← Eesti

2-06-21908/3

Obsah (6)§ 64§ 150§ 428§ 430§ 432§ 168

2-06-21908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21908 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu

) § 428 lg 1 p-le 4. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ega vaja nende täiendavat üleselgitamist kohtu poolt. Pooled leppisid vastavalt

§ 64

lg-e 2 kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooled määrasid ühisel tahtel, et pooltel on õigus esitada nimetatud määruse peale määruskaebus 2 (kahe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Juhindudes

§ 150

lg 2 p-st 1 palus hageja esindaja tagastada hagejale pool tema poolt tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Asjas on kohaldatud hagi tagamist kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Seega tuleb jõustunud lahend saata teadmiseks ka kohtutäiturile. 2 2-06-21908 Kohus on seisukohal, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. xxx tasus 21.08.2006.a arvelduskontolt nr 10010268067014 SEB Eesti Ühispangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „xxx“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1000 krooni ning 06.09.2006.a tasus lisaks eelnevale täiendavalt riigilõivu 20 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 10 625 krooni.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.