3-07-254/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-254 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus P.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindajad Margot Pellmas ja Egert Belitšev; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – P.G., sünd. xx xx xxxx Gruusias, esindaja advokaat Alar Neiland Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar
4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba P.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
5. aprill
6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
7. veebruaril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. P.G. sündis xx xx xxxx. a Gruusias, tema isa oli grusiin ja ema Eestis elanud venelanna. Isiku oma sõnade kohaselt 1972-1980 elas ta emaga Eestis.
10. aastal kolis pere Venemaale Ivangorodi.
11. aastal koliti tagasi Narva ja
12. veebruaril
13. a registreeriti ta elama aadressil xxxxxx. Aastal 1996 sõitis P.G. Ivangorodi elukaaslase juurde, kellel sündis laps, ja jäi Ivangorodi elama. Pere elab Ivangorodis. Ka ema kolis
14. aastal Venemaale elama. Narvas elab õde, kellega on pooleli tsiviilvaidlus Narva jäänud korteri üle. Mitmed lähisugulased elavad Venemaal ja Gruusias. Vene võimud pole P.G.t dokumenteerinud, ta pole taotlenud Vene Föderatsioonis elamisluba ega kodakondsust. Isikul on endise NSVL sisepass ja kehtivuse kaotanud Eesti juhiload.
16. oktoobril
17. a ujus P.G. üle Narva jõe Eestisse.
18. Tartu Halduskohtu
19. oktoobri
20. a määruse alusel paigutati P.G. väljasaatmiskeskusesse kaheks kuuks kuni väljasaatmiseni. P.G.l puudus reisidokument, mistõttu ei olnud võimalik tema välja- saatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. Tallinna Halduskohus on pikendanud kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.
21. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) palub pikendada P.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega veel kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
22. KMA palus
23. novembril
24. a P.G.l täita Vene Föderatsiooni Suursaatkonna nõutavad reisidokumendi taotlused, mida isik ei ole käesoleva ajani teinud.
25. P.G. palub jätta taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
26. Kohus leiab, et KMA taotlus P.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1, § 14 lg 3, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27. P.G.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Asjaolu, et isik oli 1990-1996 Narvas sisse registreeritud, ei tähenda, et välismaalasel oleks õigus Eestis viibida või saada tingimata elamisluba. Elamisloa andmise eelduste üle otsustatakse vastavas haldusmenetluses ning taotluse esitamise fakt ei legaliseeri Eesti Vabariigis viibimist. Tallinna Ringkonnakohtu
28. jaanuari
29. a määruses nr 306-2365 tuvastati, et P.G. pole puhul tegemist VSS § 9 lg 1 p 3 kirjeldatud isikuga, kes on asunud Eestisse elama enne
30. aasta
31. juulit ega ole lahkunud siit elama mõnda teise riiki ning talle ei saa teha seadustamisettekirjutust. P.G. oleks saanud taotleda elamisluba Eesti välisesindusest ning võimaliku keeldumise vaidlustada halduskohtus. Selle asemel tuli ta riigipiiriseadust ja välismaalaste seadust teadvalt rikkudes ebaseaduslikult Eestisse. Kui isik soovib Eestisse elama tulla, peab ta seda tegema seaduslikul viisil. Kujunenud olukorras tuleb P.G.l naasta Ivangorodi, taotledes Vene võimudelt selleks vajalikke lubasid (VSS § 264 lg 1 p 3). Asjaolu, et Venemaal oli probleeme isiku dokumenteerimisega, oli tingitud P.G. soovimatusest taotleda Vene Föderatsioonilt seaduslikus korras viibimisalust, milline asjaolu ei saa õigustada Eestisse ebaseaduslikku sisenemist ja siin viibimist. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest isik on pikka aega Venemaal elanud (1980-1990 ning alates
32. aastast tänaseni) ja Venemaal elab tema perekond. Seetõttu on vähetõenäoline, et Vene Föderatsioon keeldub tagasipöördumist taotleva isiku vastuvõtmisest. Asjaolu, et P.G. ei taha Venemaale tagasi minna, ei oma määravat tähtsust.
33. P.G.l puudub reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
34. oktoobrist
35. a on halduskohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend väljasaatmise täideviimise tagamiseks. Seega on KMA taotlus põhjendatud ning halduskohus pikendab P.G.l väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
36. aprillini
37. a. Villem Lapimaa 2