Obsah (9)

§ 452§ 230§ 231§ 173§ 162§ 150§ 139§ 122§ 124

2-06-1094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Ts

) § 403 lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu

1. päeval pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist. Sama kohtumäärusega keeldus kohus hagiavaldusele lisatud 2 ruudulise märkmepaberi (hagiavalduse lisa nr 1) tõendina asja materjalide juurde võtmisest ning tagastas selle hagejale.
3. augusti 2006.a kohtumäärus on nii hagejale kui kostja esindajale kätte toimetatud 23.augustil 2006.a. Täiendavaid dokumente ega taotlusi pooled määruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt

§ 452

lg-st 4 tuleb otsus kohtu poolt avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Seoses kohtuniku korralise puhkusega perioodil

1. septembrist kuni
2. oktoobrini 2006.a teeb kohus otsuse avalikult teatavaks
3. oktoobril 2006.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Hageja on sisuliselt väitnud, et müüs kostjale
6. oktoobril 2004.a 2,8 tm kasepaberipuud. Kostja on vaielnud hageja eelnimetatud väitele vastu, leides, et pooled ei saavutanud kokkulepet müügilepingu suhtes ning hageja ja kostja vahel ei ole kunagi müügilepingut ega mistahes muud lepingut sõlmitud. Samuti on kostja jätkuvalt keeldunud hageja pakutud puitu vastu võtmast.
7. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
8. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 231

lg-test 1 ja 2 on tõendamisest vabastamise alusteks asjaolu üldtuntus ja poole omaksvõtt.

1. Kohtu hinnangul ei ole müügilepingu sõlmimine poolte vahel 2,8 tm kasepaberipuu võõrandamiseks käesoleval juhul tõendatud. Kostja vastuväidete kohaselt pooled müügilepingu oluliste tingimuste osas kokkulepet ei saavutanud, kuna hagejal ei olnud esitada puidu päritolu ega raiumise seaduslikkust tõendavaid dokumente ning lisaks ei vastanud puit kostja poolt soovitavale kvaliteedile. Hageja ei ole esitanud tõendeid müügilepingu sõlmimist puudutavate väidete kinnituseks. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kohtu arvates kaudselt pigem kostja vastuväiteid (vt toimik, lk 6,7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15). Vaidlustamata asjaolude kohaselt toimusid poolte vahel läbirääkimised kõnealuse puidu müümiseks kostjale, kuid kooskõlas VÕS § 14 lg-ga 3 ei tulene lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikutele kokkuleppe mittesaavutamisel läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Samas on kohustuse rikkumine lepingueelsete läbirääkimiste faasis osundatud sätte kohaselt võimalik, kui isik käitub läbirääkimisi pidades pahauskselt. Käesoleval juhul ei ole aga hageja väited kostja pahauskse kohta millegagi tõendatud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 139 sätestatule tuleb eeldada kostja heausksust. Seega ei ole tõendatud kostja lepinguliste kohustuste olemasolu hageja ees ning ei saa eksisteerida ka vastava kohustuse rikkumisest tulenevat nõuet summas 1092 krooni. Lähtudes 3 hagi aluseks olevatest asjaoludest, puudub hagejal kohtu hinnangul kostja vastu ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõue.
2. Lätudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Kohus ei arvesta tõendina hageja poolt esitatud metsamaterjali veoselehe (vt toimik, lk 5), kuna see dokument ei sisalda andmeid tsiviilasja lahendamise seisukohast tähtsate asjaolude kohta. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda.

1. Hageja on käesoleval juhul tasunud hagilt riigilõivu 1092 krooni (vt toimik, lk 22).
2. veebruaril 2006.a saabus kohtusse hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub

§ 150

lg 1 p-st 1 lähtuvalt rahuldamisele, kuna lõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 139

lg 2 p 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Vastavalt

§ 139

lg-le 3 sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (

§ 122lg 1).

Kooskõlas

§ 124

lg-ga 1 määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Lähtudes hagihinnast 1092 krooni ning võttes aluseks riigilõivuseaduse § 37 ja sama seaduse lisa 2, tulnuks hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõivu 250 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu 842 krooni võrra enam seaduses ettenähtust. Enamtasutud osas kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele. Indrek Parrest kohtunik 4