← Eesti

3-07-32/22

Obsah (10)§ 46§ 42§ 51§ 55§ 23§ 8§ 22§ 44§ 4§ 43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-32 Haldusasi Loksa linna kaebus Loks

) § 23 lg 1 ja põhimääruse § 9 lg 1 järgi Loksa Linnakantseleis. Puudub ka linnapea ettepanek eelmise abilinnapea Madis Praks’i vabastamiseks. Seega puuduvad otsusel haldusakti tunnused.

  1. Loksa linna arvelduskontode sulgemise põhjustas asjaolu, et pank käsitles vastustajat Loksa linna esindajana. Kui kohus tuvastaks, et kaebuse esitaja ja vastustaja vahel puudub avalikõiguslik suhe ja seega vastustajal puudusid õigused kaebuse esitaja esindamiseks pangas 2 kaebuse esitaja arvelduskontode käsutusõiguste muutmisel, oleksid kõik vastustaja poolt pangas kaebuse esitaja nimel tehtud tehingud tühised ja oleks võimalik Loksa linna arvelduskontode endiste käsutusõiguste taastamine.
  2. Asjaolu, et vastustaja esines pangas abilinnapeana ja tegi pangas vastustaja nimel toimingud, mille tulemusena hiljem Loksa linna arvelduskontod blokeeriti, rikub kaebuse esitaja õigusi. Nimetatud toimingute tõttu ei saa kaebaja käsutada oma arvelduskontosid. Seega on kaebajal põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks.
  3. 01.09.2006 avaldas Loksa Linnavolikogu (edaspidi ka volikogu) oma otsusega nr 32 (tlk 31) umbusaldust Loksa Linnavolikogu senisele esimehele O.G.’ile.

§ 46

lg 3 järgi vabastab umbusalduse avaldamine volikogu esimehe tema kohustustest ja ametist. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 33 (tlk 33-37) otsustas volikogu valida volikogu uueks esimeheks Rein Heina.

  1. Riigikohus on 27.12.2006 Loksa linna puudutava üldkogu otsusega nr 3-4-1-15-06 leidnud, et kohaliku omavalitsuse volikogu akti õiguspärasuses tuleb selgusele jõuda halduskohtumenetluse või ka maavanema järelevalve raames. Samuti leidis Riigikohus et, R. Heina juhatatud volikogu istungil vastu võetud otsus on jõus ja seega õiguspärane. Seega juhul, kui kohaliku omavalitsuse volikogu akti seaduses sätestatud viisil ja tähtajal ei vaidlustata, siis hiljem seda enam teha võimalik ei ole ning nimetatud haldusakt on jõus ja õiguspärane.
  2. Harju maavanem on teostanud järelevalvet Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 3142 üle vastavalt 05.09.2006 otsusele nr 2.1.1/
  3. Maavanem leidis, et volikogu 01.09.2006 otsused nr 31-42 on vastu võtnud volikogu legitiimne koosseis. Sealhulgas on õiguspäraselt toimunud R. Heina volikogu esimeheks valimine. Nimetatud maavanema järelevalve otsust vaidlustatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on Loksa Linnavolikogu otsuste nr 32 ja 33 õiguspärasus tuvastatud maavanema järelevalve kaudu. Volikogu otsuseid halduskohtus vaidlustatud ei ole. Seega on Loksa Linnavolikogu otsused nr 32 ja 33 jõus ja õiguspärased ning järgimiseks kohustuslikud. Eeltoodu alusel ei ole O.G. alates 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu esimees ning tema juhtimisel ei saa Loksa Linnavolikogu vastu võtta volikogu määruseid või otsuseid. Loksa Linnavolikogu esimeheks alates 01.09.2006 on R. Heina.
  4. Vastustaja esindusõiguse aluseks arvelduskontode käsutusõiguste muutmisel oli O.G.’i allkirjastatud Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 vastustaja nimetamise kohta Loksa abilinnapea ametikohale. Seega puudub kaebuse esitaja ja vastustaja vahel avalikõiguslik suhe ning vastustajal ei ole õigust esindada Loksa linna. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja pangas tehtud toimingud tühised.
  5. Antud haldusasja otsustamisel ei oma tähtsust Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 kohtumäärus haldusasjas nr 3-05-1290 (tlk 39-44), mille kirjeldavas osas (määruse punkt 15) on öeldud, et haldusasjas puuduvad tõendid, millest järelduks, et O.G. on minetanud linnavolikogu esimehe volitused. Kohtumäärus määruskaebuse lahendamisel ei ole sisuline lahend vaidluses ehk kohtuotsus, mille pinnalt saaks teha laiemaid järeldusi teistes kohtumenetlustes. Samuti ei olnud haldusasja nr 3-05-1290 esemeks otsustamine selle üle, kas volikogu esimees on R. Heina või O.G., mistõttu nimetatud vaidluses kõiki antud küsimuse otsustamist vajavaid tõendeid kohus hinnata ei saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 457 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kohtuotsus (analoogia kaudu ka määrus) on pooltele kohustuslik vaid selle resolutsiooniga lahendatud osas ning kohtuotsuse (analoogia kaudu ka määruse) kirjeldav osa tõendab vaid avaldusi, mis menetlusosalised menetluse käigus tegid (kajastab menetluse käiku). Kohtuotsuse (määruse) kirjeldav osa ei tekita pooltele õiguslikke tagajärgi, välja arvatud menetluse käigu tõendamise osas. VASTUSTAJA SEISUKOHT 3
  6. Vastustaja vaidleb esitatud kaebusele vastu leides, et tema ja Loksa linna vahel on kehtiv ja õiguspärane avalik-õiguslik suhe. Vastustaja loeb ennast Loksa Linnavalitsuse liikmeks, on Loksa abilinnapea, kes asendab hetkel linnapead.
  7. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi kutsus

§ 42

lg 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 1 ja p 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks volikogu esimees O.G. (tlk 74-75). O.G. avas 01.09.2006 volikogu istungi ja asus seda

§ 42lg 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 1 alusel juhatama.

Volikogul on 15 liiget, neist oli istungist osavõtmiseks kohale saabunud volikogu 14 liiget. Pärast päevakorra kinnitamist lahkusid istungiruumist volikogu kuus liiget volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul. Kohale jäid volikogu esimees O.G. ja ülejäänud volikogu liikmed. O.G.’i juhatatav istung jätkas tööd ja võttis vastu otsused, mida tõendab istungi protokoll nr 10. Istungi protokollile kirjutas

§ 51lg 1 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 4 alusel alla volikogu esimees O.G..

O.G.’i juhatatud istung võttis vastu volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes otsused, millele kirjutas alla

§ 42lg 4 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 4 kohaselt volikogu esimees O.G..

O.G. esitas pärast 01.09.2006 linnavolikogu istungit selle istungi protokolli ja otsused linnakantseleile registreerimisele ja avalikustamisele.

  1. Teises ruumis toimus volikogu aseesimehe V. Fjodorovi juhatamisel alternatiivne istung. Seal võeti vastu volikogu nimel otsused, mis ilmneb istungi protokollist nr
  2. Istungi protokollile kirjutas alla volikogu aseesimees V. Fjodorov. V. Fjodorovi juhatatud istung võttis samuti vastu otsused numbritega 31 kuni
  3. Otsusega nr 41 valiti linnapeaks Helle Lootsmann. Otsustele nr 32 ja 33 on alla kirjutanud volikogu aseesimees V. Fjodorov. Vaidlust ei ole selles, et V. Fjodorovi juhatatud istungi protokoll ja otsused esitati linnakantseleile registreerimiseks ja avalikustamiseks.
  4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi RKPJK) analüüsis oma 29.09.2006 otsuses asjas nr 3-4-1-11-06 Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 O.G.’i ja V. Fjodorovi juhatatud volikogu istungeid ja nende läbiviimise õiguspärasust. Nimetatud otsuse alusel on vastustaja arvamusel, et 01.09.2006 V. Fjodorovi ja R. Heina juhatusel toimunud Loksa Linnavolikogu istung ei olnud õiguspärane, kuna seda ei juhatanud linnavolikogu esimees O.G.. Volikogu esimees O.G. oli viidatud ajal ametiülesannete täitmisel, ta ei puudunud, ta juhatas seaduse ja põhimääruse nõuete kohaselt kokkukutsutud volikogu istungit. Nii ei saanud istungilt lahkunud volikogu liikmed teises ruumis istungit pidada ega otsuseid vastu võtta.
  5. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 15.12.2006 kohtumääruses haldusasjas nr 3-05-1290 samuti Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 O.G.’i ja V. Fjodorovi poolt juhatatud istungite ja neil vastuvõetud otsuste õiguspärasust. Ringkonnakohus tugines kohtumääruse punktis 14 RKPJK 29.09.2006 kohtuotsuse punktides 20 ja 21 avaldatud seisukohtadele. Ringkonnakohus märkis, et need „eelnimetatud seisukohad rakenduvad ka Viktor Fjodorovi poolt Loksa Linnavolikogu nimel allkirjastatud linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 33 suhtes, millega loeti Loksa Linnavolikogu esimeheks valituks Rein Heina. Seega puuduvad haldusasjas tõendid, millest järelduks, et O.G. on minetanud linnavolikogu esimehe volitused. Seega tuleb Loksa Linnavolikogu seaduslikuks esindajaks lugeda O.G.”. Ringkonnakohus märkis, et O.G. valiti volikogu esimeheks Loksa Linna valmiskomisjoni 27.10.2005 otsusega nr
  6. Vastustaja järeldab viidatud määruse alusel, et O.G. on Loksa Linnavolikogu esimees alates tema valimisest 27.10.2005 kuni tänaseni.
  7. Riigikohtu üldkogu analüüsis oma 27.12.2006 otsuses asjas nr 3-4-1-15-06 Märt Praksi kaebuse raames ka Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsust nr 51 ning tugines oma otsuses varasemale RKPJK 29.09.2006 otsusele. Kaebuse esitaja toetub oma seisukohtade avaldamisel Riigikohtu üldkogu otsuse punktis 14 toodud sõnastusele: “Riigikohtu üldkogu nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ja märgib, et Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsust 4 nr 51, mis oli aluseks Loksa Linna Valimiskomisjoni toimingutele, sai eelkõige vaidlustada halduskohtumenetluses, samuti oli võimalik taotleda maavanemalt järelevalvemenetluse algatamist selle akti üle. Seetõttu jättis Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatult M. Praksi 18.10.2006 kaebuse rahuldamata”. Vastustaja leiab, et viidatud Riigikohtu otsus ei analüüsi enam Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuseid, see otsus on seotud teise situatsiooniga, mistõttu Riigikohtu üldkogu järeldused ei anna alust ümber hinnata RKPJK 29.09.2006 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 seisukohti.
  8. 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud otsused, samuti nende isikute poolt allkirjastatud volikogu istungi protokoll nr 10 (tlk 81-87) ei vasta

§-de 42 lg 1 p 1 ning p 3, § 42 lg 4 ja § 44 lg 1 nõuetele, samuti põhimääruse § 10 lg 1 p 1 ja p 4, § 23 lg 4 ja § 28 lg 1 nõuetele.

  1. Vastustaja järeldab HMS §-des 54, 60 ja 63 sätestusest, et on kohtud tuvastanud, et Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud volikogu otsuseid ei ole andnud pädev haldusorgan. 01.09.2006 vastuvõetud otsused numbritega 31 kuni 42 on tühised algusest peale ega loo õiguslikke tagajärgi. Seega ka pärast 01.09.2006 jätkas Loksa Linnavolikogu esimehena O.G.. Linnapeana jätkas Andres Kaarmann, linnavalitsuse liikmetena Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu.
  2. Loksa Linnavolikogu pidas volikogu esimehe O.G.’i juhatamisel 21.09.2006 istungi nr 11, millel muuhulgas võeti vastu otsus nr 32/9 tunnistada 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud otsused, samuti R. Heina juhatamisel 12.09.2006 ja 18.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel vastuvõetud otsused tühiseks. Volikogu esimees O.G. esitas 21.09.2006 volikogu istungi protokolli ja otsused linnakantseleile registreerimisele ja avalikustamise korraldamiseks. Seda tõendavad nimetatud dokumentidel olevad kantseleisse saabumise märked.

§ 55

lg 1 kohaselt lasub linnasekretäril kohustus korraldada haldusaktide avalikustamine. Otsust nr 32/9 kohtus vaidlustatud ei ole, seega on otsus nr 32/9 jõus, vastab HMS § 54 nõuetele, on õiguspärane ja täitmiseks kohustuslik.

  1. Vastustaja on pädeva organi poolt linnavalitsuse liikmeks kinnitatud ja et tal on seadusest ja põhimäärusest tulenev tegutsemisõigus. Loksa Linnavolikogu kogunes 06.11.2006 istungile, mida juhtis volikogu esimees O.G.. Volikogu võttis istungil päevakorrapunkti 2 all vastu otsuse nr 39/11 “Linnavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja eelmise linnavalitsuse liikme ametist vabastamine” (tlk 96). Selle otsuse punktis 1 kinnitati linnavalitsuse liikmeks ja nimetati abilinnapeaks E.T.. Sama otsuse punktis 2 vabastati linnavalitsuse liikme kohustest abilinnapea Madis Praks.
  2. Loksa Linnavalitsus võttis abilinnapea E.T.i juhtimisel 07.12.2006 istungil vastu otsuse selle kohta, et linnapea A. Kaarmanni äraolekul asendab teda E.T.. Tuginedes neile kahele otsusele on E.T. kinnitatud linnavolikogu poolt linnavalitsuse liikmeks ja abilinnapea ametikohale. Vastustajal on õigus osaleda põhimääruse §-s 31 nimetatud pädevusega linnavalitsuse töös ning § 32 lg 2 alusel täita linnapea pädevusse kuuluvaid kohustusi.
  3. Vastustaja ja Loksa linna vahel avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamisel tuleb halduskohtul kujundada seisukoht V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel toimunud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungil vastuvõetud otsuste õiguspärasuse suhtes. Vastustaja on veendunud, et Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel 01.09.2006 vastuvõetud linnavolikogu otsused numbrite all 31 kuni 42 on tühised algusest peale, need ei loo õiguslikke tagajärgi, vastustaja palub tuvastada nende aktide õigusvastasus. KAEBAJA VASTUVÄITED VASTUSTAJA KIRJALIKELE SEISUKOHTADELE 5
  4. Nii käesolevas haldusasjas kui ka mitmetes teistes Tallinna Halduskohtu menetluses olevates haldusasjades on tekkinud vaidlus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi õiguspärasuse ning istungi käigus vastuvõetud otsuste üle. Seetõttu on veelkord vaja kirjeldada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi käiku ning sellele eelnenud ja sellele järgnenud olukorda.
  5. Kolm Loksa Linna Valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) liiget - Märt Praks, Mare Jõgine ja Härmo Pajula - kogunesid 01.09.2006 vahetult enne toimuvat volikogu istungit ja valisid valimiskomisjoni aseesimeheks Märt Praksi. Selles koosseisus võtsid valimiskomisjoni liikmed kell 8.15 vastu otsuse nr 37 „Muudatused Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus”, millega peatati Vladimir Grill’i volitused kolmeks kuuks ja määrati volikogu liikmeks Aljona Nikonova. Samal päeval, s.o 01.09.2006 kell 8.30, kogunes istungile Loksa Linnavolikogu. Istungi päevakorras oli muude küsimuste hulgas volikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskokku. Nagu nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud volikogu 01.09.2006 istungi protokollist, luges volikogu esimees O.G. istungi alguses ette valimiskomisjoni otsused nr 36 ja nr 37, millega peatati volikogu liikmete Evald Stranberg’i ja V. Grill’i volikogu liikmete volitused ning määrati volikogu liikmeteks Ljubov Oksenenko ja A. Nikonova.
  6. Kuivõrd volikogu liikmetele teadaolevalt puudusid valimiskomisjoni koosolekult valimiskomisjoni esimees ja valimiskomisjoni aseesimees, ilma kelleta puudub valimiskomisjonil pädevus otsuseid vastu võtta, esitas volikogu liige R. Heina volikogu esimehele O.G.’ile selle kohta suulise järelepärimise. Järelepärimises viitas R. Heina eelnimetatud asjaoludele ja rõhutas, et eeltoodust tulenevalt ei ole valimiskomisjoni otsused õiguspärased ning volikogu liikmete E. Stranberg’i ja V. Grill’i volitused on kehtivad. Harju Maakonna valimiskomisjoni esimees Leevi Laever esitas 01.09.2006 kella 08:45 ajal, s.o. kohe valimiskomisjoni kogunemisest teatavaks saamisest, volikogu esimehele O.G.’ile teate, milles juhtis O.G.’i tähelepanu asjaolule, et varahommikul toimunud linna valimiskomisjon ei olnud otsustusvõimeline, kuna puudus nii komisjoni esimees kui komisjoni aseesimees. Valimiskomisjoni aseesimees ei ole Märt Praks ja seega ei ole tema allkirjastatud otsused õiguspärased. Volikogu esimees O.G. vastas R. Heina järelepärimisele, et teda ei huvita, kas Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused on seaduslikud, ning nõudis E. Stranberg’i ja V. Grill’i lahkumist volikogu istungisaalist. Seda kinnitab Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokoll.
  7. Vaadates läbi V. Fjodorov’i kaebust seoses Loksa Linna Valimiskomisjoni otsustega haldusasjas nr 3-4-1-11-06, leidis Riigikohus oma 29.09.2006 otsuses, et Harju Maakonna Valimiskomisjoni 12.09.2006 otsusega nr 9 kaotasid Loksa Linna Valimiskomisjoni 01.09.2006 otsused nr 36 ja nr 37 kehtivuse linnavolikogu otsuste vastuvõtmise päevast, so 01.09.
  8. Seega oli Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungist, mida juhatas O.G., õigus osa võtta V. Grill’il ja E. Stranberg’il. Istungist ei olnud õigus osa võtta L. Oksenenkol, kes osales istungil ja võttis osa ka hääletamisest.
  9. R. Heina tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja punktid 1-6, sealhulgas Loksa Linnavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskogusse, ja palus ettepanek panna hääletusele. Samuti tegi R. Heina ettepaneku muuta päevakorda ja panna ettepanek hääletusele. Soovimata ettepanekut hääletada, tegi O.G. omapoolse ettepaneku päevakorra muutmiseks ja tema poolt esitatud päevakorra kinnitamiseks. R. Heina palus volikogu esimehel järgida linna põhimäärust ja hääletada ettepanekuid esitamise järjekorras, millest O.G. keeldus. Selle asemel viis O.G. läbi oma ettepaneku hääletamise, kus ettepaneku poolt hääletasid 7 volikogu liiget ja volikogu liikme staatust mitteomav L. Oksenenko. O.G. ei soovinud teada, kes olid tema ettepanekule vastuhääletanud või erapooletuks jäävad volikogu liikmed teatades, et asub päevakorras olevaid küsimusi 6 menetlema. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu esimehe O.G.’i selline käitumine oli selgelt omavoliline ja vastuolus seadusega, jätkas Loksa Linnavolikogu enamus (8 volikogu liiget) Loksa Linnavolikogu volikogu aseesimehe V. Fjodorovi juhtimisel volikogu istungit Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 protokollist nähtub üheselt, et Loksa Linnavolikogu esimees O.G. tegutses volikogu istungit juhtides ja korraldusi andes omavoliliselt ja ebaseaduslikult ning muutis sellega 01.09.2006 võimatuks Loksa Linnavolikogu töö. Istungi jätkamisest kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud isikud, kuid ilmumata jäid O.G. ja kuus ülejäänud volikogu liiget. Volikogu istungi pidamise menetlusnormide rikkumine oli tingitud O.G.’i omavolilisest käitumisest ja tema enda poolsest menetlusnõuete eiramisest. Seetõttu tuleb 01.09.2006 volikogu istungil toimunut vaadeldes ja volikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel pöörata erilist tähelepanu eelkõige faktilisele olukorrale, mitte aga menetlusnormide järgimisele.
  10. Volikogu koosseisu enamuse poolthäältega (kaheksa inimest) avaldati 01.09.
  11. aastal Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis umbusaldust volikogu esimehele O.G.’ile (Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32). Volikogu 01.09.2006 O.G.’i juhitud istungi protokolli punktist 2 nähtub, et volikogu esimehele O.G.’ile umbusalduse avaldamise poolt hääletas ka Renata Järve, seega üheksas volikogu liige. Seega puudub O.G.’il volikogu enamuse usaldus. Kõigi volikogu istungi pidamise menetlusnormide järgimisel nii O.G.i enda kui ka nende kaheksa liikme, kes lahkusid istungi jätkamiseks teise saali, poolt, oleks O.G.’ile umbusaldus igal juhul avaldatud. O.G. ega keegi muu pole otsuse vaidlustamise võimalust kasutanud.
  12. Harju maavanema teostatud järelevalve käigus uuriti Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuseid nr 31-
  13. Maavanem jõudis 05.09.2006 otsuses nr 2.1-1/26 järeldusele, et volikogu 01.09.2006 otsused, sealhulgas ka vaidlusalune otsus, on vastu võetud volikogu legitiimse koosseisu poolt ja seega õiguspärased. Maavanema järelevalvet vaidlustatud ei ole.
  14. Eeltoodust tulenevalt ei ole O.G. alates 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu esimees. Nii puudub O.G.’il alates 01.09.2006 pädevus juhatada volikogu istungeid ja võtta vastu volikogu otsuseid. Seega tuli peale O.G.’ile umbusalduse algatamist valida uus volikogu esimees, kelleks valiti volikogu koosseisu häälteenamusega R. Heina. Peale volikogu otsuse nr 33 vastuvõtmist anti istungi juhtimine üle volikogu esimeheks valitud R. Heina’le. Riigikohtu 29.09.2006 otsusega haldusasjas nr 3-4-1-11-06 on tuvastatud, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme, mistõttu võivad need aktid olla õigusvastased, kuid Riigikohus ei ole tuvastanud, et tegemist on tühiste haldusaktidega. Volikogu 01.09.2006 otsused ei ole tühised algusest peale. Menetlusnormide rikkumisega vastu võetud õigusakt võib olla küll õigusvastane, kuid mitte tühine. Õigusvastaseid haldusakte oli huvitatud isikutel võimalik vaidlustada selleks ette nähtud korras, kuid seda ei ole tehtud. Kuna haldusakti tühistamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei ole keegi volikogu 01.09.2006 otsuste nr 32 ja nr 33 kohtusse pöördunud, et saa kohus jõus olevat haldusakti enam tühiseks tunnistada.
  15. Väidetavast Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 otsusest nr 32/9 ja 21.09.2006 väidetava volikogu istungi protokollist nähtub, et istungist võtsid osa O.G., Igor Ignahhin, Sander Piibemann, Renata Järve, Margus Kröönström, Tatjana Mištšenko ja Valentina Verbova, ehk seitse Loksa Linnavolikogu liiget 15-st. Vastustajalt kohtule esitatud väidetava volikogu 06.11.2006 istungi protokollist nr 13/11 nähtub, et istungist võtsid osa O.G., I. Ignahin, T. Mištšenko ja V. Verbova ehk neli volikogu liiget. 37.

§ 23lg 3 kohaselt jõustub volikogu otsus teatavakstegemisest.

Põhimääruse § 7 ja § 27 kohaselt avalikustatakse volikogu õigusaktid ja istungite protokollid Loksa Linnakantseleis, Loksa Linna raamatukogus ning Loksa Linna veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.

§ 51lg.

6 kohaselt peavad volikogu 7 istungite protokollid olema kättesaadavad igaühele. Vastustaja seletuses väidetu kohaselt on volikogu väidetava 21.09.2006 istungi otsused Loksa Linnakantseleis registreeritud, mida tõendavad dokumentidel olevad saabumise märked. Kaebuse esitaja sellise vastustaja väitega ei nõustu ning kinnitab, et Loksa Linnakantseleis Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 istungil tehtud otsuseid nr 32/9 ja nr 39/11 registreeritud ei ole. Vastustaja väidetu, et dokumentidel on Loksa Linnakantselei registreerimismärge, ei vasta tõele. Kohtule esitatud dokumentide koopiate peal on Loksa Linnavolikogu sekretäri, mitte aga Loksa Linnakantselei templijäljend. Nimetatud väidetavaid Loksa Linnavolikogu otsuseid ei ole samuti avalikustatud Loksa Linna ametlikul veebilehel www.loksa.ee. Loksa Linnavolikogu dokumendipidamises ei kasutata dokumentide nummerdamisel murdarve. Linnavolikogu otsuseid ja istungite protokolle nummerdatakse järjestikuliselt.

  1. Väär on vastustaja kinnitus nagu oleksid kõik huvitatud isikud 21.09.2006 otsustest teada saanud ning seejärel oleksid võinud neid otsuseid vaidlustada. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsustega olid kehtestatud isikute (H. Lootsmann, R. Heina, E. Lahmõtko, Jaan Pöör jm) ametikohad, siis oleks pidanud lisaks Loksa Linnakantseleis registreerimisele otsuse nr 32/9, millega väidetavalt tühistati Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused, nendele isikutele kätte toimetama, mida ei ole aga tehtud. Kuna Loksa Linnavolikogu väidetavat 21.09.2006 otsust nr 32/9 ei olnud kellelegi teatavaks tehtud, ei saa seda otsust lugeda kehtivaks haldusaktiks.
  2. Vastustaja taotluse osas tuvastada Loksa Linnavolikogu väidetava 06.11.2006 otsuse nr 39/11 õiguspärasus, on kaebaja seisukohal, et kuna HKMS ei näe ette võimalust taotleda õigusakti õiguspärasuse kindlakstegemist, tuleb vastustaja vastavasisuline taotlus jätta rahuldamata.
  3. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusest nr 39/11 ei ole registreeritud kaebaja dokumentideregistris ega avalikustatud

§ 23lg 1 ja Loksa Linna põhimääruse § 9 lg 1 järgi Loksa Linnakantseleis.

Ka puudub linnapea ettepanek eelmise abilinnapea vabastamiseks. 06.11.2006 otsusega nr 39/11 vabastati abilinnapea kohustustest Madis Praks ja kinnitati ametisse E.T.. Istungi protokollist aga nähtub, et Loksa Linnavalitsuse koosseisu muutmise ettepanekuga kandis ette O.G., kes ei ole Loksa linnapea ning seega ei oma õigust esitada Loksa Linnavolikogule taolisi ettepanekuid. Seda enam, et väidetaval Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 istungil üldse ei viibinud ei Loksa linnapea H. Lootsmann ega A. Kaarmann, keda O.G. Loksa linnapeaks peab.

  1. O.G. kui väidetav volikogu esimees rikkus volikogu istungi kokkukutsumise nõudeid ja ei teavitanud kõiki volikogu liikmeid toimuvast istungist. Seevastu kogunes istungitele neljaliikmeline vähemus üksnes O.G.’it toetavate isikutega ja seda mitte selleks ette nähtud kohas.
  2. Lisaks esitatud taotlusele palub kaebaja jätta E.T.’i esitatud nõuded Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 32, nr 33, nr 34, nr 41 ja nr 42 tühistamiseks rahuldamata täies ulatuses ja jätta E.T.’i esitatud taotlus Loksa Linnavolikogu väidetava otsuse nr 39/11 õiguspärasuse tuvastamiseks rahuldamata täies ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastustaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
  4. Kaebaja esindus 8 44.
  5. Kuna kohtuistungil tõusetus vaidlus sellest, kellel on õigus kaebajat menetluses esindada, põhjendab kohus lühidalt, millest lähtudes ta kaebaja esindusõiguse määratles. Käesolevas haldusasjas on kaebajaks Loksa linn kui kohaliku omavalitsuse üksus, mitte Loksa Linnavalitsus haldusorganina.

§ 55

lg 4 p 6 kohaselt on valla või linna esindamine kohtus valla- või linnasekretäri pädevuses. Kohtuistungile olid ilmunud Loksa linnasekretär Airi Öösalu ja advokaadibüroo Seppik&Sirel vandeadvokaadi abi Ksenia Kravtšenko. Vaidlust ei olnud selles, et kaebajalt kohtule 15.01.2007 esitatud kirjalikele seisukohtadele (tlk 125 A jj) oli alla kirjutanud A. Öösalu linnasekretärina. Nimetatud seisukohtades kinnitas A. Öösalu ühtlasi, et Loksa linna on kliendilepingu alusel pädev esindama advokaadibüroo Seppik&Sirel. Kohtule on esitatud ka Loksa Linnavalitsuse 23.1.2007 korraldus nr 13 (tlk 136), millega on advokaadibüroole Seppik&Sirel antud volitus Loksa Linnavalitsuse kohtus esindamiseks. Korralduse on allkirjastanud Helle Lootsmann kui linnapea ja sellele oma kaasallkirja andnud linnasekretärina A. Öösalu. 44.

  1. Vastustaja esitas kohtule Loksa Linnavalitsuse 30.01.2007 teate (tlk 135) mille kohaselt lõppesid A. Öösalu volitused linnasekretärina alates 27.01.
  2. Teate olid allkirjastanud E.T. kui Loksa linnapea asendaja ja O.G. kui volikogu esimees. Vastustaja kinnituste kohaselt ei ole A. Öösalu asemele uut linnasekretäri ametisse nimetatud. Vastustaja esitas ka kohtule Loksa Linnavalitsuse 05.02.2007 istungi protokolli nr 1/02, milles nähtus päevakorrapunkti nr 1 alt Loksa Linnavalitsuse 23.01.2007 korralduse nr 13 tühisuse kindlakstegemine. Ühtlasi nähtus istungi protokollist advokaadibüroo Seppik&Sirel esindusõiguse lõpetamine. Vastustaja esitas istungil taotluse lahendada asi HKMS § 15 lõike 4 alusel ilma menetlusosalise kohaolekuta. 43.
  3. Kohtuistungil ei hakanud kohus analüüsima küsimust, kas A. Öösalu on jätkuvalt Loksa linnasekretär või mitte. Istungile oli ilmunud advokaadibüroo Seppik&Sirel vandeadvokaadi abi Ksenia Kravtšenko, kelle volitusi käesolevas haldusasjas Loksa linna kohtus esindamiseks kinnitas linnasekretär kohtule 15.01.2007 edastatud kirjalikes materjalides. Kohus leidis istungil, et advokaadibüroo Seppik&Sirel volitused Loksa linna esindada ei olnud kohtuistungi ajaks lõppenud. Linnasekretäril on seadusest tulenev omavalitsuse esindusõigus. Seega on linnasekretäril ühtlasi õigus anda volitusi teistele isikutele linna kui omavalitsusüksuse esindamiseks. Antud volitusi saab lõpetada ja uusi volitusi anda ainult uus linnasekretär. Kuivõrd

§ 8

lg 1 p 2 kohaselt määratakse valla- või linnavalitsuse pädevus kindlaks valla või linna põhimäärusega, siis ei ole välistatud ka valla- või linnavalitsusele kohtus valla või linna esindamise pädevuse andmine. Samas ei saa kohaliku omavalitsuse põhimäärusega võtta esindusõigust valla- või linnasekretärilt. Loksa linna põhimäärusega ei ole antud Loksa linna kui omavalitsusüksuse esindamise pädevust linnavalitsusele või volikogule. Volikogu esimees ja linnapea ei saa linnasekretäri seadusest tulenevat esindusõigust ära võtta ega tema antud volitusi lõpetada. Seega A. Öösalu poolt advokaadibüroole Seppik&Sirel antud volitus kehtib. 44.

  1. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust Loksa Linnavalitsuse 23.01.2007 korraldus nr 13, kuna sellega on lahendatud Loksa Linnavalitsuse esinduse küsimus. Käesolevas haldusasjas on kaebajaks Loksa linn, mitte Loksa Linnavalitsus. 44.
  2. Seega jättis kohus rahuldamata vastustaja taotluse asja lahendamiseks HKMS § 15 lõike 4 alusel ilma kaebaja juuresolekuta ja lubas K. Kravtšenko’l Loksa linna istungil esindada. 44.
  3. Vastustaja esitas ka taotluse lubada kohtuistungil kaebajat esindama lisaks K. Kravtšenkole ka O.G.. Vastustaja esitas kohtule Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 otsuse nr 21 (tlk 176), millega volikogu oli volitanud volikogu esimeest O.G.’it esindama Loksa linna kohtutes. Vastustaja viitas nimetatud otsuse õigusliku alusena

§ 22lõike 1 puntkile 23.

Kohus jättis vastustaja taotluse O.G.i menetlusse kaebaja esindajana lubamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et

§ 22

lõike 1 punkt 23 („valla või linna esindamise korra kehtestamine“) 9 ei anna volikogule õigust lahendada kohaliku omavalitsuse esindust üksikküsimusena, vaid annab volikogule õiguse kehtestada omavalitsuse esindamise üldkord (eelduslikult valla või linna põhimääruse raames). Veel viitas vastustaja

§ 42

lõike 1 punktile 2, mille kohaselt volikogu esimees esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Kohus leiab, et ka nimetatud sätte keelelise (täpsemalt süntaktilise) tõlgenduse tulemusena eeldab volikogu esimehe esindusõigus esiteks üldnormi (seaduse või põhimääruse säte) ja lisaks sellele konkreetse isiku osas volikogu otsust. Käesoleval juhul ei tulene volikogu esimehe esindusõigus ei seadusest ega linna põhimäärusest. Kohus nõustus ka K. Kravtšenko’ga selles, et O.G.i kaebaja esindajana menetlusse lubamine muutnuks haldusasja arutamise äärmiselt keerukaks, kuna võis eeldada, et K. Kravtšenko ja O.G.i seisukohad Loksa linna esindades oleksid vastupidised. Kohus leidis ka, et kuna vastustaja esindaja K. Amos esindab O.G.’it kui volikogu esimeest mitmetes teistes halduskohtu menetluses olevates haldusasjades, saab O.G. menetluses oma seisukohad esitada K. Amose kaudu vastustaja poolel. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastustaja taotluse O.G.i kohtuistungil kaebajat esindama lubamiseks rahuldamata.

  1. Vastustaja esitas istungil taotluse kuulata O.G. istungil üle kui asjatundja. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna vastustaja ei põhjendanud vajadust menetluses asjatundja ülekuulamiseks. Kohus pakkus välja, et vajadusel võib O.G.i kuulata üle kui tunnistaja, kuid seda menetlusosalised ei soovinud.
  2. Kaebaja esitas istungil taotluse muuta esitatud taotlusi ja täiendada neid taotlusega tühistada Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/
  3. Ühtlasi taotles kaebaja nimetatud otsuse tühistamise nõude tähtaja ennistamist. Vastustaja ei nõustunud esitatud taotlusega. Vastavalt HKMS § 19 lõikele 8 võib kaebuse esitaja muuta kaebuses esitatud taotlust kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Kohus jättis istungil kaebaja taotluse täiendada kaebust taotlusega tühistada Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 rahuldamata. Sisuliselt ei ole tegemist taotluse muutmisega, vaid uue kaebuse esitamisega. Kaebajal oli ja on võimalik esitada Tallinna Halduskohtusse eraldi kaebusena vormistatult taotlus Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11 tühistamiseks. Lisaks võtab kohus seisukoha Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11 õiguspärasuse ja kehtivuse osas käesoleva menetluse raames selleks, et tuvastada, kas E.T. oli 22.12.2006 panga poole pöördumise ajal Loksa Linnavalitsuse seaduslik esindaja või mitte.
  4. Vaidluse põhisisu 47.
  5. Sisuliselt taandub käesolev vaidlus kahele küsimusele. Esiteks tuleb teha kindlaks, kas E.T. oli 22.12.
  6. aastal AS-le SEB Eesti Ühispank arveldusarvete käsutusõiguste muutmist puudutavat avaldust esitades Loksa abilinnapea. Juhul, kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tõusetub küsimus sellest, kas E.T. oli abilinnapeana õigustatud sellist avaldust pangale esitama. Juhul kui esimene küsimus saab eitava vastuse, langeb teisele küsimusele vastamise vajadus aga ära. 47.
  7. Vastustaja E.T.i hinnangul kinnitati ta Loksa Linnavalitsuse liikmeks Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusega nr 39/
  8. Kaebuse esitaja seevastu on seisukohal, et esiteks ei ole 06.11.2006 otsuse näol tegemist Loksa Linnavolikogu otsusega, kuna selline väidetav volikogu kogunes O.G.i eestvedamisel, kes aga alates 01.09.2006 enam Loksa Linnavolikogu esimees ei olnud. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et isegi juhul, kui pidada O.G.it volikogu esimeheks, ei saa 06.11.2006 istungil vastu võetud otsused olla õiguspärased seetõttu, et volikogu liikmete enamust sellele istungile ei kutsutud. Sestap tuleb järgnevalt analüüsida kõigepealt seda, kas O.G.i pädevuses oli 06.11.2006 volikogu istungi kokkukutsumine ehk teisisõnu tuleb anda hinnang 01.09.2006 vastu võetud volikogu otsusele. Juhul, kui see 10 küsimus saab jaatava vastuse, tuleb hinnata 06.11.2006 otsuse õiguspärasust ja kehtivust lähtudes kaebuse esitaja väitest, et volikogu liikmete enamusel sellest istungist osa võtta ei olnud võimalik.
  9. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung 48.
  10. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.
  11. Istungit asus juhatama volikogu esimees O.G.. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ning valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina. 48.
  12. Haldusasjas nr 3-05-1290 on Tallinna Ringkonnakohus ja haldusasjades nr 3-06-1916, 306-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-123 Tallinna Halduskohus asunud seisukohale, et ka pärast 01.09.2006 tuleb Loksa Linnavolikogu esimehena ja seega volikogu kokku kutsumise pädevusega isikuna käsitleda O.G.it. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei

§ 44

lg 1 ega Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungi puhul on oluline, et O.G. kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. 48.3. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks ning linnavolikogu esimehe valimiseks pädev organ on

§ 22lõike 1 punktide 15 ja 18 kohaselt linnavolikogu.

Linnavolikogu on kollektiivorgan, mis koosneb

§ 4

p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on Loksa linna põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lg 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 48.

  1. HMS § 63 lõike 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatu kohaselt on Loksa Linnavolikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O.G.’i juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O.G.’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud 11 kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O. G.’i juhatatav istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. 48.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 p 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine 01.09.2006 otsus nr 32 volikogu esimehele O.G.’ile umbusalduse avaldamise kohta; 01.09.2006 otsus nr 33 R. Heina volikogu esimeheks valimise kohta; Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34, linnapeale Andres Kaarmann’ile umbusalduse avaldamise kohta; ja Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 41 Helle Lootsmanni Loksa linnapeaks nimetamise kohta. 48.
  3. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuste nr 32-34 ja 41 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. Seetõttu tuleb ka pärast 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungit lugeda volikogu esimeheks O.G.it ja linnapeaks A. Kaarmann’i. Kohtule ei ole teada, et Loksa Linnavolikogu oleks ajavahemikul 01.09.2006 kuni 22.12.2006 (sellel kuupäeval pöördus E.T. AS SEB Ühispank poole) O.G.i asemele valinud uut volikogu esimeest ega nimetanud ametisse uut linnapead. Seega oli seisuga 22.12.2006 Loksa linnapeaks A. Kaarmann.
  4. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 49.
  5. Eelnevaga on ümber lükatud kaebuse esitaja seisukoht, et E.T.i Loksa Linnavalitsuse liikmeks kinnitamise ja abilinnapeaks nimetamise välistas asjaolu, et O.G.i initsiatiivil kogunenud ja tema juhatamisel toimunud linnavolikogu liikmete kogunemistel ei olnud üldse võimalik linnavolikogu otsuseid vastu võtta. Asjaolu, et O.G. 06.11.2006 Loksa Linnavolikogu esimees oli, ei kinnita sellegipoolest vääramatult nimetatud päeval vastu võetud linnavolikogu otsuste kehtivust ja/või õiguspärasust. 49.
  6. Seoses 01.09.2006 Loksa Linnavolikogus vastuvõetud otsuste kehtivusele antud hinnanguga asus kohus seisukohale, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Kohus leidis konkreetse küsimusega seoses, et volikogu liikmete kogunemist saab volikogu istungina käsitleda vaid juhul, kui volikogu on kokku kutsunud vastava pädevusega isik (volikogu esimees). Siiski ei anna kogunenud linnavolikogu liikmetele volikogu pädevust üksnes see, et teatud volikogu liikmed on kokku kutsunud volikogu esimees. 49.
  7. Kohus leiab, et kollegiaalorgani otsustuspädevus eeldab, et kõigile selle organi liikmetele on antud võimalus otsustamises osaleda. Nagu kohus juba eelpool märkis, kannab volikogu kui kollegiaalorgani pädevust see organ tervikuna ehk teisisõnu kannavad seda pädevust kõik linnavolikogu liikmed ühiselt. See, kas konkreetne volikogu liige istungile ilmub või mitte või kas ta otsustamisest osa võtab, on volikogu liikme enda valida. Volikogu saab oma pädevust teostada siiski vaid juhul, kui kõigile volikogu liikmetele on antud võimalus otsustamises osaleda. See võimalus tähendab eelkõige seda, et kõik linnavolikogu liikmed on istungile kutsutud ja neile on istungi toimumise aeg ja koht teatavaks tehtud. See, kui mõni volikogu liige enda isikust tingitud põhjustel volikogu istungil osaleda ei saa, kuigi sooviks, ei tähenda, et talle istungil osalemiseks võimalust antud ei oleks. 12 49.4.

§ 43

lõikest 3 tuleneb, et volikogu tuleb kokku kutsuda selliselt, et vähemalt neli päeva enne volikogu istungit tehakse volikogu liikmetele teatavaks kutse, milles on ära näidatud arutusele tulevad küsimused. Kohus leiab, et volikogu kokkukutsumise nõuete järgimata jätmine selliselt, et osadele volikogu liikmetele otsustamises osalemise võimalust ei anta, välistab põhimõtteliselt kogunenud volikogu liikmete võimaluse teha volikogu pädevusse kuuluvaid otsustusi, kui asjaolusid arvestades on vähimgi võimalus, et istungil osalemise võimaluseta jäänud volikogu liikmete istungil osalemine oleks võinud tehtavaid otsustusi kuidagimoodi mõjutada. Siinjuures soovib kohus rõhutada, et volikogu kokkukutsumise nõuete rikkumise näol ei ole tegemist pelgalt menetlus- ja vorminõuete rikkumisega HMS § 58 tähenduses. Olukorras, kus volikogu kokkukutsumise nõuete rikkumisega on mõnelt volikogu liikmelt võetud otsustamises osalemise võimalus, on kogunenud volikogu liikmete õigus teha volikogu pädevusse kuuluvaid otsuseid igal juhul kaheldav. Seda, et kogunenud liikmed kollegiaalorgani pädevust siiski kandsid, saab möönda üksnes juhul, kui on väljaspool mõistlikku kahtlust, et istungil osalemise võimaluseta jäänud liikmed otsustust muuta saanud ei oleks. 49.5. Käesoleval juhul on poolte vahel erimeelsus selles, kas kõigile Loksa Linnavolikogu liikmetele tehti teatavaks volikogu esimehe O.G.i poolt 06. novembriks 2006 kokku kutsutud volikogu istungi kutse. Kaebuse esitaja leiab, et seda ei ole tehtud. Kaebaja esitas muuhulgas üheksa volikogu liikme allkirjadega avalduse, milles viimased kinnitavad, et ei ole vastavat kutset saanud. Vastustaja vaidlustab aga eelnimetatud avalduse tõepärasuse ning on esitanud kohtule 01.11.2006 kuupäeva kandva linnavolikogu istungi kutse vormi. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et vastustaja ei ole tõendanud, et kutsed linnavolikogu liikmetele tõepoolest saadeti. Vastustaja poolt esitatud istungikutse tõendab küll seda, et selline kutse on koostatud, mitte aga seda, et selline kutse on volikogu liikmetele teatavaks tehtud, nagu seda

§ 43lg 3 nõuab.

49.6. Vastavalt HKMS § 15 lõikele 3 ja § 16 lõikele 2 peab menetlusosaline põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega.

ega Loksa linna põhimäärus ei reguleeri seda, kuidas tuleb istungi kutse volikogu liikmetele teatavaks teha. See aga ei väära antud juhul kohtu seisukohta, et vastustaja väide kutse kõigile linnavolikogu liikmetele teatavaks tegemise kohta on paljasõnaline. Mõistagi on samavõrd paljasõnaline ka kaebuse esitaja väide, et üheksa volikogu liiget kutset 06.11.2006 istungile ei saanud. Siiski tuleb siinkohal arvestada, et kaebuse esitajale ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamise kohustust: sisuliselt ei olegi kaebuse esitajal võimalik tõendada, et üheksa liiget kutset ei saanud. Seevastu on vastustajal positiivse asjaolu tõendamise kohustus: ta peaks tõendama, et kutse siiski kõigile volikogu liikmetele teatavaks tehti. 49.

  1. Kohus märgib siinkohal, et kuigi õigusaktides ei ole sätestatud, kuidas kutse volikogu liikmetele teatavaks teha tuleb, peab istungit kokku kutsuv volikogu esimees tegema kutse teatavaks sellisel moel, et vajadusel oleks hiljem tõendada, et kutse on konkreetsele volikogu liikmele teatavaks tehtud või et on tehtud kõik mõistlik selleks, et kutse talle teatavaks saaks. Kohtuistungil märkis vastustaja esindaja, et kohalike omavalitsuste halduspraktikas ei ole näiteks tähitud kirjadega volikogu istungi kutse edastamine levinud juba seetõttu, et see on kulukas. Kohus üldjoontes nõustub sellega, ent märgib siiski, et Loksa linna juhtimisel tekkinud olukord eeldabki paratamatult tavalise ja normaalselt toimiva kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise praktikaga võrreldes suuremat tähelepanelikkust ja rangemaid meetmeid. 49.
  2. 06.11.2006 protokollist nr 13/11 (tlk 172) nähtuvalt oli O.G.i poolt väidetavalt kokku kutsutud Loksa Linnavolikogu istungile kogunenud viieteistkümnest volikogu liikmest neli. 13 Üheksa liiget vaidlevad seejuures istungi kutse teatavaks tegemisele vastu ning vastustaja ei ole suutnud tõendada, et neile kutsed saadeti. Seega asub kohus seisukohale, et Loksa Linnavolikogu esimees O.G. rikkus 06.11.2006 volikogu istungi kokkukutsumisel istungi kokkukutsumist puudutavaid norme, jättes vähemalt üheksale volikogu liikmele istungi kutse teatavaks tegemata. Sellega ei andnud volikogu esimees R. Heinale, V. Fjodorovile, Jelena Tähele, Renata Järvele, Galina Nikitinale, Evald Strandbergile, Vladimir Grillile, Külli Veidemannile ja Hilleri Treisaltile võimalust osaleda 06.11.2006 otsuste tegemisel, sealhulgas Loksa Linnavalitsuse koosseisu muutmise otsustamisel. Kuivõrd otsustusprotsessist olid sel moel välistatud vähemalt 9 liiget viieteistkümnest, siis ei ole võimalik väita, et nende liikmete osalemine või mitteosalemine otsustusprotsessi mõjutada ei saanud. 49.
  3. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et 06.11.2006 kogunenud neli Loksa Linnavolikogu liiget ei saanud kanda Loksa Linnavolikogu pädevust ning nende poolt tehtud otsused on HMS § 63 lõike 1 p 3 alusel tühised. Kuivõrd linnavolikogu näol on tegemist kollegiaalorganiga ning kuivõrd arvestataval osal selle organi liikmetest otsuste tegemises osalemist ei võimaldatud, on tehtud otsuste tühisus ilmselge. 49.
  4. HMS § 63 lõike 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Tühine haldusakt ei loo isikutele õigusi ega kohustusi. Kuivõrd 06.11.2006 otsus, millega E.T. kinnitati Loksa linnavalitsuse liikmeks ning nimetatu abilinnapea ametikohale, on tühine, siis ei saanud E.T.il tekkida ka abilinnapea õigusi ega kohustusi. Niisiis ei ole E.T.i Loksa linnavalitsuse liikmeks kinnitatud ega abilinnapea ametikohale nimetatud ning avalik-õiguslikku suhet, mida iseloomustavad linnavalitsuse liikme ja linna vahelised õigused ja kohustused, Loksa linna ja E.T.i vahel tekkinud ei ole. 49.
  5. Eelnevast tulenevalt ei saanud E.T.’il olla õigust esitada 22.12.2006 AS-le SEB Eesti Ühispank Loksa linna nimel taotlust Loksa linna arveldusarvete käsutusõiguste muutmiseks. Kaebuse esitaja on aga ekslikult asunud seisukohale, et E.T. on arveldusarvete käsutusõigusi muutnud. Arvete käsutusõigusi saab muuta krediidiasutus. E.T. esitas lihtsalt krediidiasutusele vastava taotluse, kusjuures krediidiasutus seepeale mitte ei muutnud arvete käsutamise õigusega isikute nimekirja, vaid lõpetas arvete käsutamise õiguse sootuks. Oluline on aga, et Loksa linna ja AS SEB Eesti Ühispank vaheline suhe on eraõigusliku iseloomuga. Sisuliselt on E.T.i poolt krediidiasutusele esitatud avalduse näol volituseta tehtud tahteavaldusega eraõiguslikus suhtes ning halduskohtu pädevuses ei ole sellise toimingu õiguspärasuse kontrollimine ei ole iseenesest halduskohtu pädevuses. Seega tuleb menetlus taotluse osas tuvastada E.T.’i poolt Loksa Linnavalitsuse AS-is SEB Eesti Ühispank asuvate arvelduskontode käsutusõiguste muutmise õigusvastasus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Kohus lõpetab menetluse nimetatud taotluse osas käesolevas otsuses, kuna ei pea võimalikuks peale asja sisulist arutamist menetluse lõpetamist eraldi määrusega lahendada. 49.
  6. Kohus on sunnitud siiski möönma, et Loksa linna ja E.T.i vahelise avalik-õigusliku suhte puudumise tunnistamine käesoleva kaebuse esitamise ajendiks olevat probleemi ilmselt ei lahenda. Arusaadavalt takistab krediidiasutus arveldusarvete käsutamist panga üldtingimuste alusel seni, kuni on piisavalt selge, millistel isikutel on Loksa linna ja krediidiasutuste vahelistes suhetes Loksa linna esindamise õigus. Kohus ei saa käesolevas otsuses võtta seisukohta küsimuses, kes konkreetselt kuuluvad Loksa linnavalitsusse kohtuotsuse tegemise ajal. Küll on see aga võimalik käesolevas otsuses võetud seisukohtade pinnalt välja selgitada. Nimelt kuna 01.09.2006 R. Heina poolt juhitud linnavolikogu liikmete kogunemistel vastu võetud otsused on tühised ning tühine on ka O.G.i juhitud 06.112006 istungil vastu võetud otsus nr 39/11, koosneb Loksa linnavalitsus isikutest, kes kuulusid sinna enne 01.09.2006.a. toimunud Loksa linnavolikogu istungi algust ning isikud, kelle on linnavalitsuse liikmeks 14 kinnitanud O.G.i poolt kokku kutsutud Loksa Linnavolikogu kehtiva otsusega, välja arvatud isikud, kes on viimatinimetatud viisil vabastatud. 49.
  7. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja esitanud kohtule samuti mitmeid nõudeid: Loksa linna ja E.T.i vahelise avalik-õigusliku suhte olemasolu tunnistamiseks, teatud 01.09.2006 volikogu otsuste tühisuse tuvastamiseks ning 06.11.2006 otsuse nr 39/11 õiguspärasuse tuvastamiseks. Kuivõrd kohus tuvastas E.T.i ja Loksa linna vahelise avalik-õigusliku suhte puudumise, siis juba sisuliselt ei saa kohus vastustaja poolseid nõudeid rahuldada. Lisaks sellele märgib kohus, et HKMS teistele menetlusosalistele peale kaebaja, nõuete esitamise õigust ei anna. HKMS-is ei ole ette nähtud vastustajale võimalust esitada kaebaja nõuetele vastunõudeid (mis olemuslikult sarnaneksid vastuhagile tsiviilkohtumenetluses).
  8. Menetluskulud 50.
  9. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul rahuldab kohus kaebuse olulises osas, seega on tegemist otsusega vastustaja kahjuks. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja nimekirja ega kuludokumente esitanud ei ole, selgitades kohtuistungil, et kulud on küll tekkinud, ent need pole kantud, mistõttu vastustaja ka menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Sellest tulenevalt menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda. 50.
  10. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt õigusabikulude summas 13 216 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb vastustaja taotlus jätta rahuldamata ja vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kadriann Ikkonen Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2007 määruse RESOLUTSIOON
  11. Võtta Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse E.T.i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-
  13. Tagastada O.G.i ja P.M. apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-
  15. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-32 osas, milles halduskohus rahuldas Loksa linna kaebuse ja otsustas menetluskulude jaotuse. Lõpetada halduskohtu otsusega rahuldatud osas kaebuse menetlus. 15
  16. Mõista Loksa linnalt E.T.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud summas 6000 (kuus tuhat) krooni. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.