Obsah (8)

§ 76§ 108§ 101§ 91§ 119§ 208§ 100§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29923 Tsiviilasi Osaühi

), mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,02 % päevas. Viivis on arvutatud vastavalt alljärgnevale tabelile: Arvestades eeltoodut leiab hageja, et ta on teinud kõik endast oleneva, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata kostjale antud võimalustele ja tasumise tähtaegade edasilükkamisele ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Seega nõuab hageja kostjalt 254 000 krooni ning sellele lisanduv viivist 19 761 krooni

§ 76lg 1, 2 ja 3, § 82 lg 7 ja § 208 lg 1 alusel.

teatas hageja kohtule, et nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 154 000 krooni. Lepingu punkt 3.2 kohaselt summast puudujääv osa, 100 000 krooni tasaarvestatakse tagasiostetava maksumusega. Hageja vähendab ka viiviseid 11 981 kroonini. Viivise arvestus on alljärgnev: Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastus ja selle põhjendused Kostja tunnistab, et tema endise abikaasa GS poolt hagejale sõiduki eest teostatud ülekanne summas 154 000 krooni ei laekunud hageja kontole maksekorralduses märgitud makse saaja rekvisiitide ebaõigsuse tõttu. Kuid kostja väidab, et hiljemalt paari päeva jooksul pärast vea avastamist teostas ta hagejale tasumise sularahas. oli kostja sunnitud lahkuma kodunt aadressil , kus ta elas selle ajani koos GS, jättes koju oma isiklikud asjad ning osa dokumente. Kostja eeldab, et hagejale sularahas 154 000 krooni tasumist tõendav kviitung jäi samuti nende dokumentide hulka, kuid ei saa seda kohtule esitada põhjusel, et majas, kus dokumendid asuvad, elab praegu GS, kellega abielu on kostjal lahutatud ja kostjal ei ole ligipääsu majja. Käesoleval ajal püüavad endised abikaasad jagada ühisvara kohtuvälises korras. 2 Kuna sõiduk kuulub kostja ja GS ühisvara koosseisu ning sinna kuuluvad ka sõiduki soetamisega seotud rahalised kohustused, esitab kostja avalduse GS menetlusse kaasamiseks. Kostja möönab, et rahalise kohustuse tõendamiskoormus lasub käesoleval juhul temal ja loodab, et taotluse endise abikaasa menetlusse kaasamiseks rahuldamise korral õnnestub temal tõendada hagejale sõiduki maksumuse tasumist. Enam, kui ühe aasta jooksul pole hageja ühtegi korda pöördunud kostja poole nõudega rahalise kohustuse täitmisest. sai kostja hageja esindajalt sellise nõude. Vastavalt lepingu p 3.

1. on tegemist vaidluse poolte vastastikuste kohustustega, kusjuures hageja kohustus kostjale sõiduki üleandmiseks muutub sissenõutavaks alles pärast kostja poolt oma rahaliste kohustuste täitmist hageja ees. Seega asjaolu, et hageja andis kostjale sõiduki üle tõendab kaudselt kostja poolt oma kohustuse täitmist hageja ees, vaatamata sellele, et täitmine toimus teises, kui on ettenähtud lepinguga, viisis (st mitte ülekandega, vaid sularahas). Hageja põhivõla nõude näol on tegemist ebaselge nõudega. Vastavalt lepingu punktile 2.
2. lepingu üldiseks hinnaks on 254 000 krooni, millest, lähtuvalt lepingu p 3.
3. 100 000 krooni tasaarvestatakse kostjalt tagasiostetava sõidukiga maksumusega. Kuna, nagu loodab kostja, poolte vahel puudub vaidlus selle kohta, et nimetatud sõiduk oli kostja poolt hagejale üle antud, väidetava põhivõla summa ei või ületada 154 000 krooni. Vaatamata sellele, hagile lisatud arve oli esitatud kostjale ikkagi summas 254 00 krooni, st ilma tagastatud sõiduki maksumuse tasaarvestuseta. Enam, kui ühe aasta jooksul esitas hageja kostjale arve põhivõla summas 154 000 krooni äranäitamisega. Viivis on arvestatud hageja poolt samuti lähtuvalt põhivõla summast 254 000 krooni. Kui kostjal ei õnnestu tõendada rahalise kohustuse täitmist ja kohus tuvastab kohustuse rikkumise fakti, siis palub kostja jätta viivise nõue rahuldamata, kuna kohustuse rikkumine ja kohustuse täitmise viivitus olid tingitud hageja enda tegudega. Nimelt tõendas hageja kostja poolt rahalise kohustuse täitmist sõiduki üleandmisega kostja omandisse, enam, kui aasta jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist pole nõudnud kostjalt kohustuse täitmist (

§ 108lg 1) ja ka aasta möödudes pöördus kostja poole vaid esindaja kaudu.

Raha mittelaekumine hageja kontole oli ka tingitud tema teoga, nimelt ebakorrektse, blanketil nime , äranäitamisega arve esitamisega, mis põhjusel oligi maksekorralduses ülekandmise saajaks näidatud hageja poolt nimi . Kostja arvates on toodud asjaolud käsitletavad

§ 101lg 3 ettenähtud asjaoludena, mis vabastavad võlgniku viivise tasumisest.

Arusaamatu on viivise arvestus lähtuvalt summast 254 000 krooni, seejuures, et tegeliku väidetava võlgnevuse suurus ei või ületada 154 000 krooni. Samuti on kostja seisukohal, et kui lugeda tema poolt tasumise kohustuse rikutuks, siis rikkumine on vabandatav vähemalt kuni 2006.a septembrikuuni, st kuni tähtajani, kui ta sai teada hagejal rahaliste pretensioonide olemasolust tema vastu ning oli temale esitatud vastav nõue.

§ 91lg 1 lubab kokku leppida rahalise kohustuse täitmise viisis.

Lähtuvalt lepingu p 3.1. leppisid pooled kokku kohustuse täitmisest panga ülekandega. Nimetatud kohustus oli täidetud kostja abikaasa poolt, kuid täitmine pole laekunud hageja kontole viimase poolt esitatud ebakorrektse arve tõttu. Seega, nõustudes kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt, 3 ja saades teada, et kohustuse täitmine ei õnnestunud, pole hageja enam, kui aasta jooksul teavitanud kostjat kohustuse väidetavast mittetäitmisest. Tuginedes

§ 119

lg 1 ning § 103 lg 1 leiab kostja, et isegi kui lugeda tema poolt kohustuse mittetäidetuks, st et kui tal ei õnnestu tõendada vastupidist, selline hageja käitumine teeb kohustuse rikkumise vabandatavaks ja kostja vastutuse kandmisest vabastatavaks vähemalt kostja poolt hageja nõude kättesaamiseni, Võttes arvesse eeltoodut palub kostja jätta rahuldamata viivise väljamõistmise nõue ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja peab võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. esitas kostja taotluse, milles loobub GS kaasamisest menetlusse kolmanda isikuna. Taotluse kohaselt on Grigori Saar kogu raha hagejale tasunud, kuid tasumist tõendav dokument ei ole säilinud. Kostja endine abikaasa GS ei avaldanud soovi menetlusest osa võtta, mistõttu kostja loobub tema kaasamisest. Kuivõrd GS ei ole põhivõlgnevuse tasumist tõendav dokument säilinud, nõustub kostja tema vastu esitatud nõudega summas 154 000 krooni. Viiviste osas jääb kostja oma vastuse juurde. Kohtu põhjendused TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on esitanud taotluse lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõlmiti ostu-müügileping (edaspidi leping), mille alusel hageja müüs kostjale sõiduauto . müügihinnaga 254 000 krooni ning et lepingu punkti 3.2. kohaselt 100 000 krooni on tasaarvestatud kostjalt tagasiostetava sõiduki maksumusega (t lk 7). Vaidlus puudub selles, et kostja on sõiduauto omanik (t lk 10). Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja endise abikaasa GS poolt teostatud ülekanne summas 154 000 krooni ei laekunud hageja arvelduskontole maksekorralduses märgitud makse saaja rekvisiitide ebaõigsuse tõttu (t lk 9).

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõlgnevuse 154 000 krooni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 154 000 krooni.

§ 101

lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus ei soostu kostja seisukohaga, et kohustuse rikkumine ja kohustuse täitmise viivitus olid tingitud hageja enda tegudega.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt

§ 101

lg 4 1 p-st 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja tegu ei ole põhjustanud kohustuse rikkumise, kuivõrd arvele on märgitud müüjaks osaühing (t lk 8). Samuti on lepingu punktis 3.1. märgitud, et müüja on kohustatud lepingu objekti üle andma ostjale hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul peale raha laekumist müüja arveldusarvele (t lk 7). Seega pidi ostja maksekorralduses märkima makse saajaks osaühing , mitte poe nime . Kostja on tunnistanud, et ülekanne on jäänud hagejale laekumata maksekorraldusele märgitud ebaõige makse saaja tõttu. Kohus leiab, et kostja väide, et hiljemalt paari päeva jooksul pärast vea avastamist teostas ta hagejale makse sularahas, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti on kostja hiljem põhivõlgnevuse suurust tunnistanud. Seega oli kostja kohustuse rikkumisest ning kohustuse täitmisega viivitamisest teadlik. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohustuse rikkumine on vabandatav vähemalt , st kuni tähtajani, kui ta sai AS-ilt kirja võlgnevuse kohta kuna kostja on võtnud õigeks, et on jätnud tasumata hagejale sõiduki ostuhinna, küll aga on hageja oma kohustuse täitnud ja andnud kostjale sõiduki üle (t lk 11). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole kostja kohustuse rikkumist põhjustanud

§ 101lg 3 alusel.

Seega tuleb kostja kohustuse rikkumist lugeda .

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. juuni
2. a direktiivi nr 2000/35/EÜ äritehingutes hilinenud maksmisega võitlemise kohta art 3 lõike 1 punktidest c-ii liikmesriigid tagavad, et võlausaldajal on õigus saada hilinenud makse eest intressi, kuivõrd ta on täitnud oma lepingulised ja juriidilised kohustused ja ta ei ole saanud makstavat summat õigel ajal. Hageja on arvestanud viivist vastavalt

§ 113lg-le 1.

Viivise arvestuse kohaselt on kostja viivitanud kohustuse täitmisega 389 päeva. Viivise määr päevas on 30,8 krooni. Vastavalt

§ 113lg-le 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 11 981 (30,8 x 389) krooni. Ts

MS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson 5 kohtunik 6