ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2007.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-1477 Haldusasi V.T kaebus xx spetsialist xx xx.xx.xxxx aasta toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.aprill 2007.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja V.T, vastustaja Ida-Viru Maavalitsuse esindaja Milvi Tooming, kolmandad isikud Viivi Lindma ja Avinurme Vallavalitsus RESOLUTSIOON
- V.T kaebus rahuldada
- tunnistada xx spetsialist xx xx.xx.xxxx aasta toiming õigusvastaseks
- mõista välja Ida-Viru Maavalitsuselt kaebaja kasuks kohtukulud summas 2 301 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 3-06-1477 ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD V.T esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse xx spetsialist xx poolt xx.xx.xxxx koostatud akti tühistamiseks eesmärgiga vaidlustada hiljem Viru Maakohtu kinnistusosakonna kannet, sest kinnistamisotsuses on valesti märgitud tema korteri pind. Vaidlustatud akti koostas xx spetsialist xx xx xx tn. 22 asuvate korterite nr.7 ja nr.8 ülevaatuse tulemuste kohta. Kaebaja omandis on eluruum xx xx tn.22-
- Haldusasja materjalidest nähtuvalt (V.T 11.07.2006 avaldus majanduspolitseile t.lk.6) eraldas xx kolhoos 1976 aastal xx perele eluruumi asukohaga xx tn.22-
- Hiljem eraldati perele kahetoaline korter xx tn.22-
- Eelpoolnimetatud avaldusest nähtuvalt ühendati kaks korterit vahekoridori ehitatud silikaatkividest müüriga ja nii moodustus 2,3 m2 suurune koridor. 1995 aastal erastas M.T korteri nr.8 ja V.T korteri nr.
- Korteri nr.7 juurde kuulub kaebaja arvates ka 2,3 m2 suurune koridor, sest see on reaalselt olemas ning vastasel juhul puuduks sissepääs korterisse nr.
- Pere elas kahes korteris, hoides lukus ainult koridori ust kuni 1999 aasta suveni, mil võõrandati korter nr.8 V.L-le. V.L ei esitanud M.T-le pretensiooni vahekoridori kohta. Kuna kitsas vahekoridor takistas kolimist, siis V.L mööbli sissetõstmine ja xx-te mööbli väljatõstmine toimus akna kaudu. 2006 aasta alguses otsustasid xx-d müüa ära ka korteri nr.7 ja seoses sellega hakkas V.L nõudma müüri mahalõhkumist, leides, et see on ebaseaduslik. Seoses sellega esitas V.T xx Vallavalitsusele oma korteri ostu-müügilepingu, xx registreerimise tunnistuse ja Lääne-Viru Maa-arhiivist tellitud inventariseerimise joonised, millel on nähtavad nii müür kui ka koridori uks. Ühtlasi juhtis kaebaja valla tähelepanu sellele, et ta on tasunud koridori erastamise kulud ja maksnud koridori eest üüri. Vallast öeldi, et vaidlusalust pinda 2,3 m2 ei olnud Ida-Viru Hooneregistrisse ja seega ka ehitisregistrisse kantud. V.T pöördus juristi poole, kes soovitas tutvuda Maa-arhiivis tolleaegse hooneregistri kandega. Nõutavat toimikut arhiivist ei leitud, küll aga leidis arhiivitöötaja xx.xx.xxxx xx spetsialist xx poolt koostatud akti, millest nähtuvalt ta tuvastas alljärgneva: korterite nr.7 ja nr.8 pinnad on inventariseerimise plaanil arvestatud kokku, kusjuures korteri nr.7 pinnale on lisatud trepikoja pind, mis on üldkasutatav pind ja ei võimalda sissekäiku korterisse nr.
- Korteri nr.7 pinnast maha võetud üldkasutatav trepikoja pind 2,3 m2 ja ka eluruumide üldkasutatavast pinnast nimetatud pind lahutatud. Kõnealloleva akti olemasolust sai V.T teada 15.06.
- xx vald ei reageerinud kaebaja protestile ning tegi avalduse korteriomandi seadmiseks, vähendades korteri xx tn.22-7 pinda 2,3 m2 võrra. Xx spetsialist xx poolt täidetud akti vormist nähtuvalt oleks tulnud akt koostada koos korteri valdajaga, keda see akt puudutab, kuid antud juhul on Ida-Viru Hooneregistri spetsialist koostanud akti üksinda. Kaebaja peab xxx xx.xx.xxxxx akti haldusaktiks, kuid tegemist on hooneregistri ametniku toiminguga halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 2 mõttes, mis seisnes xx xx tn.22 asuvate korterite nr.7 ja nr.8 ülevaatuse teostamises ja saadud tulemuste põhjal korteri nr.7 pinnast 2,3 m2 suuruse üldkasutatava trepikoja pinna lahutamises. V.T poolt esialgselt esitatud kaebusest ja puuduste kõrvaldamise korras tehtud täiendustest nähtub, et kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga seisneb talle kuuluva korteri kasuliku pinna ebaseaduslikus vähendamises 2,3 m2 võrra. 2,3 m2 suuruse koridori ostmist ja selle kuulumist eluruumide hulka kinnitavad 26.09.1995 sõlmitud notariaalne ostu-müügileping ja 14.06.1995 elamu valdaja (ettevõte xx Varahoidja) poolt koostatud eluruumi hindamise akt. Kaebajalt pinna äravõtmist tõendavad xx spetsialist xx poolt xx.xx.xxxx koostatud akt, Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljavõte 30.05.2006, milles kaebaja eluruumi reaalosa üldpinnaks on märgitud 48,4 m2 ja xx Vallavalitsuse suusõnalised selgitused. 2005 aasta sügisel nõudis V.L müüri lammutamist. Ka xx Vallavalitsus oli seisukohal, et kaebaja on ebaseaduslikult koridori omandanud. Isegi politsei kasutas vastuses koridori kohta väljendit 2
(7)3-06-1477 „isevalmistatud“. V.T pöördus xx Vallavalitsuse poole avaldusega teha parandus ehitisregistris, sest selles on märgitud xx tn.22-7 üldpinnaks 48,4 m2, kuid ostu-müügilepingu järgi peab olema 50,7 m2. V.T on lisanud oma kaebusele ka Advokaadibüroo Uno Feldschmidt`i arvamuse tema probleemi kohta, millest nähtub, et formaalselt on xx akt ebakorrektne, kuna sellel puudub korteriomaniku või valdaja allkiri ja sellise akti alusel tehtud muudatusi ei saa pidada õiguspäraseks. Tegemist on ametniku poolt koostatud aktiga, kus ei ole järgitud kõiki nõudeid. Sisuliselt on tänaseks tekkinud olukord, kus tegemist on kahe eraldi asetseva korteriga, kus mõlemal korteril on vajadus ja õigus kasutada koridori, milline algselt ja ehituslikult on ette nähtud üldkasutatavaks pinnaks. Otstarbekas oleks järgida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjas sätestatud korda ja teha uus inventariseerimine. V.T ei nõustu vastu võtma Vallavalitsuselt tema poolt tasutud üüriraha 2,3 m2 suuruse koridori eest, sest ta on selle koridori omandanud õiguspäraselt ning see on tema perekonna omand. Koridor oli kohandatud eluruumiks ja selles oli tehtud hinnaline remont. Notar Anne Kivend ei eksinud korteri ostu-müügilepingu sõlmimisel. Kõik toimus ettevõtte xx Varahoidja nõusolekul ning kaebaja ja tema abikaasa kokkuleppel. V.T on seisukohal, et xx spetsialist xx sekkus nende perekonna eravaldusesse. Tartu Halduskohtu 28.12.2006 määrusega haldusasjas nr.3-06-1477 ennistati V.T-le kaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg xx spetsialist xx xx.xx.xxxxx aasta toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. 14.09.2006 tegi Ida-Eesti Päästekeskus V.T-le ettekirjutuse vabastada hiljemalt 14.11.2006 trepikoja teine korrus omavoliliselt ehitatud ehitisest, mis takistab inimeste evakueerimist. V.T palus esialgselt välja mõista Ida-Viru Maavalitsuselt talle põhjustatud kahju 5 000 krooni, millest 2 301 krooni on tasutud advokaadibüroole, 2 699 krooni on kulutatud trükkimisele, paljundamisele, tähtkirjade saatmisele, jne. 30.10.2006 V.T loobus materiaalse kahju hüvitamise nõudest, kuid esitas uuesti 05.04.2007 kohtule laekunud pöördumises nõude mõista välja Ida-Viru Maavalitsuselt kohtukulud 5 000 krooni ja materiaalne kahju samuti 5 000 krooni. Taotlusele kuludokumente lisatud ei ole. Ühtlasi nõuab V.T oma 05.04.2007 taotluses, et Ida-Viru Maavalitsus korraldaks xx tn.22-8 elanike poolt lõhutud koridori remontimise. Kaebajale kuuluv korter on elamiskõlbmatu, sest ta lihtsalt ei pääse sinna ilma riideid tolmuga määrimata või naeltega katki tõmbamata. Ühtlasi palub V.T kohustada xx Vallavalitsust vabandama tema ees kohalikus ajalehes. Vastustaja Ida-Viru Maavalitsuse arvamusest V.T kaebuse kohta nähtub, et Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr.198 „Eluruumide erastamise korraldamise kohta“ kinnitatud eluruumide erastamise korra kohaselt elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana ja väljendatakse hariliku murruna. Korteri üldpinna hulka loetakse toa (tubade) ja abiruumi(de) põrandapindade summa, kaasarvatud sissehitatud seinakappide, panipaikade ja verandade põrandapind. Elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse selle keldris, pööningul ja mujal paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Eelnimetatud korra p 72 sätestab, et kui õigusaktidest tulenevalt ei ole korterile või mitteeluruumile vastava elamu mõttelise osa kindlaksmääramisel lähtutud korteri või mitteeluruumi üldpinna suhtest kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinda või kui eluruumide erastamisel määratud mõtteliste osade summast erineb ühest, on kohustatud subjektil kohustus parandada tekkinud viga. Tekkinud viga parandatakse lihtkirjalikus vormis. Korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa kindlaksmääramiseks teeb kohustatud subjekt ümberarvestuse, lähtudes korteri või mitteeluruumi üldpinna suhtest kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinda. Vastustaja on seisukohal, et kuna antud juhul oli tegemist ilmse veaga (korteri üldpindala hulka oli arvestatud üldkasutatava koridori pindala 2,3 m2, mille tulemusena tekkisid andmete 3
(7)3-06-1477 erinevused korteri üldpindalas), oli hooneregistril kohustus fikseerida tegelik olukord ja V.T poolt xx Vallavalitsusele esitatud avaldus paranduskande tegemiseks ehitisregistris ostumüügilepingus esitatud andmete alusel on esitatud põhjendamatult. Tegemist on kahe eraldi asuva korteriga ja vaidlusalune koridor on üldkasutatav pind. Vastustaja leiab, et xx ametniku tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ei anna V.T-le õigust nõuda ehitusregistris muudatuste tegemist, võttes aluseks korteri ostu-müügilepingus sisalduva tegelikkusele mittevastava korteri üldpindala. Kolmanda isiku xx Vallavalitsuse vastusest kaebuse kohta nähtub, et xx spetsialist xx kontrollis xx tn.22 maja inventariseerimise plaane ning eksplikatsiooni arvutuskäiku ja leidis põhjendatult, et korteri nr.7 pinnale on lisatud trepikoja pind, mis on üldkasutatav ja ei võimalda sissekäiku korterisse nr.
- Osa koridori kinniehitatud seinast on tänini olemas ja ca ½ sellest seinast on naabri poolt lõhutud. Ühepoolse ülevaatusakti alusel arvestati korteri nr.7 pinnast maha üldkasutatava trepikoja pind 2,3 m
- Samuti lahutati nimetatud pind maha eluruumide üldkasutatavast pinnast. Xx Vallavalitsus märgib, et xx tn.22 elamule on korteriomand seatud ning V.T korteri nr.7 mõtteline osa elamu korteri üldpinnast on 484/6899 ehk 48,4 m
- Xx Vallavalitsus leiab, et xx spetsialist xx ei täitnud xx.xx.xxxx koostatud akti nõuetekohaselt, kuna selles puudub korteri valdaja nimi ja allkiri ning ei ole käidud kohapeal korterit üle vaatamas, kuid selles kirjeldatud põhjendused on õiged ning need tulenevad ehitusalastest eeskirjadest ning ehitusnormidest. xx Vallavalitsus tunnistab, et V.T on tasunud, lähtudes pinnast 50,7 m2, kommunaalkulude ning katuse remondi eest. Vallavalitsus on nõus tagasi maksma alates 17.10.1998 kuni 01.11.2006 2,3 m2 eest tasutud üüri ja sooja eest 1 784.80 krooni, aga samuti hüvitama V.T-le katuse remondi kulu 178.80 krooni. Kolmanda isiku V.L arvamusest nähtub, et ta ostis korteri xx tn.22-8 M.T-lt, kuid ei teadnud, et trepikoda on erastatud V.Ta poolt. V.L märgib, et kui ta oleks olnud sellest asjaolust teadlik, poleks ta seda korterit iialgi ostnud. Xx dokumente vormistades ütles sealne töötaja M.T-le, et trepikotta ehitatud sein on seadusevastane ja tuleb koheselt lammutada, mida ka M.T lubas teha. Dokumendid vormistas xx töötaja eeldusel, et M.T oma lubadust peab. 2006 aasta kevadel sai V.L teada, et vastaskorter nr.7 on müüki pandud ja seda müüakse koos trepikojaga. V.L oli kodus ja kuulis ostja küsimust, et kust siis naabrid käivad, mille peale vastati, et naabritega pole vaja arvestada, uks kinni ja kõik. V.T võttis endale õiguse helistada talle ja tema lähisugulastele, valimata aega ja sõnu, et võidelda oma õiguse eest trepikojale. Kaebaja leidis, et naaber peab mööblit sisse viima akna kaudu. Nii see ka juhtus ja 1998 aasta sügisel veeti kogu V.T mööbel teisel korrusel asuvasse korterisse nr.8 akna kaudu, mille tagajärjel lõhuti nii pesumasin kui külmkapp, rääkimata mööblist. V.L sõnul varjasid xx-d tema eest, et korteri katus lasi läbi, mille tagajärjel rikuti kogu magamistoa mööbel ja elada sai ainult ühes toas. Kuna niiskuse tõttu hakkas toas krohv seintelt alla kukkuma, siis vajas korter kapitaalremonti. Seda ei olnud võimalik aga seitsme aasta jooksul teha, sest kogu remondimaterjal oleks olnud vaja aknast sisse vedada ja rikutud mööbel taas akna kaudu välja loopida. Suvel lõhkus V.L endapoolsesse koridori ehitatud müüri maha, mille peale kutsus V.T politsei väärteomenetluse algatamiseks. Iisaku konstaabli imestus oli suur ning ta küsis, „kuidas te pidite selle inimese arvates trepil käima, sinna ei pääse ei tuletõrje ega kiirabi“. KOHTU PÕHJENDUSED Xx spetsialist xx koostas xx.xx.xxxx akti selle kohta, et xx tn.22 korterite nr.7 ja nr.8 pinnad on inventariseerimise plaanil arvestatud kokku, kusjuures korteri nr.7 pinnale on lisatud trepikoja pind, mis on üldkasutatav pind ja ei võimalda sissekäiku korterisse nr.
- Korteri nr.7 pinnast maha võetud üldkasutatav trepikoja pind 2,3 m2 ja ka eluruumi üldkasutatavast 4
(7)3-06-1477 pinnast nimetatud pind lahutatud (t.lk.5). Eeltoodu alusel tehti muudatused Ida-Viru Hooneregistris, mis kanti hiljem ka ehitisregistrisse. Kuigi xx spetsialist x xx.xx.xxxx toiminguga tuvastati tegelikkusele vastav olukord ehk asjaolu, et xx tn.22 korteri nr.7 pinnale on lisatud üldkasutatava trepikoja pind, mis ei võimalda sissekäiku korterisse nr.8, ei saanud lihtkirjaliku ümberhindamise akti alusel vähendada notariaalselt tõestatud ostumüügilepinguga omandatud korteri pinda. Nimelt omandas V.T 26.09.1995 tema ja ettevõtte xx Varahoidja vahel sõlmitud xx tn.22-7 notariaalse ostu-müügilepinguga korteri, mille üldpinnaks oli märgitud 50,7 m
- Üldpinna hulka oli arvestatud ka üldkasutatava trepikoja pind 2,3 m
- 05.04.2006 seati xx tn.22 elamule korteriomand ning V.T-le kuuluva korteri nr.7 mõtteline osa elamu korteri üldpinnast moodustab 484/6899, ehk korteri pind on 48,4 m
- 05.04.2007 kohtule esitatud pöördumises kaebaja väidab, et 26.09.1995 notar Anne Kivend´i poolt sõlmitud ostu-müügileping on õige, sest “kõik toimus xx Varahoidja nõusolekul ja minu ja abikaasa kokkuleppel. xx Varahoidja lõpetas tegevuse 1996 aastal, s.o 2 aastat enne xx sekkumist meie perekonna eravaldusesse“. Käesolevas asjas on andnud Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvamuse xx tn.22 (Põllu tn. 22) kortermaja reaalosaga seotud probleemi kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märgib, et antud juhul on eluruumide erastamisel tehtud viga, st müüdud üürnikule rohkem pinda kui tegelikult plaanidel on kajastatud. Arvamuses on asutud seisukohale, et juhul, kui koridori pind oli juba erastamisel reaalselt liidetud korteri koosseisu ning üürnik omandas notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga reaalselt suurema korteri, siis selliselt erastatud korteri suurust lihtkirjaliku ümberhindamise aktiga vähendada ei saa ning kõne alla tuleb muudatuste tegemine inventariseerimise joonistesse ning parandatud plaanide alusel eluruumide ümberhindamise akti koostamine (t.lk.37). Seega kaebajal ei ole õigust üldkasutatavale koridorile, mis talle müüdi ekslikult 26.09.1995 ettevõtte xx Varahoidja poolt, kuid samas ei saanud ka hooneregistri ametnik vähendada lihtkirjaliku ümberhindamise akti alusel notariaalse ostu-müügilepinguga erastatud korteri suurust. Kaebusest nähtuvalt seisneb kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks soovis vaidlustada Viru Maakohtu kinnistusosakonna otsust. Kinnistamisotsuse vaidlustamine kaebaja poolt soovitud tulemust ei anna, kuna kinnistusraamatu kanne on õige. Kõne alla tuleks muudatuste tegemine inventariseerimisjoonistesse ning parandatud plaanide alusel eluruumide ümberhindamise akti koostamine (juhul, kui seda veel pole tehtud). Kohus leiab, et õigusvastane oli xx spetsialist xx xx.xx.xxxx toiming ka sellepärast, et ta ei teavitanud V.Td toimingu teostamisest. Akti vormist nähtuvalt peaks see olema allkirjastatud nii hooneregistri spetsialisti kui ka korterivaldaja poolt. Aktil on ainult xx spetsialist xx allkiri. Korterivaldaja allkiri puudub. Samuti ei nähtu aktist, et korterivaldaja oleks ülevaatuse juures viibinud (t.lk.5). xx Vallavalitsuse poolt kohtule esitatud arvamusest nähtub, et vallavalitsuseni jõudis probleem xx tn.22 korteri nr.7 pinna erinevusest ehitisregistri andmetes ja V.T poolt esitatud korteri ostu-müügilepingus 2006 aasta veebruarikuus seoses xx tn.22 elamule korteriomandi seadmisega. Korteriomandi seadmisel tuli märkida andmed xx tn.22 ehitise mõõdistusprojektile eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Inventariseerimisjoonistest selgus, et korterid nr.7 ja nr.8 olid esialgselt joonistel kokku arvestatud ning hiljem märgitud eraldi korteritena. Vallavalitsus tuvastas, et erinevus pinnaarvutustes tulenes 26.09.1995 Jõhvi notar Anne Kivend`i büroos vormistatud ostu-müügilepingust. Lepingu objektiks oli korter nr.7 arvestusliku üldpinnaga 50,7 m
- Selle pinna sisse oli arvestatud ka üldkasutatav koridor 2,3 m
- Enne korteriomandi seadmist teavitas xx Vallavalitsus 20.03.2006 kirjaga nr.5-4.4/12.2 Jõhvi notarit Ülle Mesi sellest, et xx tn.22 korteriomandi seadmisel on probleem korterite nr.7 ja nr.8 reaalosade ning üldkasutatava pinna osas, sest korteri nr.7 omanik V.T ostis 26.09.1995 ettevõttelt xx Varahoidja korteri üldpinnaga 50,7 m
- Korteri üldpinna hulka oli arvatud 2,3 m2 koridor, mis 5
(7)3-06-1477 tegelikult peaks olema üldkasutatav pind. V.T abikaasa M.T oli varem korteri nr. 8 omanik ja kuna tegemist oli suure perega, siis kolhoos arvatavasti lubas ehitada kortereid nr.7 ja nr.8 ühendava koridori ette seina. 24.11.1999 müüs M.T korteri nr.8 V.L-le. 05.04.2006 koostas Jõhvi notar Ülle Mesi notariaalakti (notari ametitoimingute raamatu reg.nr.xx), millega tõestas xx Vallavalitsuse avalduse korteriomandite kinnistamiseks xx tn.22 asuvas elamus. Xx tn.227 omanikuks on V.T, kellele kuulub reaalosana korter nr.7, mille üldpindala on 48,4 m2 ja mõtteline osa kaasomandist moodustab 484/
- Seega olid nii ehitisregistris kui ka alates 05.04.2006 kinnistusraamatus eluruumi xx tn.22-7 kohta tegelikkusele vastavad andmed (t.lk.110-113). Kuna V.T tasus kommunaalkulude eest ja ka elamu katuse remondi eest, lähtudes pinnast 50,7 m2, siis xx Vallavalitsus on nõus kaebajale tagasi maksma alates 17.10.1998 kuni 01.11.2006 2,3 m2 tasutud üüri ja sooja eest 1 784.80 krooni ning hüvitama V.T-le tema poolt katuse remondi eest tasutud 178.80 krooni. 05.04.2007 pöördumises kohtu poole V.T teatab, et xx Vallavalitsuse poolt pakutud üüri tagasimaksmine pole lahendus, sest 2,3 m2 koridori on ta omandanud õiguspäraselt ja maksnud selle eest kõik kulud. Koridor oli kohandatud eluruumiks. Xx vallasekretäri Imbi Kaarama teabe kohaselt keeldub V.T talle oma arvelduskonto numbrit teatamast, et oleks võimalik raha tagastada. Samas 05.04.2007 kirjas palub V.T mõista välja Ida-Viru Maavalitsuselt kohtukulud 5 000 krooni ja talle põhjustatud materiaalne kahju 5 000 krooni. Samuti teeb V.T ettepaneku Ida-Viru Maavalitsusele korraldada xx tn.22-8 elanike poolt lõhutud koridori remont ja kohustada vabandama xxx Vallavalitsust tema ees kohalikus lehes. Juhul, kui kaebajale on põhjustatud materiaalset kahju talle kuuluva vara lõhkumise tõttu, siis on võimalik esitada nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Mis puutub kaebaja taotlusesse kohustada xx Vallavalitsust vabandama tema ees kohalikus valla lehes, siis xx Vallavalitsusele ei saa esitada nõudeid käesoleva haldusasja raames, kuna ta ei ole vastustaja. Materiaalse kahju kandmine summas 5 000 krooni ei ole kaebaja poolt millegagi tõendatud, sest puuduvad sellekohased kuludokumendid. Kohtukulude väljamõistmiseks on V.T esitanud Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ 06.09.2006 kohtukulude loetelu arve nr.188, mille kohaselt on seoses xx tn.22 (Põllu tn.22) kortermaja reaalosa probleemiga õigusabi osutatud (koos käibemaksuga) 2 301 krooni eest. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis kuulub see summa väljamõistmisele Ida-Viru Maavalitsuselt kaebaja kasuks. Kohtukulu summas 2 699 krooni osas kuludokumente esitatud ei ole. Kooskõlas HKMS § 93 lg-ga 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse rahuldamisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(7)