lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt seisuga oli võlgnikul vara kokku 264 402 krooni eest, mis koosnes peamiselt käibevarast (kokku 255 902 krooni), millest omakorda peamise osa moodustasid raha kassas ja pangakontol (131 462 krooni) ning varud (112324 krooni). Põhivara oli 8 500 krooni eest. Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 138 413 krooni eest, ehk rohkem, kui oli raha nende tasumiseks. Peamise osa kohustustest moodustasid maksuvõlad (105 222 krooni). bilansi kohaselt oli lühiajalisi kohustusi ligikaudu sama palju kui aasta varem (128 670 krooni), kuid vara oli ainult 45 017 krooni. Taoline muutus tuleneb suures osas seoses majandustegevuse lõppemisega töötajatele väljamakstud lõpparvetest ning neilt tasutud maksudest, millele lisandus kahjum kauba riknemisest. Nimetatud bilansi alusel arvestatud maksevõime näitajad on kõik äärmiselt nõrgad ja viitavad ilmsele maksejõuetusele. Võlgniku vastuse kohaselt halduri järelepärimisele on võlgniku kassas 20 089,5 krooni. Võlgnikul on konto Hansapangas, mille saldo seisuga on 90 krooni. ARK´i vastusest halduri järelepärimisel nähtub, et võlgniku nimele on registreeritud 19 aastat vana kaubik , veok . Juhatuse liikme andmeil on mõlemad kapitaalset remonti vajavad, mistõttu ainult vanaraua väärtusega (kokku ca 4-5 tuhat krooni). Seejuures veok oli soetatud KV raha eest ning on tema valduses ja registreeritud võlgniku nimele seetõttu, et kavatseti ümber ehitada kauplusautoks ning võlgniku nimel vastavat teenust hakata osutama. Tegelikult aga omavaheliste lahkhelide tõttu neid plaane ellu viima ei asutud. Kinnistuid, ehitisi vallasvarana, väärtpabereid ja muud põhivara võlgnik ei oma. Võlgnik omab küll debitoorseid võlgnevusi summas kokku 49 834 krooni, millised tekkisid , kuid nende laekumine ei ole tõenäoline, sest võlgnik on edutult püüdnud neid AS abil kätte saada ja käesolevaks ajaks on möödunud ka vastavate nõuete 2 esitamise 3 a pikkune tähtaeg. Võlgnik võlgneb Eesti Vabariigile tasumata maksude näol . seisuga kokku 162 202 krooni, millest 121 852 krooni on põhivõlg ja 40 350.- krooni intressid. Maksu- ja Tolliamet on võla sissenõudmiseks alustanud sundtäitmist ja pöördunud kohtutäitur P.L poole (toimik 017/2006/10199). Muid võlgnevusi juhatuse liikme ja ka Krediidinfo andmeil võlgnikul ei ole. Võlgniku võlad (vähemalt 162 202 krooni) ületavad ca kuus korda ehk ligi 140 000.- krooni võrra temal reaalselt olemasolevate varade väärtust (kuni 25 000.- krooni). Arvestades veoki soetamise asjaolusid (ostetud teise isiku raha eest) võib varade ja võlgade vahe aga veelgi suurem olla. Samas puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek, kusjuures võlad intresside näol pidevalt suurenevad. Osanik ja juhatuse liige täiendavate investeeringute tegemiseks võimalusi leidnud ei ole ning on asunud töölepingu alusel tööle teise samal tegevusalal tegutseva ettevõtja juurde. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur lillemüügi turul tugevnenud konkurentsi, mille tulemusena võlgniku hulgimüügi hinnad ei olnud konkurentsivõimelised võrreldes nende samal turul tegutsevate ettevõtjate hindadega, kes enamiku kaubast importisid. Seetõttu võlgnik hulgimüügiga enam ei tegelenud. Selle tulemusena vähenes aga võlgniku käive võrreldes tervelt 565 809 krooni võrra (vastavalt 1 411 643 ja 1 977 452 krooni), sest jaemüük kahes väikeses maaasulas, kus on suhteliselt hinnatundlik elanikkond, ärajäänud hulgimüügi käivet korvata ei suutnud. Samal ajal jäid püsikulud (müügipunktide rent, valve, kommunaalkulud, juhtimiskulud jne) samaks. Seejuures tegevuskulud varude riknemise tõttu suurenesid veelgi ja kuna see tendents jätkus ka algul, siis käibe vähenemise tingimustes ei piisanud enam käibevahendeid kõigi tegevuskulude katmiseks ning võlad kasvasid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Ajutisele haldurile ei ole teada tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 14 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 272 krooni, kokku brutosumma 15 672 krooni. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 alusel kuulub võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 15 672 krooni KM kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AR. 3 Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.