3-07-487/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-487 Haldusasi J.T. i kaebus Tartu Vangla direktori
2. juuli 2004 käskkirja nr 1-4/854 tühistamiseks kaebetähtaja küsimus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.T. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. aprilli 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD 07.03.2007 laekus halduskohtusse J.T. i kaebus, milles palutakse tühistada Tartu Vangla direktori 07.07.2004 käskkiri nr 1-4/854, millega on määratud J.T. ile VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristus – kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Kaebuse kohaselt toodi kaebajale käskkiri tutvumiseks
5. a oktoobris, kuid alles nüüd on ta veendunud, et talle määratud distsiplinaarkaristus teda häirib. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et ta ei tunne seadusi, ning seoses Tartu Halduskohtu 28.02.2007 otsuse nr 3-06-2193 kättesaamisega. Kaebetähtaja ennistamise taotluses väidab kaebaja, et talle on käskkirja tutvustatud 14.07.
6. Tartu Vangla leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna kaebajale on käskkirja allkirja vastu tutvustatud 22.07.2004 ning samas on kaebaja saanud tutvuda ka akti vaidlustamise korraga, mis on sätestatud haldusaktil. Kaebajal on hetkel 38 kehtivat distsiplinaarkaristust ja üks rohkem või vähem ei loo kaebaja suhtes õiguslikke tagajärgi. Tartu Halduskohus lõpetas 09.04.2007 määrusega J.T. i kaebuses Tartu Vangla direktori 07.07.2004 käskkirja nr 1-4/854 tühistamiseks menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel, kaebetähtaja rikkumise tõttu. Määruse kohaselt on kaebus esitatud mittetähtaegselt ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub õiguslik alus. Asjaolu, et kaebajal puuduvad juriidilised teadmised ning ta ei tunne seadusi, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on kaebaja allkirjastanud käskkirja 22.07.2004, mis tähendab, et talle on seda tutvustatud, mida ka kaebaja ise väidab. Kohus saab eeldada, et kaebaja on käskkirja läbi lugenud, käskkirjal on ka märge haldusakti vaidlustamise kohta, mis sõnaselgelt viitab 30-päevasele kaebetähtajale arvates haldusaktist teadasaamisest, seega pidi kaebaja olema teadlik haldusakti vaidlustamise tähtajast. Kohus ei loe kaebetähtaja ennistamise põhjuseks asjaolu, et 07.03.2007 tekkis kaebajal vajadus seda haldusakti vaidlustada, kuna sellekohased põhjendused puuduvad. Sisuliselt puudub kaebajal motiiv akti vaidlustamiseks kolm aastat hiljem. Kaebaja oleks saanud oma õigusi õigeaegselt realiseerida. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED J.T. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning haldusasja menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud arvestamata asjaolu, millele kaebaja tugines tähtaja ennistamise taotluses. Nimelt ei ole arvestatud Tartu Halduskohtu otsust, millega tühistati Murru Vangla direktori 12.10.2006 käskkiri nr 1127/dm. Kaebaja viitas taotluses oma seaduse mittetundmisele, kaebaja puhul on see puudus mõistetav ja see ei ole omane ainult kaebajale. Päevani, mil Tartu Halduskohus langetas eelnimetatud otsuse, oli Murru ja Tartu Vanglas normaalne, et direktor määrab kinnipeetavale karistuse „normaalse aja jooksul“, milline aeg võis venida kuni kinnipeetav viibib vanglas, kuna vangistusseadus kuni 01.02.2007 ei reguleerinud „normaalse aja“ pikkust. Samas oli Tallinna Halduskohus juba varem otsustanud „normaalseks tähtajaks“ karistuse määramisel intsidendist 30 päeva. Kaebaja jaoks omab 07.07.2004 käskkirja tühistamine tähtsust, kuna selline raske rikkumine on kaebaja distsiplinaarrikkumiste registris ainulaadne ja kaebaja loomusega vastuolus. Samas ei soovi kaebaja karistuse tühistamisel kompensatsiooni, kuna Murru Vangla ei pööranud karistust täitmisele. Tartu Vangla vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebaja oli teadlik oma õigusest haldusaktiga mittenõustumisel seda vaidlustada. Kaebaja on oma kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud ega ole nimetanud ühtki tähtaja ennistamist õigustavat põhjust. Asjaolu, et kaebuse esitaja kuulis käesoleva aastal kohtulahendist, millega tunnistati distsiplinaarsüüteo menetlemine üle 30 päeva ebamõistlikuks, ei anna alust kolme aasta taguse haldusakti vaidlustamistähtaja ennistamiseks. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega protsessiosaliste õigusi. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
7. aprilli 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. HKMS § 9 lg 1 alusel võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Asjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud Tartu Vangla direktori
8. juuli 2004 käskkirja nr 1-4/854 tutvustati kaebajale
9. juulil 2004, mille kohta on ta andnud ka allkirja. Käskkirjas on kirjas ka selle vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kaebaja põhjendused, et tal puuduvad juriidilised teadmised, et saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Samas käskkirjaga tutvumisel sai ta aru selle vaidlustamise tähtajast. Ka määruskaebuses ei ole esitatud motiive, mis oleks aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. See, et Tartu Halduskohtu otsusega on tühistatud Murru Vangla direktori
10. oktoobri 2006 käskkiri, ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele kaebuse esitamisel Tartu Vangla direktori
11. juuli 2004 käskkirja peale. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi