) § 430 lg. 1 võimaldab küll pooltel kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohtumenetluse lõpetada kompromissiga, kuid sellest sättest ei tulene, milline kohtuaste on pädev kompromissi vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise üle otsustama. Osundatud sätte eesmärgiks on vaid sätestada tähtaeg, milleni pooled saavad kompromissiga menetluse lõpetada, ehk teisisõnu, sätestada, et pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole menetluse kompromissiga lõpetamine võimalik.
2 kohaselt lõpeb kohtuotsusega menetlus selles kohtuastmes. Kuna Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas otsuse teinud, on apellatsioonimenetlus lõppenud. Pärast apellatsioonimenetluse lõppu ei saa ringkonnakohus asja sisu kohta lahendit teha, 2 muuhulgas kompromissi kinnitamise üle otsustada ja tsiviilasja menetlust lõpetada.
1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta.
punktist 3 tuleneb, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise eelduseks on ringkonnakohtu otsuse tühistamine, see on aga üksnes Riigikohtu pädevuses. See on kooskõlas ka
2 punktiga 1, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus jõustub muuhulgas siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata. Sellest sättest ei ole tehtud erandit juhuks, mil pärast otsuse tegemist esitatakse kompromiss ja menetluse lõpetamise taotlus, nagu see
Osundatud sätetest tuleneb seega, et kui pooled soovivad tsiviilasja kompromissiga lõpetada pärast apellatsioonikohtu poolt otsuse tegemist, saab selle kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise üle otsustada Riigikohus eeldusel, et ringkonnakohtu otsuse peale esitatakse kassatsioonkaebus. Kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole menetlusseadustikus ette nähtud ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust, siis ei saa määruse peale kooskõlas
Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.