KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma
- veebruar 2007, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 3-04-133 A.S ja osaühingu * kaebus Rapla notar K.P 01.10.2003 Tallinnas x asuva ehitise 1278/5875 suuruse mõttelise osa müügilepingu tõestamistoimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes Tallinna Halduskohtu 13.03.2006 otsus A.S ja OÜ * apellatsioonkaebus 7.veebruar 2007 Kaebaja A.S (isikukood xxxxxxxxxxx) Kaebaja OÜ * (registrikood xxxxxxxx), esindaja Valeri Volin Vastustaja Rapla notar K.P, esindaja advokaat Maire Arm RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 13.märtsi 2006 kohtuotsus muutmata ning A.S ja osaühingu * apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista A.Slt ja OÜ-lt * kummaltki 2950 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni õigusabikulude katteks notar K.Pi kasuks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib vahetult Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 21.veebruaril
- 3-04-133 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 01.10.2003 tõestas Rapla notar K.P ehitise mõttelise osa müügilepingu (notari ametitoimingute registri nr 6871), millega A.S müüs 1278/5875 suuruse mõttelise osa Tallinna linnas x asuvast ehitisest OÜ-le * 200 000 krooni eest. 14.10.2003 tõestas Rapla notar K.P ostueesõiguse teostamise avalduse (notari ametitoimingute registri nr 7349), millega kaasomanik K.P teatas, et soovib kasutada ostueesõigust ja astuda A.S ja OÜ * vahel 01.10.2003 sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepingusse ostja asemele.
- A.S ja OÜ * esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada Rapla notar K.Pi 01.10.2003 toiming Tallinnas x asuva ehitise 1278/5875 suuruse mõttelise osa müügilepingu tõestamisel õigusvastaseks. Kaebajad olid seisukohal, et nimetatud ehitise mõttelise osa müügitehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kusjuures tehingu asjaoludest ebaõige ettekujutuse kujunemist soodustas notar K.P käitumine. A.S soovis tegelikult müüa temale kuuluva majaosa OÜ-le * selliselt, et osa ostuhinna eest ehitab OÜ * A.S aiamaja. Vastustaja on jätnud täitmata notariaadiseaduse (NotS) § 30 lg-st 1 tuleneva õigusliku nõustamise kohustuse, sest teades tehingu tegelikke tingimusi, pidi notar aru saama, et kaebajad vajavad nõustamist. Tõestamisseaduse (TõS) § 9 sätestab, et notariaalakti märgib notar muuhulgas osalejate poolt avaldatu. Vastustaja ei märkinud müügilepingusse asjaolu, et kaebuse esitajate vahel on sõlmitud kokkulepe aiamaja ehitamiseks, kuigi nimetatud asjaolu oli põhitingimuseks lepingu sõlmimisel. Ehituse töövõtulepingu aiamaja ehitamiseks soovitas vastustaja sõlmida hiljem. Vastustaja rikkus TõS § 13 lõiget 2, sest ei pidanud vajalikuks ette lugeda garantiikirja, mille järgi ostja kohustub müüjale teostama hiljemalt 01.06.2004 ehitustöid 680 000 krooni eest tingimusel, et müüja vormistab 01.10.2003 temale kuuluva Tallinnas, x asuva 1278/5875 suuruse mõttelise osa omandiõiguse ülemineku ostjale. TõS § 18 lg 1 kohaselt oleks vastustaja pidanud välja selgitama müüja ja ostja tahte, selgitama tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Vastustaja poolt soovitatud müügilepingut ei pidanud kaebajad otstarbekaks, sest nad ei kavatsenud teostada ostu-müügi tehingut. Notar K.P väitis, et saavutamaks kaebajate eesmärki, võivad nad pärast müügilepingu sõlmimist sõlmida ehituse töövõtulepingu. Teades, et tegemist võib olla kaasomaniku ostueesõiguse kasutamise võimalusega, ei selgitanud vastustaja A.S, et ilma kõrvalkohustuse äranäitamiseta sõlmitud müügilepingu sõlmimisel on müüjal oht jääda ilma aiamajast ja saada müüdud mõttelise majaosa eest ebaadekvaatset tasu, ostjal aga jääda ilma mõttelisest majaosast.
- Rapla notar K.P vaidles kaebusele vastu. Tõele ei vasta, et A.S või OÜ * esindaja oleksid vastustajale lepingu ettevalmistamiseks vajalikke materjale tuues või ka tehingu tõestamise päeval väljendanud oma soovi sõlmida ehitise mõttelise osa müügileping ja tööettevõtuleping aiamaja ehitamiseks, objekti väidetavast hinnast (680 000 krooni) kuulis vastustaja esmakordselt käesoleva vaidlusega seoses. Vastustajal puudub notarina vajadus moonutada poolte tahet. Ei vasta tõele väited, nagu ei oleks notar pooli õiguslikult nõustanud. Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu kaebusele lisatud garantiikirjale, millel on märgitud kuupäevaks 01.10.2003, s.o vaidlusaluse lepingu sõlmimise päev. Tehingu tõestamisel seda notarile ei esitatud. Vastustaja on seisukohal, et müüja ja ostja alahindasid ostueesõiguse teostamise võimalikkust teiste kaasomanike poolt ning kaebus on esitatud põhjusel, et leida võimalus vältida ostueesõiguse teostamist. 2
(7)3-04-133
- Tallinna Halduskohtu 13.03.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kummaltki kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja 8850 krooni õigusabikulude katteks. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Tulenevalt TõS § 1 lg 5 ja § 13 lg 4 eeldatakse pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti õigsust ning notariaalakti osalejate poolt omakäelisel allakirjutamisel notariaalakti nende poolt heaks kiitmist. Tõestamistoimingu vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajatel. Vastustaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt nõustasid kaebuse esitajaid nii tema kui ka notaribüroo töötajad. Kaebuse esitajatele selgitati tehinguga seotud õiguslikke küsimusi, sh ostueesõigust. Eeltoodu nähtub ülekuulatud tunnistajate ütlustest ja A.S seletusest kohtuistungil, mille kohaselt sai ta notaribüroos aru, et kaasomanik võib tulla ja osta ostumüügilepingus märgitud hinna eest majaosa ära, kuid ta arvas, et ei müü siis majaosa üldse. Vastustaja poolt kaebajatele antud selgitused sisalduvad ka ostu-müügilepingu viiendas osas. Kaebuse esitajate väited, nagu oleksid nad avaldanud notaribüroos soovi sõlmida koos ehitise mõttelise osa müügilepinguga ka töövõtulepingu aiamaja ehitamiseks, et esitasid garantiikirja ning et töövõtuleping jäi koostamata põhjusel, et notaribüroos ei olnud vastavat „lepingupõhja”, ei leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Asjas leidis tuvastamist, et kaebajatelt küsiti nõustamise käigus, kas peale nende poolt avaldatu on veel mingeid lepinguesemega seotud kokkuleppeid ning kas nende poolt avaldatud müügihind on õige. Lisaks vastustajale kinnitab seda tunnistaja A.H-M – notaribüroo jurist. Garantiikirja tunnistaja kinnitusel ei esitatud. Kaebuse esitajate endi seletused on garantiikirja esitamise osas vastuolulised. Kaebuse esitaja OÜ * esindaja garantiikirja esitamist notarile ei näinud ja ise ta seda ei esitanud. Garantiikirja esitamist notarile järjekindlalt väitev A.S ei osanud samas kohtule öelda, kas selle andis üle tema või OÜ * esindaja. Tunnistaja M.S ütluste kohaselt pakuti garantiikirja hoopis notaribüroo sekretärile, kes ei võtnud seda vastu. Kõnealune dokument on koostatud tõestamistoiminguga ühel kuupäeval. Kirjeldatud asjaoludel ei pea kohus väiteid garantiikirja esitamise kohta notarile usutavateks. Notar on täitnud nõustamis- ja selgitamiskohustust. Asjas kogutud tõendid viitavad pigem sellele, et kaebuse esitajad alahindasid ostueesõiguse teostamise võimalust teiste kaasomanike poolt. Kuna tõendatud pole, et kaebajad oleksid avaldanud notarile aiamaja ehitusega seonduvaid asjaolusid, ei ole põhjendatud kaebajate etteheide, et notar rikkus TõS § 9 lg
- Kaevatav tõestamistoiming on seega õiguspärane ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Apellatsioonkaebuses paluvad A.S ja OÜ * tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2006 otsus. Apellandid leiavad, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, otsus on ebaseaduslik ning põhjendamata. Apellandid ei pea õigeks, et kohus on otsuse tegemisel piirdunud vaid vastustaja ja tema tunnistajate poolt öeldu hindamisega. Kaebuse esitajad on vaidlusaluse kohtuasja sisust rääkinud üksnes notar K.Piga. Seega ei saanud tunnistajad anda ütlusi tegevuse osas, milles nad ise ei osalenud. Notaribüroo sekretär oli juures esimesel kohtumisel notariga ja sekretär pidi kindlasti kuulma, et nad soovivad sõlmida lepingu, milles kajastub ka aiamaja ehitamine, samuti pidi sekretär kuulma notari väidet, et tal puudub sellise lepingu „põhi“. Notaribüroo sekretär kaebajaid ei nõustanud. Tunnistaja A.H-M kohtusid kaebajad esimest korda kohtuistungil. Kohus ei ole järginud haldusasja lahendamisel halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud uurimisprintsiipi ja seega rikkus menetlusõiguse norme. Kohtuotsuses on öeldud, et kaebajatele selgitati tehinguga seotud õiguslikke küsimusi, s.h tehingu tagajärgi. Apellandid 3
(7)3-04-133 nõustuvad nimetatud seisukohaga osaliselt. Vastustaja tõepoolest selgitas pandi seadmise vajalikkust müügilepingu esemele, kuid on jätnud selgitamata tehinguga seotud ostueesõiguse tegeliku rakendamise sisu ja olemuse. Vastustaja ei selgitanud A.S, et ostueesõiguse kasutamisel kaasomaniku poolt on ta kohustatud ära müüma talle kuuluva majaosa kaasomanikule ainult notariaalses ostu-müügilepingus märgitud tingimustel, s.t tal puudub õigus nõuda kaasomanikult aiamaja ehitamist või selle maksumuse tasumist. Notar oleks pidanud selgitama kaebajatele, et aiamaja puudutava osa väljajätmisel lepingust oleks tulnud majaosa hind näidata lepingus täies mahus, mitte piirdudes aiamaja ehituse osa ületava hinnaosaga. Kui notar oleks selgitanud tema poolt tõestatud tehingu sisu ja tagajärgi, poleks A.S majaosa üldse müünud. Kaebajad leiavad, et notar poleks tohtinud lepingusse üldse kaasomanike ostueesõigust puudutavaid sätteid lülitada, sest tegelikult kaasomanike ostueesõigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 131 lg 2 kohaselt ei rakendu. Kohtumenetluse käigus ei leidnud käsitlemist asjaolu, et apellandid on teavitanud ostueesõiguse teostajat nendevahelise kokkuleppe olemasolust. A.S andis K. P esindanud A. P koopia müügilepingust ning selgitas kõiki majaosa müügiga seotud tingimusi. Kohtu järeldus, et kaebajad ilmselt alahindasid ostueesõiguse teostamise võimalikkust teiste Tallinnas Paldiski 67 asuva ehitise kaasomanike poolt, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebajatel oli kokkulepe, mille kohaselt A.S võõrandab OÜ-le * x majaosa 680 000 krooni eest ning OÜ * ehitab talle aiamaja x. Kuna aiamaja ehituskulud (umbes 480 000 krooni) ei katnud võõrandatava majaosa väärtust, lepiti kokku, et OÜ * hüvitab A.S puudujääva summa 200 000 krooni ulatuses rahas. Ostu-müügilepingus oleks pidanud olema viide aiamaja ehitamisele ning maksumusele, kuivõrd see oli ostu-müügilepingu üks oluline tingimus. Mismoodi see lepingus kajastada, jäeti notari kui asjatundja otsustada. Selle peale soovitas notar sõlmida tavalise müügilepingu ja hiljem sõlmida töövõtuleping aiamaja ehitamiseks. Kaebajad nõustusid selle soovitusega, kuid lootsid, et notar koostab neile lepingu, milles oleks kaebajate tahe kajastatud. Kohus tegi meelevaldse järelduse, nagu oleks apellandid pidanud lepingueseme tegelikuks hinnaks 200 000 krooni ning eitanud muude, lepingus mitte märgitud kokkulepete olemasolu. Vastupidi, apellandid rääkisid notar K.P kokkuleppest müüa x majaosa 680 000 krooni eest selliselt, et ostja ehitab saadud majaosa eest aiamaja ja maksab lisaks veel 200 000 krooni rahas. Lisaks sellele tutvustas A.S notarile garantiikirja, mis kinnitas lepingueseme müügiga seotud asjaolusid. Lisaks eelpool märgitutele ei olnud poolte vahel tõepoolest muid kokkuleppeid. Kohus võttis kaebajatelt võimaluse oma menetlusõiguste teostamiseks, sest leidis, et tunnistajate ülekuulamiseks peab A.S tagama nende kohaloleku kohtus. 6. Rapla notar K.P palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohus on analüüsinud kõiki esitatud tõendeid, ära kuulanud apellandid, nende tunnistaja M. S ning vastustaja poolelt kolm isikut. Kohus on kõiki ütlusi hinnanud, mistõttu on väär apellandi väide, et kohus on piirdunud vaid vastustaja tunnistajate ütlustega. Kuna notar ei valmista lepingut ette ainuisikuliselt, oli notaribüroo töötajatel lepinguga seonduv teada ja tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, mida nad teadsid ja milles nad ise osalesid. Notaribüroo töötajad nõustasid apellante lepingut ette valmistades ja notar toimingu tegemise juures. Apellandid väidavad, et vastustaja jättis selgitamata ostueesõiguse sisu ja olemuse. A.S ütles lepingueelsel nõustamisel, et „selles majas elavad ainult pensionärid, kes seda õigust kasutama ei hakka“. Kohtuistungil kinnitas ta, et „notar hoiatas sellistest asjade käigust“. Vastustaja märgib, et notaribüroos selgitati ja nõustati klienti ostueesõiguse teemal lisaks lepingus märgitule ka suuliselt, kuid müüjad alahindasid ostueesõiguse teostamse võimalikkust kaasomanike poolt. 4
(7)3-04-133 Apellantide suhtumine, mille kohaselt juhul, kui notar oleks paremini selgitanud, oleksid nad näidanud lepingus teistsugust hinda, tuleb lugeda valeks, sest tehingu hind tuleb näidata igal juhul selline nagu on tehingu väärtus tegelikkuses. Kõnealuste sündmuste juures ongi määravaks saanud asjaolu, et müüja ja ostja tehingu tegelike asjaolusid ja tegelikku hinda notari ja büroo töötajate eest varjasid. Apellandid väidavad, et notar surus peale lepingu sõnastuse. Vastustaja märgib, et notaril puudub igasugune huvi või vajadus tõestada lepinguid ebaõige hinnaga ega muul viisil kajastada vääralt tehingu asjaolusid. Ükski notaribüroo töötaja ega notar ei suutnud tehingute osapoolte sõnu tõlgendada teisiti, kui lepingus kajastatud, sest pooled jäid algusest peale lepingus märgitud hinna juurde ja kinnitasid, et lisakokkuleppeid neil ei ole. Garantiikirja ei olnudki notaribüroo töötajatel võimalik näha, sest seda ei olnud tehingu ettevalmistamisel olemas. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kohtus esitatud garantiikirjas ei ole aiamaja ehitusest üldse juttu, seal on kirjas, et ehituse objektid ja maksumus täpsustatakse poolte vahel pärast mitteeluruumi omandiõiguse ülemineku vormistamist. Kuigi täiesti uute asjaolude toomine kaebusesse ei ole apellatsiooniastmes lubatav, peab vastustaja vajalikuks lühidalt selgitada, et kuna hoone ei olnud jagatud reaalosadeks – korteriteks, siis apellantide nimetatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse säte ei kohaldu. Erastatud eluruumi, s.t reaalosana ehitise osa, kõnealuses majas ei olnud, sellest said kaebajad ka ise aru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormi rikkumisi, kohus on hinnanud igakülgselt kõiki asjasse puutuvaid tõendeid ja tuginenud oma järeldustes nendele. Kaebajate väide, et kohus seadis tingimusi A.S tunnistajate väljakutsumise taotluse rahuldamiseks, ei vasta kohtuistungi protokolli kantule. Kohtuistungi protokollist lk 106 nähtub, et A.S loobus tunnistajate esitamise taotlusest. Siinkohal võib veel märkida, et arvestades asjaolusid, mida A.S tunnistajatega tõendada soovis (aiamaja ehitamise soovi olemasolu), poleks nimetatud tunnistajate ütlused olnud asjakohased ning taotlus oleks tulnud nagunii rahuldamata jätta (TsMS § 238 lg 1 p 1). Käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole oluline kindlaks teha, millised soovid oli A.S avaldanud oma tuttavatele, vaid asjaolud, mida tema ja OÜ * esindaja avaldasid notarile.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajad ei ole tõendanud seda, et nad tegid notarile teatavaks tehingu lisatingimusena aiamaja ehitamise. Kohus on siinjuures tuginenud õigesti tunnistajate M.S, P.P-S ja A.H-M ütlustele ning kohtule esitatud garantiikirjale. Kaebajad on ise apellatsioonkaebuses kinnitanud, et notaribüroo sekretär viibis kõneluse juures notariga nende esimesel kohtumisel, seega sai sekretär anda tunnistusi vahetult kogetu põhjal. Samas ei kinnitanud sekretär tunnistajana ülekuulamisel (lk 100) kaebajate väidet, et nad tehinguks vajalike dokumentide esitamisel notaribüroole oleksid teatanud soovist sõlmida majaosa müügileping aiamaja ehitamise vastu ning notari keeldumist sellest põhjendusega, et tal puudub lepingu „põhi“. Tunnistaja jutt on kooskõlas teiste asjas kindlaks tehtud asjaoludega. Kui kaebajad oleksid tõepoolest tehingu aega kinni pannes teatanud (A.S seletuse kohaselt teatas ta juba aega kinni pannes, et soovib saada majaosa vastu aiamaja ehitamist, kohtuistungi protokoll lk 72) mitte ostu-müügitehingu, vaid lisatingimustega tehingu sõlmimise soovist, oleks neile antud juhtnöörid täiendavate dokumentide esitamiseks. Töövõtulepingu tingimuste lülitamine lepingusse oleks eeldanud täpsemaid sätteid aiamaja ehituse osas ning näiteks 5
(7)3-04-133 projektdokumentatsiooni esitamist lepingu lisana. Kaebajad on kinnitanud, et neilt nõuti üksnes ostu-müügilepingu sõlmimisel tavapäraste dokumentide esitamist. Samuti nähtub kaebajate selgitustest ja garantiikirjast, et aiamaja ehituse kohta puudusid neil konkreetsed kokkulepped. Garantiikirjas märgitu kohaselt pidi OÜ * teostama A.S ehitustöid 680 000 krooni eest, kohtumenetluses on kaebajad selgitanud, et tegelikult pidi ehitustööde maksumus olema 480 000 krooni. Garantiikirja esitamise kohta notarile on kaebajad ja tunnistaja M.S andnud erinevaid seletusi. A.S kinnitas, et garantiikiri ei ole seepärast väga täpne, et see oli poolte omavaheline dokument ja seda ei kavatsetudki esitada notarile või kohtule. Tunnistaja A.H-M on kohtus ülekuulamisel kinnitanud, et teab kaebajaid kohtumiselt notaribüroos. Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et tunnistaja ütles kohtus, et pole varem OÜ * esindajat näinud.
- Isegi kui võtta tõena kaebajate väidet, et notar keeldus töövõtulepingu tingimustega lepingut sõlmimast, ei muudaks see asja lahendust, sest kaebajad, jättes notari keeldumise vaidlustamata ja nõustudes üksnes ostu-müügilepingu sõlmimisega, olid enda sõnul juba enne tehingu toimumist kindlas arusaamises, et sõlmitakse üksnes ostu-müügileping ning said oma tahte vastavalt sellele kujundada. Notar on kaebajate tegeliku tahte välja selgitanud, tõestamistoimingu käigus notariaalakti ette lugenud ja kaebajad on selle allkirjastades heaks kiitnud.
- Kaebajad on viidanud sellele, et notar ei selgitanud neile ostueesõiguse tähendust ja vajadust näidata lepingus selle eseme tõeline hind. Ostueesõiguse tähendus on lahti kirjutatud lepingu punktides 5.15 ja 5.
- Viidatud punktides on notar selgitanud, et ostueesõiguse teostaja astub lepingusse ostja asemel samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, samuti see, kuidas toimub ostueesõiguse teostaja poolt lepingus näidatud ostuhinna tasumine juhul, kui ostja ei pidanud ostuhinda tasuma lepingu sõlmimisel. Neis punktides antud selgitused on sõnastatud selliselt, et isikud, kellele õigustekstide mõistmine võib raske olla, ostueesõiguse olemust mõistaksid. Kaebajaid on raske pidada tavainimesest kogenematuteks või asjatundmatuteks, kuna V.V on äriühingu seaduslik esindaja ning A.S omab juriidilist kõrgharidust. Ilmselt ei saanud ka notarile jääda muljet, et kaebajad ostueesõiguse olemusest aru ei saanud, sest A.S sõnul vaidlesid nad notariga tõsiselt selle üle, kas ostueesõigus käesoleval juhul kohaldub või mitte. Juba see asjaolu võis notarile anda kindluse, et esitatud selgitused on arusaadavad. Kuna kaebajad olid enda sõnul teadmisel, et sõlmitakse majaosa ostu-müügileping, ei saanud nad olla eksituses sellest, milline lepingueseme hind lepingusse märkida tuleb. A.S märkis kohtumenetluses, et ta oli ja on käesoleva ajani seisukohal, et ostueesõigus kaebajate tehingu puhul ei rakendu, seepärast on tõenäoline kohtu järeldus, et kaebajad alahindasid ostueesõiguse teostamise võimalikkust kaasomanike poolt. Selle järelduse tegemisel sai kohus tugineda ka tunnistaja P.P-S ütlustele, et A.S ütles talle peale K.P poolt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist, et ta ei uskunud, et keegi kaasomanikest ostueesõigust teostada soovib (kohtuistungi protokoll lk 101).
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, peavad kaebajad kandma ka menetluskulud (HKMS § 92 lg 1). Vastustaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 5900 krooni. Kulude kandmine on tõendatud arvega nr 07000 ja sularaha arvega nr
- Kulud on põhjendatud ning tuleb kaebajatelt võrdsetes osades välja mõista. 6
(7)3-04-133 Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)