kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
lõike 1 kohaselt sõlmitakse tööleping kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Vastavalt
lõikele 2 on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Nimetatud paragrahvides on sätestatud põhimõte, mille kohaselt isik, kes teisele isikule tööd annab, peab vaidluse korral tõendama, et töötaja ei täitnud tööandja poolt antud ülesandeid. Vastupidisel juhul eeldatakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei täitnud vaidlusalusel perioodil peale direktori tööülesannete ka õppealajuhataja ülesandeid. Poolte vahel puudub vaidlus selle osas, et nimetatud perioodil koolil õppealajuhatajat ei olnud ning hageja kooli direktorina oli välja kuulutanud konkursi õppealajuhataja ametikohale. Arvestades asjaolu, et kostja kultuuri- ja haridusnõunik A.N oli kohustatud teostama järelvalvet hageja töö üle, abistama hagejat kui haridusasutuse juhti töötajate leidmisel, samuti et õppealajuhataja konkurss oli välja kuulutatud haridustöötajatele suunatud avalikus portaalides , pidi kostja olema teadlik õppealajuhataja puudumisest koolis vaidlusalusel perioodil. Samuti pidi kostjale olema teada, et seoses saabuva kooliaasta algusega tuli kellelgi koolist õppealajuhataja töö ära teha. Pooled ei vaidle selle üle, et õppealajuhataja töö on tehtud. Vaidlus käib selle üle, kas õppealajuhataja tööülesandeid tegi hageja ning kas kõik hageja poolt nimetatud tööülesanded olid õppealajuhataja või kooli direktori tööülesanded. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et täitis direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal tööülesandeid keegi teine peale hageja. Nimetatut ei tõenda koopia kuulutusest (t.l. 61), tööleping (t.l. 62-63) ega käskkiri S.L lisatasu maksmise kohta (t.l. 38). Direktori käskkiri (t.l. 38) tõendab, et S.L on makstud ühekordset lisatasu tunniplaani esialgse variandi koostamise 3 eest. Kostja ei ole tõendanud, et õppealajuhataja kohustusi täitsid teised isikud. Kostja väide, et hageja poolt nimetatud õppealajuhataja ülesanded on tegelikult direktori töö hulka kuuluvad ülesanded, on konkretiseerimata ja seetõttu mittekontrollitav. Direktori ametijuhendit (t.l. 65-66) ja hageja poolt esiletoodud direktori asetäitja ametiülesandeid võrreldes kohus sellisele järeldusele ei jõua. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja ei teinud ära vaidlusalusel perioodil õppealajuhataja tööd, siis on asjakohatu kostja väide, et kostja pole hagejale õppealajuhataja töö tegemiseks luba andnud. Vastavalt
Seega peavad pooled töölepingu sõlmimisel saavutama kokkuleppe tööülesannete ja tasu osas. Kui kokkulepet tasu suuruse osas ei saavutata, siis tuleb maksta tavaliselt garanteeritavat tasu. Saamata jäänud palga väljamõistmisel lähtub kohus hageja poolt esitatud arvutusviisist. Kostja hageja poolt esitatud palga arvestuslikule alusele vastuväiteid esitanud ei ole. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal kuupalga suurus tuleneb määrusest nr 4 (lisa 1) punktist 6 (t.l. 55-58), mis näeb ette ühekordsete täiendavate tööülesannete täitmise korral tasu tunnipalga alusel. Tunnipalga arvutamise aluseks on palgamäära jagamine kuu keskmise töötundide arvuga. Õppealajuhataja tööaeg on nädalas 40 tundi 1,0 koha puhul ning kuu keskmine töötundide arv 168,6. Hageja täitis õppealajuhataja ülesandeid 6 tööpäeva 4 tundi päevas. Hageja palgaaste oli koolis õppealajuhatajana töötades 26 s.o 9´324 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9´324 krooni : 168,6 töötundi x 6 tööpäeva x 4 tundi = 1´327.- krooni. Hageja on esitanud ka nõude kostjalt ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Keskmise palga arvestuse aluseks palub hageja võtta kostja poolt Töövaidluskomisjonis esitatud palgatõendi. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Ekslik on kostja väide, et lõpparve maksmisega viivitamisest tulenev hüvitise nõue ei olnud töölepingu lõpetamise ajal sissenõutav ja seetõttu on lõpparve välja makstud korrektselt ning tööandja hüvitist maksma ei pea. Palgaseaduse § 32 esimese lause kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad.
lõike 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle ühe kuu keskmise palga. Seega kuulusid hagejale töölepingu lõppemise päeval kostja poolt väljamaksmisele kõik tööandjalt saadaolevad summad, kuid kostja jättis hagejale välja maksmata direktori palga ja õppealajuhataja palga . Hagiavalduses toodud asjaoludest saab teha järelduse, et hageja käsitles õppealajuhataja töö tegemist kui lisatasustatavat tööd ja nõuab hüvitist keskmise direktori palga suuruses just eest väljamaksmata palga lõpparve koosseisus väljamaksmata jätmise eest. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista ühe kuu keskmine palk lõpparve viivitamise eest. Kostja poolt Töövaidluskomisjonile esitatud palgatõendist nähtuvalt oli hageja keskmiseks palgaks (12´345.-+4´516.-+3´530.-+1´657.-) : 4 = 5´512.- krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks lõpparve viivitamise eest väljamõistmisele 5´512.- krooni. Kohus ei hinda järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: Avaldus ja vastus ühiskonnaõpetuse tundide andmiseks (t.l 15-16), tarifikatsiooni tabelit (t.l. 17-25), Raasiku Põhikooli direktori käskkiri (t.l. 26-28) ja personalikulu andmed (t.l. 29-30). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas 4 kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.