooselust on sündinud poeg Skes elab koos hagejaga. Hageja taotleb elatisraha lapsele 2500 krooni kuus. Kostja ei ole kinni pidanud kokkuleppest tasuda iga kuu 500 krooni. Kohtukulud palun jätta kostja kanda. Kohtuistungil jääb hageja elatusraha nõude juurde, kuid vähendab selle summa kehtestatud miinimumile, s.o. 1800 kroonile. Kokkuleppest ei ole kostja kinni pidanud ja see rahasumma ei kata enam kulusid, mis lähevad lapse ülalpidamiseks. Riigilõivust võib veerandi ise hüvitada riigile. Kostja ei ole nõus elatusraha maksma rohkem kui 500 krooni kuus. Saades miinimumpalka ja tasudes pangalaenu ja liisingumakseid ei ole rohkem rahalist võimalust. Riigilõivust kolmveerand summast võtab enda kanda. Kohtu otsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele, kusjuures 4. lõike alusel igakuine elatusraha ei või olla ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusest tulenevalt on igal vanemal kohustus lapsi ülal pidada. Seda peavad täitma mõlemad vanemad võrdselt. Kostja omapoolne panus lapsele ei ole leidnud tõendamist. Kostja töötab, saab tasu. Hageja on lapse hooldepuhkusel ning tema rahaliseks sissetulekuks on riiklikud peretoetused. Kohtuistungil ei selgunud, et kostja oleks seaduslikku alust elatusraha vähendamiseks. Ta on töövõimeline ja lapsel ei ole piisavat sissetulekut. Kostja oma rahalisi sissetulekuid peale töötasu ei avalikustanud. Laenu- ja liisingulepingute kuumaksete tasumine ei ole põhjuseks kehtestatud elatise miinimumi vähendamiseks. Nende kohustuste tasumiseks tuleb kostjal leida täiendavaid rahalisi vahendeid. Kui ikka rahalisi vahendeid ei jätku lapse ülalpidamiseks, siis ei saa laenu- ega liisingulepinguid sõlmida. Pealegi on laen hinnatav kostja täiendava sissetulekuna. Elatusraha tuleb maksta lapse tegelikule kasvatajale. Lapsele pangaarve avamine on vanema võimalus teha seda iseseisvalt, kuid seda ei saa teha elatisrahast. Samuti tuleb tähelepanuta jätta poolte omavahelised suhted, sest kohus lahendab lapsele elatusraha maksmist mitte poolte suhteid lapsega kokkusaamiseks. Need väljuvad ja on välistavad selle kohtuasja lahendamisest. Lapsega kokkusaamine on võimalik paika panna esialgu kohtuväliselt kas omavahel või eeskosteasutuse abil. Kohus, olles läbi vaadanud toimikusolevad dokumendid elatusraha nõude kohta ning ära kuulanud poolte seletused ning lähtunud kirjeldatud põhjendustest, leiab, et elatusraha nõue on osaliselt põhjendatud. Seda asjaolu on hageja arvestanud ja läinud vähendamise teele. Elatise väljamõistmine tuleb otsustada PkS § 70 lg 1 kohaselt elatishagi esitamise päevast. Tasutava riigilõivu hüvitamise lahendamisel lähtub kohus hageja ja kostja tahtest jätta riigilõiv osaliselt hageja ja kostja kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 60; 61 lg 1, 2, 4; 70 ning TsMS §-dest 179 lg 5; 434; 435 lg 3; 436; 438; 441; 442; 452; 632 kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Heino-Vello Pihlak Kohtunik