← Eesti

2-04-1396/11

Obsah (6)§ 466§ 638§ 126§ 136§ 137§ 186

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-04-1396 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2007, Tallinn Kohtunik Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Ande Tänav OÜ * hagi O.G vastu oman

§ 466lg 3).

4. Hoiatada O.Gt, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest (

§ 638lg 2).

  1. Toimetada määruse ärakiri kätte O.Gle ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale võivad O.G ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja taotlus
  2. O.G esitas 07.02.2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 08.01.2007 otsuse peale, millega rahuldati osaliselt OÜ * hagi O.G vastu. Vastavalt kaebusele lisatud menetlusabi taotlusele palus O.G vabastada teda riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Taotluse kohaselt on O.G majanduslikult vähekindlustatud ning igasuguste rahaliste koormuste lisamine võib põhjustada tema maksejõuetuse. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 12.02.2007 kirjaga O.Gt esitama nõuetekohase menetlusabi taotluse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 185. O.G esitas 16.02.2007 ringkonnakohtule 200 krooni suuruse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Ringkonnakohus jättis 10.02.2007 määrusega O.G apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas teda tasuma puuduva riigilõivu 19 550 krooni või esitama nõuetekohase menetlusabi taotluse. O.G esitas 28.02.2007 ringkonnakohtule menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Apellant juhtis kohtu tähelepanu sellele, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel ainult 60 krooni riigilõivu. Hagejalt ei nõutud täiendavat riigilõivu tasumist. Seega oleks O.G kohustamine tasuda riigilõivu asja väärtuse pealt

§-s 7 sisalduva võrdsuseprintsiibi rikkumine. Menetlusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on apellandi igakuiseks sissetulekuks töötasu 10 000 krooni ja sotsiaaltoetus 1269 krooni (invaliidsuspension). Apellandi igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks on 2000 krooni eluasemekulu, 2000 krooni toidukulu, 106 krooni transpordikulu, 300 krooni sidekulu, 1500 krooni tervishoiukulu ja 1000 krooni pensionärist ema toetamise kulu. Määruse põhjendused 2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud O.G taotlusega riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel, leidis, et see on põhjendatud osaliselt. 3. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega (

§ 126lg 1).

Hageja ei ole tsiviilasja hinda nimetanud. Hagiavaldusele lisatud 24.08.2004 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt on x asuva korteriomandi ostuhinnaks 410 000 krooni. Kooskõlas

§ 136

lg-ga 1 määrab ringkonnakohus tsiviilasja hinnaks 410 000 krooni.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu riigilõivuseaduse § 56 lg 1 järgi 19 750 krooni. Asjaolu, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni ja O.Gl tuleks tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 19 750 krooni, ei tähenda, et rikutud on

§-s 7 sätestatut. O.Gl oli õigus vaidlustada hageja poolt ebaõiges määras riigilõivu tasumist. 4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 180 lg 1 p-st 1 ja § 181 lg 1 p-st 1 vabastatakse menetlusosaline riigipoolse menetlusabi andmise korras riigilõivu maksmisest täielikult või osaliselt, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning kui samas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole O.G isikuks, kes ei suuda menetluskulusid üldse tasuda ja kes tuleks seetõttu vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Menetlusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt on O.G igakuiseks netosissetulekuks 11 269 krooni. Teatise kohaselt apellandi vältimatud püsikulutused moodustavad kokku 6906 krooni kuus. Ringkonnakohus ei saa siinkohal pidada vältimatuks püsikulutuseks apellandi poolt oma pensionärist ema toetamist 1000 krooniga kuus, kuna tõendatud ei ole perekonnaseaduse §-st 64 tuleneva ülalpidamiskohustuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks anda O.Gle riigipoolset menetlusabi 19 750 krooni suuruse riigilõivu tasumisel 10 000 krooni ulatuses. 2 5. Kuivõrd menetlusabi taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ning apellant on tasunud riigilõivu 200 krooni, tuleb apellatsioonkaebus jätta

§ 638

lg 2 alusel käiguta ning nõuda apellandilt apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks 9550 krooni suuruse riigilõivu tasumist. Nimetatud riigilõivu tasumise kohustus tekib apellandil alates käesoleva määruse jõustumisest. A. Tänav kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.