Obsah (4)

§ 7§ 34§ 47§ 92

3-06-1774 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1774 Hal

§-st 7 lg 1 tulenevalt kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 7

lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud toimingud ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitajal ei ole isiklikult mingit puutumust vaidlustatava planeeringualaga. Kaebuse esitaja ei ole ka isik, kes saaks esitada kaebust teiste isikute huvides. Tartu Linnavalitsus ja Tartumaa keskkonnateenistus ei ole eiranud kaitsealuste liikide looduskaitselist tähtsust.

1. ja
2. aastal on toimunud vastavate kohustuste täitmiseks isendite ümberistutamine. Silvia Pihu on andnud ekspertarvamuse Raeremmelga 1 ja Hipodroomi kruntide detailplaneeringuala kaitstavate taimede ja nende ümberistutamise 2 kohta. Ekspertarvamuse koostamisel on lähtutud keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialisti poolt koostatud paikvaatluse protokollist. Paikvaatluse protokollist nähtuvalt on tekkinud vajadus paikvaatluse läbiviimiseks tulenevalt M.S. i 19.06.2006 esitatud avaldusest keskkonnateenistusele, milles ta teatas kaitsealuste liikide leidmisest Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 kruntide alal. Kaitsealuste taimede leiukohti on registreeritud kaheksa. Tulenevalt eksperthinnangust on enamus detailplaneeringu alal asuvatest kaitsealustest isenditest ümber istutatud Anne looduskaitsealale. Seega on tagatud kaitsealuste liikide ja väärtustatud elupaikade säilimine detailplaneeringu alal. Keskkonnateenistuse esindaja väidete kohaselt jäävad konnade tiigid puutumatuks ja konnade elupaik ei ole ohustatud. Tartumaa Keskkonnateenistus ei ole rikkunud ühtki õigusnormi, millest tulenevalt võiks tunnistada õigusvastaseks toimingu kaitsealuste liikide kaitsmata jätmisel. Keskkonnamõjude hindamiseks puudus detailplaneeringu ala suhtes vastav nõue. Samuti ei ole Tartu Linnavalitsuse tegevus õigusvastane, kuna linnavalitsus ei ole eiranud taimede looduskaitselist tähtsust. Detailplaneeringu alalt on kaitsealused taimed Anne looduskaitsealale ümber istutatud. Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 4 kohaselt on kaitseobjektiks taimede isendid, mitte vaidlusaluste kaitseliikide elupaigad. Tunnistajatena zooloogiaeksperdi ja keskkonnateenistuse inspektori ütluste ärakuulamine ei olnud vajalik, kuna see oleks põhjendamatult venitanud kohtumenetlust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. novembri 2006 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt esinesid kaitsealustest taimedest ehituskruntide alal
4. a suvel kolm liiki, kuid ümber istutati vaid osa aasnelke. Enamus aasnelke, emaputki ja ahtalehiseid ängelheinu hävisid
5. a kevadel ehitustegevuse käigus. Hävingu põhjustas
6. a oktoobris eksperthinnangu teinud botaanik Elle Roosaluste, kes andis teadvalt vale ekspertarvamuse, nagu oleksid kõik kaitsealused taimed planeeringualal juba hävinenud. Pärast seda enam kaitsealuseid taimi ehitusalal ei kaitstud ja need hävitati. Tunnistaja zooloogiaekspert Matti Masing oleks saanud tõendada viie liigi kaitsealuste kahepaiksete leidmisest detailplaneeringu alal
7. a suvel. Neist kaks liiki (rabakonn ja tiigikonn) on kirjas Euroopa Loodusdirektiivi IV lisas ning seega vajavad eriti ranget kaitset. Ka seda, kas konnade elupaik on ehitustegevuse ja pinnase täitmise tõttu ohustatud, oleks saanud selgitada zooloogiaekspert. Konnadele ja nende elupaikadele kallatakse peale kolme meetri paksune pinnasekiht, mis hävitab need liigid detailplaneeringu alal. Samuti oleks saanud keskkonnainspektor Liana Trahv tõendada kui palju kaitsealuseid taimi kasvas detailplaneeringu alal
8. a suvel ning kui vähe oli neid ehituse käigus alles jäänud
9. a suveks. Nimetatud tunnistajaid kohtusse ei kutsutud. Tartu Linnavalitsuse ja Tartumaa Keskkonnateenistuse tegevus oli õigusvastane, sest nende nõudel tegi botaanikaekspert E. Roosaluste ekspertarvamuse kaitsealuste liikide esinemise kohta väljaspool vegetatsiooniperioodi, kui vaatluse teel polnudki võimalik kindlaks teha kaitsealuste taimede esinemist planeeringu alal. Vastustajate tegevus oli õigusvastane ka selle tõttu, et lubati ehitustegevust üleujutataval alal ehituskeeluvööndis ning Tartu arengukavaga Tartu Agenda 21 kaitsealaks ettenähtud territooriumil. Arengukava on kõrgemalseisev dokument kui linna üldplaneering ning vastuolude korral tuleb lähtuda arengukavast. Kuna arengukava arutelul saab ettepanekuid teha iga linnakodanik, siis on iga linnakodanik õigustatud ka kohtusse pöörduma, kui linnavalitsus Tartu Linnavolikogu määrusega kinnitatud arengukava ei täida. 3 Õigusvastane on endise keskkonnaministri Villu Reiljani 18.06.2004 kirjaga nr 16-6/4785-2 lubatud ehituskeeluvööndi vähendamine 50 meetrini Suur-Emajõe kalda tavalisest veepiirist. Vastavalt LKS §-le 35 lg 4 asuvad korduva üleujutusega veekogude kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast väljaspool. Tulenevalt LKS §-st 40 lg 3 võib keskkonnaminister vähendada ehituskeeluvööndi laiust, kuid ta ei saa anda luba ehitada üleujutatavale alale. Iga linnakodanik on õigustatud kohtusse pöörduma, kui lubatakse ehitustegevust üleujutataval alal, mis suurendab üleujutuste poolt tekkida võivate kahjustuste ohtu. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS) §-le 4 lg 3 p 2 hinnatakse keskkonnamõju täiendavalt, kui on ilmnenud uued asjaolud, mida arvesse ei võetud. Keskkonnamõju hindamine on väga oluline, sest käesolevaks ajaks on vastu võetud otsus Tartu linnas asuva Ihaste luha liitmise kohta Natura kaitsealaga. Kuna detailplaneeringuala piirneb vahetult Natura kaitsealaga, siis on vajalik keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt peab kaebeõiguse tekkimiseks haldusakt või toiming olema rikkunud kaebuse esitaja õigusi. Antud juhul kaebuse esitaja õigusi rikutud ei ole. Silvia Pihu ekspertarvamusest nähtub, et enamus detailplaneeringu alal asuvatest kaitsealustest isenditest on ümber istutatud Anne looduskaitsealale. Seega on tagatud kaitsealuste liikide ja väärtustatud elupaikade säilimine detailplaneeringu alal. LKS § 48 lg 4 kohaselt on kaitseobjektiks taimede isendid, mitte kaitseliikide elupaigad. Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub M.S. il lähtudes

§-st 7 lg 1 kaebeõigus. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 kruntide detailplaneeringu ala menetlus oli seadusega kooskõlas. Planeeringu alalt leitud kaitstavad taimed istutati ümber. Lisaks on I kategooria taimede isenditele moodustamisel püsielupaik. Konnade populatsiooni säilimise tagamiseks on olulised kudealad, mis kantakse keskkonnaregistrisse. Moodustatav Ropka-Ihaste maastikukaitseala on piisav konnade kudealana. Rabakonna populatsioon on levinud üle kogu Eesti ja tiigikonn on levinud poolel Eesti territooriumist. Tegemist ei ole populatsiooniga, mis on hävimisohus. Kaitse alla ei saa võtta iga ala, kus konna on nähtud. Asjakohane ei ole ka M.S. i väide ebaseaduslikult vähendatud ehituskeeluvööndi kohta. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb üleujutava ala ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §s 38 lg 1 p 3 määratletud alast. LKS § 40 lg 1 ja 3 kohaselt saab ehituskeeluvööndit vähendada keskkonnaministri nõusolekul. Kehtiv KeHAS ei näe ette võimalust täiendavaks keskkonnamõju hindamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24. novembri 2006 otsus muutmata.

§ 34

lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. 4 Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus

§ 47lg 3 ja Ts

MS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Toimiku materjalide ja vaidlustatud otsuse põhjenduste alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on hinnanud kõiki olemasolevaid ja asjakohaseid tõendeid ning ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Tõendite ebaõigeks hindamiseks ei saa pidada seda, et halduskohus jättis rahuldamata M.S. i taotluse kutsuda tunnistajatena kohtusse L. T. ja M. M. , tõendamaks seda, kui palju kaitsealuseid taimi kasvas detailplaneeringu alal

1. a ja kui palju leiti neid sealt
2. a ning mitu liiki kahepaikseid leiti samast
3. a. Ringkonnakohus nõustub 13.11.2006 toimunud kohtuistungil väljendatud halduskohtu seisukohaga, et eelnimetatud tunnistajate väljakutsumine ei olnud antud kaebuse lahendamise seisukohast vajalik, sest otsuse tegemisel oli võimalik lähtuda olemasolevatest kirjalikest materjalidest mis asuvad käesolevas toimikus ja ka asja juurde võetud haldusasja nr 3-05-1239 toimikus. Lähtudes toimikutes olevatest kirjalikest materjalidest, s. h olemasolevatest ekspertarvamustest, millest nähtuvalt on kaitsealuseid taimi detailplaneeringu alalt ümber istutatud nii
4. kui ka 2006 aastal, on halduskohus põhjendatult leidnud, et vastustajate tegevus kaitsealuste liikide säilitamisel ei ole olnud õigusvastane ning vastustajad ei ole oma kohustusi täitmata jätnud. Mis puudutab detailplaneeringu alalt leitud konnade kaitset, siis nõustub ringkonnakohus Tartumaa Keskkonnateenistuse seisukohaga, mille järgi kaitstavate aladena kantakse keskkonnaregistrisse üksnes konnade kudealad, milleks on planeeringuala läheduses moodustatav maastikukaitseala ning arvestades rabakonna ja tiigikonna levikut Eesti territooriumil, ei ole põhjendatud kaitsta iga ala, kus neid konnasid on nähtud. Asjakohased ei ole ka apellandi viited sellele, et vastustajate tegevus oli õigusvastane, kuna lubati ehitustegevust üleujutataval alal. Seoses ehitustegevusega e. ehituslubade väljaandmise seaduslikkuse kontrolliga Raeremmelga 1A ja Hipodroomi 3 detailplaneeringu alale on Tartu Halduskohus teinud otsuse 22.02.2006 haldusasjas nr 3-05-1239, jättes rahuldamata M.S. i kaebuse linnavalitsuse korralduse tühistamiseks, millega väljastati ehitusload üksikelamute püstitamiseks detailplaneeringu alal. Eelnimetatud kohtuotsus on jõustunud, kuna Tartu Ringkonnakohus jättis haldusasjas nr 3-05-1239 M.S. i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingud ei saanud rikkuda tema subjektiivseid õigusi

§ 7

lg 1 mõttes ning kaebajal puudus ka põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Iseenesest on õige apellandi väide, et halduskohus on jätnud nii esimese astme kohtus toimunud menetluse käigus kui ka vaidlustatud kohtuotsuses käsitlemata tema poolt 25.09.2006 esitatud kaebuse täienduses toodud taotluse kohustada linnavalitsust peatama detailplaneeringu alal pinnase täitmine kuni keskkonnamõjude hindamiseni, kuid samas ei anna see rikkumine käesoleval juhul alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, kuna M.S. esitas samasisulise taotluse apellatsioonkaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamise nõude alusena ja ringkonnakohus jättis oma 30.01.2007 määrusega M.S. i taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 28.03.2007 määrusega jättis Riigikohus menetlusse võtmata M.S. i määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2007 määrusele. 5 Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv)

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustajad ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Agu Timmi Viivi Tomson 6 Maili Lokk