Obsah (5)

§52§24§43§62§6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-199 Haldusasi Lindström OÜ kaebus SA Põhja

§52

lg 2 kohaselt peavad hankelepingu tingimused vastama PKD ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Antud juhul järeldub, et PKD p-st 4.1. ning kolmanda isiku pakkumise ja

§ 52

lg 2 nõuetest, on hankemenetluses haldusakti sisse viidud nõue panna toime õigusrikkumine ning sõlmida seadusega otseses vastuolus olev leping. Vastustaja teadis või pidi teadma, et kuna PKD-s sisalduvad nõuded on vastuolus õigusaktidega, siis eduka pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitav hankeleping ei ole samuti kooskõlas õigusaktidega. Arvestades riigihanke menetluse ajalist käiku ei ole võimalik PKD enam muuta. Samas seob

§ 52lg 2 sõlmitava lepingu imperatiivselt PKD nõuetega.

Seetõttu on tekkinud olukord, kus ainus legitiimne võimalus on lugeda PKD tühiseks. Riigikohtu 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03 antud selgituste kohaselt võib põhjendatud huvi korral isik taotleda kohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb seaduslikus hankemenetluses osalemises. Samuti on Riigikohus korduvalt oma lahendites leidnud, et ostja on hanke läbiviimisel seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega. Õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas, et riigihankemenetluses pakkujat sunnitakse läbi PKD õigusrikkumisele. Riigikohus tõi 27.03.2002 kohtuasjas nr 3-3-1-17-02 esile, et olukord, kus haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega, on vastuolus hea haldustavaga. Kuna

§52

lg 2 seob hankelepingu tingimused kohustuslikult PKD tingimustega, siis sunnib PKD käesoleval juhul riigihankes õigusrikkumist toime panema. Vastustajal lasub kohustus viia läbi uus hange ning koostada seadusega kooskõlas olevad PKD. Kaebaja palub kohut teha kindlaks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke SAPER051206PV, avatud pakkumismenetluse teel porivaipade vahetusteenuse osutamiseks pakkumise kutse dokumentide tühisus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 19 053,80 krooni. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT SA Põhja-Regionaalhaigla vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.

§24

näeb ette PKD-s sisalduvad andmed, mh peab PKD-s ära näitama nõuded, millele pakutav kaup või teenus peab vastama. Enamus riigihangetes hangitavast kaubast on otseselt tervishoiuteenuste osutamisega seotud kaubad, mille puhul haigla nõuab kauba kvaliteedi tagamiseks CE märgistuse olemasolu ning niisugune märgistus kaupadel ka on. CE märgistuse olemasolu nõue kandus automaatselt ka porivaipade vahetusteenuse riigihanke PKD-sse, kuigi seda nõuet ei oleks pidanud seal esitama. Hanke käigus on vastustajale teatavaks saanud, et porivaipade puhul ei kasutata CE märgistust. Paraku ei andnud kumbki riigihankes osalenud pakkujatest vastustajale ebaõigest nõudest märku sel ajal, kui PKD muutmine oleks olnud võimalik. Mõlemad pakkujad esitasid oma pakkumised. Samas vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, otsekui oleks vastustaja oma PKD kohustanud kedagi tegema midagi ebaseaduslikku. PKD ei ole haldusakt, millega kedagi millekski kohustatakse. Nendega antakse huvitatud isikute ringile teada, mis tingimustel hange toimub ning hankes osalemise või mitteosalemise valik on iga pakkuja enda teha. Juhul, kui pakkuja leiab, et PKD on riivatud tema õigusi ja huve, on pakkujal õigus PKD-d vaidlustada ja nõuda nende seadustega vastavusse viimist. Kaebaja sellesisulisi nõudmisi

s ettenähtud ajal ei esitanud. PKD p-s 4.

1. toodud nõue on niisugune nõue, mille täitmine on võimatu ning sellest tulenevalt pakkumises selle nõude täitmatajätmine ei ole sisuline kõrvalekaldumine PKD-st. Seetõttu ei lükka vastustaja CE märgistuse puudumise põhjusel tagasi ei kaebaja ega kolmanda isiku pakkumist. Kaebaja viide HMS §63 lg 2 p 4 ei ole korrektne, kuna PKD ei kohusta kedagi midagi tegema. PKD väljaandmine ei kohusta kedagi pakkumist esitama ning ka võimalik hilisem riigihankelepingu sõlmimine ei ole eduka pakkuja jaoks mitte kohustus, vaid õigus. Riigihankemenetluses on kohustatud pooleks eelkõige riigihanke läbiviija, kes peab teatud toiminguid tegema ning lõpuks selgunud riigihanke võitjaga lepingu sõlmima. Kuna PKD ei ole mingil juhul tühised, siis on haiglal kohustus riigihange lõpuni viia seaduses ettenähtud korras, sh sõlmida leping eduka pakkujaga. Vastustaja käsitleb nõuet porivaipadel CE märgistuse olemasolu kohta niisuguse nõudena, mille täitmine ei ole võimalik ning ei kavatse hankelepingu sõlminud edukalt pakkujalt selle täitmist ka nõuda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. Hankemenetluses pakkumise esitamine on kõikide isikute jaoks vabatahtlik. Kuivõrd hankemenetluses osalemine on vabatahtlik, siis ei saa PKD sisaldada ühtegi kohustuslikku iseloomu omavat tingimust, s.h kohustust toime panna õigusrikkumine, mistahes isiku suhtes. Samuti ei sätestanud PKD p 4.
2. pakkumise esitajate suhtes mingit aktiivset soorituskohustust, näiteks paigaldada porivaipadele ise CE tähis, mis oleks olnud käsitletav õigusrikkumise toimepanemiseks kohustamisega. Kuivõrd kaebaja esitas vastustajale endapoolse pakkumise PKD p 4.
3. järgimata, siis on kaebaja tegelikkuses aktsepteerinud seda, et vaidlusalune säte ei saa kedagi, s.h kaebajat kohustada õigusrikkumist toime panema. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole selleks ette nähtud tähtajal PKD punkti 4.
4. vaidlustanud ega esitanud vastustajale ka täiendavaid küsimusi nimetatud tingimuste täitmise võimalikkuse kohta selgituste saamiseks. Kuna vastustaja ei ole kaebaja pakkumist tunnistanud PKD mittevastavaks p 4.
5. järgimata jätmise tõttu, siis jääb mõistetamatuks kaebaja põhjendatud huvi olemasolu PKD punkti 4.
6. tühisuse tuvastamise vastu. 3 Antud juhul on vastustaja õiguspäraselt kasutanud nii kaebaja kui ka kolmanda isiku pakkumiste hindamisel PKD vastavuse osas

§43

lg 3 tulenevat diskretsioonivolitust ning tunnistanud PKD p 4.1 järgimata jätmise mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks PKD-st. Kuivõrd kaalutlusõiguse kasutamise volitus on ühepoolne, vastustaja on aktsepteerinud kõiki esitatud pakkumisi PKD p 4.1 järgimata jättes ning

§43

lg 3 kohaselt toimub hankelepingu sõlmimine vastavalt PKD-le ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustel, siis toimub ka hankelepingu sõlmimine PKD p 4.1 sisuliselt välistavalt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Regionaalhaigla kuulutas 21.11.2006 välja riigihanke SAPER-051206PV avatud pakkumismenetluse teel porivaipade vahetusteenuse osutamiseks. Pakkumised esitasid Lindström OÜ ja AS Baltic Clean. 19.12.2006 teavitas Regionaalhaigla OÜ Lindström, et haigla: 1)kvalifitseeris kõik pakkumised esitanud pakkujad; 2) tunnistas vastavaks AS Baltic Clean esitatud pakkumise; 3)tunnistas mittevastavaks OÜ Lindström esitatud pakkumise, kuna pakkumises puudusid PKD p-des 4.1-4.4 nõutud kinnitused; 4)tunnistas edukaks AS Baltic Clean esitatud pakkumise kui madalaima hinnaga pakkumise. Lindström OÜ esitas RHA-le vaidlustuse AS Baltic Clean esitatud pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, Lindström OÜ esitatud pakkumise mittevastavaks tunnistamise ja AS Baltic Clean esitatud pakkumise edukaks tunnistamise otsuste kohta. RHA 12.01.2007 otsusega nr 209-06/032252 rahuldati Lindström OÜ vaidlustus ja tehti Regionaalhaiglale ettekirjutus tühistada otsused Lindström OÜ pakkumise tagasilükkamise ja AS Baltic Clean pakkumise edukaks tunnistamise kohta. RHA asus oma otsuses seisukohale, et vaidlustuse esitaja pakkumise tagasilükkamine PKD p-le 4.1 mittevastavuse tõttu oleks kooskõlas

-iga, kui nimetatud PKD tingimuse täitmine oleks võimalik ja pakutavate porivaipade kohta oleksid andmed, millega tingimuse täitmist kontrollida. Pakkumises esitamata, kuid PKD-s sätestatud võimatule tingimusele vastavuse kinnitamine või kinnitamata jätmine ei saa olla pakkumise vastavaks tunnistamise või pakkumise tagasilükkamise aluseks

tähenduses. RHA märgib otsuses, et ehitustoodete direktiivi 89/106/EMÜ, millega on hõlmatud põrandakattematerjalid, alla porivaibad ei kuulu, mistõttu vaidlustuse esitaja pakkumises CE tähise olemasolu kohta kinnituse esitamata jätmine ei saanud kaasa tuua pakkumise tagasilükkamist PKD p-le 4.1 mittevastavuse tõttu. AS Baltic Clean märkis oma vastuses RHA järelepärimisele, et eksimuse tõttu on ta esitanud ostjale porivaipade CE märgistuse osas ebaõige kinnituse. Samas möönab RHA, et AS Baltic Clean pakkumine jääb vastama PKD-s esitatud tingimustele ka peale ostja poolt PKD-s esitatud võimatu tingimuse kohaldamata jätmist pakkumiste vastavuse kontrollimisel. 2.17.01.2007 tegi Regionaalhaigla uue otsuse, millega: 1)kvalifitseeris kõik pakkumised esitanud pakkujad; 2)tunnistas vastavaks AS Baltic Clean esitatud pakkumise; 3)tunnistas mittevastavaks Lindström OÜ esitatud pakkumise, kuna pakkumises puudusid PKD p-s 5.7.13 nõutud toodete ja teenuste detailne kirjeldus vastavalt PKD p-le 3, sh puudub tehnilises kirjelduses informatsioon pakutavate porivaipade mõõtudest; 4)tunnistas edukaks AS Baltic Clean esitatud pakkumise kui madalaima hinnaga pakkumise. 3.Kaebaja viidates HMS §63 lg 2 p 4 järeldab, et PKD p-st 4.1 ning AS Baltic Clean pakkumise ja

§52

lg 2 nõuetest, on hankemenetluses haldusakti sisse viidud nõue panna 4 toime õigusrikkumine ning sõlmida seadusega otseses vastuolus olev leping. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. PKD p 4.1 on sõnastatud järgmiselt: 4.1 Standardid. Pakutavad porivaibad peavad omama kasutusluba Euroopa Ühenduse riikides ning CE tähist. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium märgib oma 04.09.2006 määruses haldusasjas nr 3-06-1588, et PKD puhul on tegemist eelhaldusaktiga, millega siduvalt määratakse kindlaks tingimused, millele pakkumine peab vastama ja millest lähtudes parim pakkumine välja valitakse. HMS §63 lg 2 p 4 kohaselt haldusakt on tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise. HMS §52 lg 2 kohaselt eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Kohus leiab, et kaebaja tuginemine HMS §63 lg 2 p 4 on väär, sest PKD-dega, sh selle p 4.1 ei kohustata kedagi midagi tegema. PKD-st ei nähtu, et pakkujatele pandaks kohustus pakutavaid porivaipu CE tähisega ise varustada või kohustus kinnitada CE tähise olemasolu sellistel vaipadel, mis seda tähist tegelikult ei kanna ja ka kanda ei saa. PKD-ga antakse huvitatud isikute ringile teada, mis tingimustel hange toimub ning hankes osalemise või mitteosalemise valik on iga pakkuja enda teha. Juhul, kui pakkuja leiab, et PKD-ga on riivatud tema õigusi ja huve, on pakkujal õigus PKD vastavalt

§62lg 2 vaidlustada.

Kuna kaebaja ei vaidlustanud PKD tingimusi, sh p 4.1 tähtaegselt, siis ei nõustu kohus kaebaja väitega, et vastustajal oli ainus võimalus viia PKD arvestades RHA 12.01.2007 esitatud seisukohti, kooskõlla seadusega. Vaidlustuse PKD tingimuste õigusaktidega kooskõlla viimiseks oleks kaebaja pidanud esitama kümne päeva jooksul oma õigusi rikkuvatest või huve kahjustavatest tingimustest teadasaamisest PKD-s, kuid mitte peale pakkumiste avamist. 4.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et porivaipadel ei pea olema CE tähist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et PKD p 4.1 toodud nõue porivaipadel CE märgistuse olemasolu kohta on niisugune nõue, mille täitmine on võimatu. Vastustaja on peale RHA 12.01.2007 otsust asunud PKD p 4.1 osas kontrollima pakkumiste vastavust tingimusele, mille kohta on talle olnud teada, et ükski pakkumine sellele vastata ei saa. Kui PKD tingimuse täitmine on küll võimatu, kuid PKD-st välja jätta seda tingimust samuti ei saa, siis asjaolu, et pakkumine sellisele tingimusele ei vasta, on pakkumist PKD tingimustega võrreldes tegemist mittesisulise kõrvalekaldumisega PKD-s esitatud tingimustest. Tingimusega, mille täitmine on võimatu, ei saa siduvalt määrata kindlaks tingimust, millele pakkumine peab vastama ja millest lähtudes parim pakkumine välja valitakse. 5.Kaebaja viidates

§52

lg 2 leiab, et kuna PKD p 4.1 sisalduv tingimus ei tulene seadusest, siis tekib tulevikus olukord, kus hankeleping on tühine. Nimetatud sätte kohaselt hankelepingu tingimused peavad vastama PKD-s ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Kohus kaebaja väitega ei nõustu.

§43

lg 3 sätestab ostjale kaalutlusõiguse kasutamise, st ostjal on õigus iga pakkumise korral, kui selles esinevad kõrvalekaldumised PKD-s esitatud tingimustest, otsustada kõrvalekaldumiste sisulisuse üle. Kuna PKD p.4.1 sisalduva tingimuse täitmine on võimatu ja ükski pakkumine sellele vastata ei saa, siis on asjaolu puhul, et pakkumine sellisele tingimusele ei vasta, ilmselgelt tegemist mittesisulise kõrvalekaldumisega PKD esitatud tingimustest.

§6

kohaselt peab ostja kohtlema kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid (pakkujaid) võrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Porivaipadel CE märgistuse puudumise mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks tunnistamine vastustaja poolt ei riku kaebaja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna CE 5 märgistust ei pea (ei saa) olla ühegi pakkuja poolt pakutavatel porivaipadel ja vastustaja ei ole peale RHA 12.01.2007 otsust ühtki, sh kaebaja pakkumist lükanud tagasi CE märgistuse puudumise põhjendusel. 6.Tulenevalt HKMS §10 lg 3 võib isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, nõuda kohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Kaebaja väidetel seisneb tema põhjendatud huvi PKD tühisuse kindlakstegemiseks selles, et ta soovib osaleda kõnealuses hankes läbiviidavas seaduslikus hankemenetluses. Seega seisneb kaebaja põhjendatud huvi sisuliselt selles, et vastustaja kõnealuse riigihanke raames hankelepingut ei sõlmiks ning viiks läbi uue riigihanke, millel ka kaebaja osaleda saaks. Kohus leiab, et kaebuses esitatud nõude rahuldamine ülalnimetatud eesmärki kaebajal iseenesest saavutada ei võimaldaks. Kaebaja ei ole põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist PKD p 4.1. PKD p 4.1 sisalduv nn võimatu tingimus ei ole takistanud kaebajat hankemenetluses osalemast ja vastustaja ei ole oma 17.01.2007 otsuses lükanud kaebaja pakkumist tagasi CE märgistuse puudumise põhjendusel. Põhjendatud huvi ei ole iseseisev alternatiivne kohtusse pöördumise eeltingimus, vaid põhjendatud huvi on seotud kaebaja isiklike õiguste ja vabadustega. Selleks, et haldusakti tühisuse kindlakstegemise kaebus oleks lubatav, peab kaebuse rahuldamine olema isikule vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks ehk teisisõnu andma isikule mingi õigusliku eelise. Antud juhul ei ole kaebaja näidanud, millise õigusliku eelise ta saab, kui PKD tühiseks tunnistada. Subjektiivset õigust riigihangetele kui sellist ei eksisteeri ja riigihangete korraldamine ei ole ette nähtud selleks, et tagada mõne konkreetse ettevõtja majandustegevus. Kohus peab siinkohal vajalikuks veel märkida, et kaebaja vaidlustas Regionaalhaigla 17.01.2007 otsuse RHA-s ja RHA 13.02.2007 otsusega jäeti kaebaja vaidlustus AS Baltic Clean kvalifitseerimise ja tema pakkumise vastavaks tunnistamise otsuste peale rahuldamata. Regionaalhaigla 16.02.2007 otsusega kvalifitseeriti kaebaja ja AS Baltic Clean pakkumised, tunnistati vastavaks kaebaja ja AS Baltic Clean esitatud pakkumised ja tunnistati edukaks Baltic Clean AS poolt esitatud pakkumine. Kohtule teadaolevalt ei ole nimetatud otsust vaidlustatud. Kohus leiab, et PKD p 4.1 või ka PKD tervikuna tühisuse kindlakstegemine ei mõjuta iseenesest riigihankemenetluses tehtud teiste otsuste nagu pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ning pakkumise edukaks tunnistamise otsuste kehtivust. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide, et tema põhjendatud huviks on osalemine seaduslikus hankemenetluses. Kuna haldusakti tühisuse kindlakstegemise kaebuse aluseks olev põhjendatud huvi kategooria on oma olemuselt seotud subjektiivsete õiguste rikkumise kategooriaga, siis kohus leiab, et PKD p 4.1 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole ka põhjendatud huvi selle tühisuse kindlakstegemiseks. 7.Tulenevalt HKMS §92 lg 1 jätta kaebaja menetluskulud summas 19 053,80 kaebaja enda kanda. Marion Vakker Kohtunik 6