Obsah (4)

§ 61§ 60§ 62§ 70

2-06-21047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2007, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-06-21047 … hagi … v

) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. Vastavalt

§ 61

lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Arvestades lapse kasvamist ja üldist elukalliduse tõusu, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada igakuist elatusraha kuni

§ 61

lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäärani, mis alates hagiavalduse esitamisest

1. augustil 2006 kuni
2. detsembrini 2006 moodustas 1500 krooni ning alates
3. jaanuarist 2007 on 1800 krooni. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Lähtuvalt eeltoodust puudub vajadus analüüsida hageja poolt kohtuistungil esitatud tõendeid kommunaalkulude ja lapsele tehtud kulutuste kohta. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Lähtuvalt

§ 61lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks tütar …le on kostjal veel üks laps - poeg ... Sünnitunnistusest (t.l.-35) selgub, et kostjal on poeg ... Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja 09. oktoobri 2006 palgatõendi (t.l.-37) kohaselt on tema viimase kolme kuu keskmine brutotöötasu (6779 + 7483 + 4755) / 3 = 6339 krooni. 3 2-06-21047 Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps ega kostja ise vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku 6339 krooni juures jääks 2 lapsele ja kostjale igaühele 6339 / 3 = 2113 krooni kuus, mis on piisav elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas. Kohtuistungil väitis kostja, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 1500 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

§ 62

lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 62lg 4 sätestatud miinimummäära.

Kostja väitel kulub kogu tema sissetulek üüri tasumisele, mida tõendab kostja esitatud eluruumi üürileping nr 29/06S, ja toidule ning elatise tasumisele, ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks, et välja mõista elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eluruumi üürilepingu (t.l.-38-40) kohaselt üürib kostja korterit Tallinna linnas ning üüri määraks on 2100 krooni kuus. Sillamäe linna 12. oktoobri 2006 tõendist perekonna koosseisu kohta (t.l.36) selgub, et kostja ise ja tema perekond elavad Sillamäe linnas. Kostja selgitas sealjuures, et vajab Tallinna korterit, kuna töötab Tallinnas. Kohus on seisukohal, et kulutusi elamispinnale, mis ei ole kostja perekonna ja tema alaealise lapse peamiseks elukohaks, ei saa lugeda lapse huvides tehtud kulutuste hulka. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et peale elatise tasumise ei jätku tema sissetulekutest vahendeid igapäevase elu tarbeks. Seega leiab kohus, et elatise vähendamine alla

§ 62lg 4 sätestatud miinimummäära ei ole põhjendatud.

Lähtuvalt

§ 70

lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

§ 70

lg 2 järgi, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Üldjuhul täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, määrab elatise suuruse kindlaks kohus lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi
2. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist 4 2-06-21047 vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. Ida-Viru Maakohtu
3. aprilli 2001 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud alaealise lapse … ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana summas 400 krooni. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et maksab tütre …ülalpidamiseks elatist igakuiselt 750 krooni. Hageja kostja väidet ei vaidlustanud.

§ 61

lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär hagiavalduse esitamise ajal

1. augustil 2006 oli 1500 krooni ning alates
2. jaanuarist 2007 moodustab see 1800 krooni. Kostja on täitnud elatise maksmise kohustust oluliselt vähemal määral kui seda näeb ette seadus. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb elatist suurendada hagiavalduse esitamise hetkest. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu
3. aprilli 2001 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse … (sündinud: …) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist tuleb suurendada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates
4. augustist 2006 kuni
5. detsembrini 2006 igakuine elatusraha 1500 krooni ja alates
6. jaanuarist 2007 kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
7. oktoobrini 2017 igakuine elatusraha 1800 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli suurendada alaealisele lapsele välja mõistetud elatist, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega suurendatud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise suurendamise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur 5