Obsah (6)

§ 468§ 442§ 440§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2006.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviil

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue esitas AS hagi KL`i vastu võlgnevuse nõudes. Seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 21 753.61 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 21 253.57 krooni, intressivõlgnevus 9.45 krooni, viivis 17.55 krooni ja leppetrahv 473.04 krooni; Arvelduskrediidist tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1715.66 krooni, millest põhiosa on 1500.00 krooni, intress 91.50 krooni, lepingutasu 100.00 krooni ja viivised 24.16 krooni; Laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 42 005.02 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 38 500.00 krooni, intress 2502.50 krooni, leppetrahv 408.60 krooni ja viivised 593.92 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 3500.00 krooni ja alates palub hageja kostjalt viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole hagi esitamise päeva seisuga vabatahtlikult hageja nõudeid täitnud. Kostja vastus Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 07.11.2006.a. Kostja esitas 28.11.2006.a. kohtule vastuse, milles nõustub hageja nõudega. Kostja on teadlik hagi õigeksvõtmise tagajärgedest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on kohtule esitatud avalduses võtnud hageja nõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 1 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa

§ 442

lg 7 mõttes.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Mare Kõlvart Kohtunik 2/2