KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-478 Tsivi

§ 54lg 1 p 1, 4 alusel.

Hageja avalduse (tl 42-43, I

1. kd)kohaselt ei ole hageja kostja vastuväidetega nõus. tõi kostja oma üheaastase lapse väidetava isapoolse vanaema juurde ja lahkus teadmata suunas. Sellest ajast ei ole kostja lapse kasvatamises osalenud. Ka vabaduses viibimise ajal ei ole kostja üles näidanud soovi lapsega kohtuda. Hageja taotleb hagi rahuldamist. Hageja avalduse (tl 70-71, I
2. kd)kohaselt kostja vabaduses viibides abi saamiseks sotsiaalhoolekande osakonna poole ei pöördunud. Osakonnal puudusid andmed kostja vabaduses viibimise kohta. pöördus kostja osakonna poole esmakordselt ja esitas rahalise toetuse taotluse. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostjal puudub kindel soov oma eluviise muuta. Lapse huvides on vanema õiguste kostjalt äravõtmine. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 33-34, I
3. kd)kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et temalt vanema õiguste äravõtmiseks puuduvad

§-s 54 sätestatud alused. Kostja on oma eluviise parandanud, ei tarbi narkootikume. Kostja on võimaluste piires täitnud oma kohustusi M kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Õige ei ole, et kostja ei ole alates poja vastu huvi tundnud ega tema eest hoolitsenud. Kostjal puudus võimalus olla pojaga koos seoses vabaduskaotusliku karistuse kandmisega . Sel ajal elas laps isapoolse vanaema juures. Kostja armastab last väga ja laps ei ole vanemliku hoolitsuseta kuna kostja on lapse isaga kohustused jaganud tema kinnipidamisasutuses oleku ajal.

§ 51järgi on vanematel õigus kokku leppida kumma vanema juures laps elab.

Kostja vastuse (tl 50-51, I

1. kd)kohaselt on hagi alusetu ja põhjendamatu. Kostja soovib lapsele tagada turvalise elukeskkonna, ta ei ole last vanemliku hoolitsuseta jätnud tahtlikult. Süüdimõistmise ja reaalse karistuse kandmise tõttu ei ole kostja saanud osaleda lapse kasvatamisel. Kostja möönab, et on kimpus narkootikumide tarbimisega, mis on põhjustanud talle ja perele raskusi. Kostjal on probleeme ka tervise ja toimetulekuga, kuid see ei takistaks lapse kasvatamist ja temaga häid suhteid hoidmast. Tõendatud ei ole, et kostja oleks lapse jaoks ohtlik või lapsevaenulik. Hageja ei ole teinud jõupingutusi, et välja selgitada, millist abi kostja oma elukorralduseks ja lapsega toimetulekuks vajab. vastuväidete (tl 103, II
2. kd)kohaselt vaidleb kostja hagile vastu. Lapsele on määratud eestkostja. Seetõttu puuduvad hagi rahuldamiseks alused. Tekkinud on uus õiguslik olukord. Lapse suhtes jõustunud eestkoste tõttu ei kaitse vanema õiguste äravõtmine kostjalt last väidetava vanemaõiguste kuritarvitamise vastu rohkem kui seda teeb eestkoste nõuetekohane teostamine. Kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuväidete juurde. Narkootikume on tarvitanud . Kostjal on lapsega suur emotsionaalne side. Viimati oli laps kostja juures aasta tagasi 2-3 päeva. Õige on, et kostjat on karistatud 11 korda, vanglas on kostja olnud peaaegu 6 aastat. Viimati oli vabaduses 4 kuud eelmisel sügisel. Last sel ajal vaatamas ei käinud. Lapsega suhtlemist on takistanud N sotsiaalosakond. Kostja leiab, et ei pea lapsega suhtlemiseks sotsiaalosakonnale avaldust tegema. Vanema õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud. Lapse esindaja arvamus 2 M avaldas esindajale, et soovib elada JA ja AA juures. Lapsel on nendega tugev emotsionaalne side, kutsub neid vanaemaks ja vanaisaks. Emaks kutsub laps NA. Bioloogilist ema ei tundu laps mäletavat. Lapse elu on stabiilne ja sellise elu jätkumine on lapse huvides. M käib lasteaias, valmistub sügisel kooli minema. Kostja resotsialiseerumisväljavaadete hindamisel on vähetõenäoline, et ta suudaks M pakkuda samaväärset hooldust ja järelevalvet.

§ 54lg 1 p 1 sätestatud alus vanema õiguste äravõtmiseks on olemas.

Tõendatud on, et kostja ei täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ka narkootikumide tarvitamise tõttu ja sellega seadus ta ohtu lapse elu. Kostjat on 11 korda karistatud, kuid ka vabaduses olles jättis ta lapse käekäigu vastu huvi tundmata. Ka praegus vangistuses olles ei ole ta soovinud lapsega kontakti saada. Hagi rahuldamine on oluline ka selleks, et vabastada laps kohustusest tulevikus ülal pidada vanemat, kes ei ole tema eest hoolitsenud ega osalenud tema ülalpidamises. Esindaja taotleb avalduse rahuldamist. Alaealise eestkostja arvamust avaldada ei soovinud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ärakuulanud poolte seletused, ärakuulanud alaealise MLi ja tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna Linnakohtu otsusega võeti kostjalt ära vanema õigused sündinud poeg R suhtes. Harju Maakohtu määrusega on MLi eestkostjaks määratud JA. Kohtule esitatud sünnitunnistuse kohaselt sündis kostjal poeg M , isa kohta on kanne tehtud ema ütluse alusel.

§ 54

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vanem, kes ei osale lapse igapäevaelus, ei võta osa tema kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest, ei tunne lapse vastu huvi, ei suhtle lapsega ega toeta last ka materiaalselt, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel osundatud sätte tähenduses. Seega võivad nimetatud teod olla aluseks vanemalt vanemaõiguste äravõtmiseks. Ülalmärgitud asjaolud, millega hageja on hagi põhjendanud, on ka tõendatud. Kostja vaidles küll hagile vastu, kuid ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et ta ka tegelikult on lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest osa võtnud. Kostja ei ole lapsele elatist maksnud ja kostja ise kinnitas, et ei ole lapsega suhelnud. Et kostja lapse igapäevaelust osa ei võta, et ta tema kasvatamises ei osale ega lapse eest ei hoolitse, nähtub kohtule esitatud tõenditest. istungil ülekuulatud NA (lapse väidetava isa elukaaslane) ütluste (tl 56, II

1. kd)kohaselt läks lapse vanaema tööle ja last on alates kasvatanud tema. Laps kutsub tunnistajat emaks. Kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud. 29.11.2005 istungil ülekuulatud tunnistaja VP (lapse väidetava isa ema) ütluste (tl 83, II
2. kd)kohaselt kuulis tunnistaja tööl, et kostja jättis lapse maha, laps taheti viia lastekodusse, tunnistaja võttis lapse enda juurde . Kostja külastas peale seda tunnistajat aruharva. Poja vanglast vabanedes võtsid poeg ja A lapse enda juurde, . Tunnistaja JA (N. A ema) ütluste (tl 84, II
3. kd)kohaselt elab M tema juures alates 2003. Kostja on last kolme aasta jooksul külastanud paar korda. Pärast teise lapse sünnitamist ei ole kostja M t vaatamas käinud. sotsiaaltöötaja kirjast nähtuvalt on kostjat karistatud 11 korral. Ka vanglas olles ei ole kostja lapse vastu huvi ilmutanud – ei ole helistanud lapsele või eestkostjale. Vabaduses olles ei 3 otsinud tööd tööturu ameti kaudu ega otsinud abi muul mõistlikul moel. Tööjuhendaja sõnul on kostja vanglas kohusetundlik ja hea töötaja, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Kooskõlas TsMS § 556 kuulas kohus alaealise M ära. Lapse ärakuulamisel selgus, et M peab oma emaks NA. Kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistaks teda oma vanema kohustusi täitmast, peale põhjuste, mis on tingitud kostja enda tegevusest. Kostjat on 11 korral karistatud ja ta on olnud kinnipidamiskohtades ca kuus aastat. Kostja ei ole ka vabaduses viibides täitnud perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ja anda talle ülalpidamist. Kostja ei ole teinud midagi, et lapsega suhelda. Eespooltoodud põhjendusel leiab kohus, et

§ 54

lg 1 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud ja kostjalt tuleb poeg M suhtes vanema õigused ära võtta. Hagi rahuldamine on lapse huvides. Kooskõlas

§ 58peab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuma lapse huvidest.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lapsele eestkostja määramine on loonud õigusliku olukorra, mille tõttu vanema õiguste äravõtmiseks puudub alus. Kohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, mille kohaselt on hagi rahuldamine oluline ka selleks, et vabastada laps kohustusest tulevikus ülal pidada vanemat, kes ei ole tema eest hoolitsenud ega osalenud tema ülalpidamises. T. Hiiuväin kohtunik 4