Obsah (4)

§ 50§ 60§ 61§ 49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-36579 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2007. a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M B hagi M G vastu e

) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. 14. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on lapsega koos elaval vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 15.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni).
2. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava kuni 6- aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 1875 krooni. Kuid miinimumpalga suurenemine alates 01.01.2007.a. annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.
3. Riigikohus on oma 09.03.
4. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse 3 § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“. 18. Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist seadusega ettenähtud alammääras. Kostja arvestuste kohaselt jääb tal igakuistest sissetulekutest peale jooksvate kulude mahaarvestamist alles 2338 krooni (5111-746-916-1000-111). Kostja ei ole kohtule põhjendanud, miks kohus peaks elatise suurust vähendama ja mõistma selle välja alla seaduses kehtestatud alammäära. Kohtunik Viktor Brügel 4