Obsah (10)

§ 65§ 114§ 142§ 76§ 101§ 113§ 2§ 3§ 11§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.01.2007, Tallinn Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16440 Tsivii

§ 65lg 1,4 järgi.

1. Tulenevalt kostja vastuväidetest tõi hageja esile, et kostja tasus põhivõla pärast korduvaid nõudmisi (pretensioon, pankrotihoiatus) ning kogusumma oli tasutud olevalt arvetest 89-210 päevase hilinemisega. täpsustas hageja viivise arvestust, mille tulemusena vähendas nõuet ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 53014,45 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Viivisenõue ei ole hageja arvetes ebamõistlikult suur arvestades viivituse pikkust ning asjaolu, et võla ja viivise tasumiseks on antud tähtaeg (lk 81-82).
2. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 53014,45 krooni ja jätta kohtkulud kostja kanda.
3. Tõendid: müügileping , arved, arve-saatelehed, kreeditarved, hageja pangaväljavõte võla tasumise kohta summas 126942,70 krooni, pretensioon , pretensioon , tähtkirja kviitung, väljastusteade, pankrotihoiatus väljastusteade. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata (lk 59). Põhivõla suuruse ja tasumise osas vastuväiteid ei esitanud ning kinnitas, et põhivõla tasus OÜ hagejale . 2 Viivisenõuet ei tunnista, kuivõrd nõue on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisearvestus ei ole õige, sest viivist saab arvestada alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni. Tegelik viivis on 53017,40 krooni. Hageja pidanuks andma

§ 114

lg 1 järgi täiendava tähtaja viiviste nõudmisel, poolte vahel olid pikaajalised suhted ja vastastikune usaldus ning kostjal oli lootus, et täiendav tähtaeg antakse. Viivis on ebamõistlikult suur, mõistlik viivis on 10000 krooni. OÜ-l oli käibeahendite puudujääk, mida põhjustasid töötajad, varastades raha kassast, mistõttu oli raskusi hagejale saadud kauba eest tasuda. M. P ei vastuta solidaarselt OÜ-ga , lepingule allkirjutamisest iseenesest ei saanud M. P tekkida kohustusi hageja ees. Puuduvad juhatuse liikme vastutuse alused ÄS § 187 järgi. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa rahuldada nõuet OÜ arvel. Ka ei ole võimalik M. P vastutust viiviste tasumise osas käsitleda käendusega, kuna kohustus ei ole

§ 142lg 2 järgi piisavalt määratletud.

M. P võis käendada vaid põhikohustuse täitmist.

1. Pärast viivisenõude vähendamist ei vaidlustanud kostjad viivise suurust ega selle arvestamise aluseks olevaid asjaolusid.
2. Kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
3. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
4. Kuivõrd poolte vahel puudus vaidlus selles, et OÜ jäi hagejale saadud kauba eest viivitusena võlgu ja et põhivõla summas 126942,70 krooni tasus OÜ hagejale ära , siis puudub vajadus anda hinnaga hageja esitatud arvetele ja saatelehtedele ning panga väljavõttele. Vaidlust ei olnud pärast viivisenõude täpsustamist viivise suuruse, selle arvestamise aluseks olevate asjaolude nagu nõude sissenõutavaks muutumise aeg, võla suuruse ja perioodi üle, mistõttu on viivis vastavalt 53014,45 krooni. Vaidlust ei olnud ka selles, et OÜ-l on kohustus hagejale tasuda viivist lepingu nr 14 p 5.2 tulenevalt.

§ 76

lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka

§ 101

lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. Hageja on tõendanud kohtule esitatud pretensioonidega pankrotihoiatusega , tähitud kirja kviitungite ja väljastusteadetega, et on teinud OÜ-le ettepaneku põhivõlg ära tasuda, mille on viimane ka kätte saanud, ning andnud selleks tähtaja kooskõlas

§ 114

lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse anda võlgnikule tähtaja kohustuse täitmiseks. Eelmärgitud pretensioonidega ja pankrotihoiatusega on antud OÜ-le ka tähtaeg viivise maksmiseks. Eeltoodut arvestades ei ole hageja kohtu arvates viivist nõudes kui seaduses sätestatud õiguskaitsevahendit maksma pannes ja selleks eelnevalt tähtaega andes käitunud kuidagi vastuolus hea usuga, millele viitas kostja. 12. Kooskõlas

§ 113

lg 8 ja § 162 võib viivist vähendada kui see on ebamõistlikult suur arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja OÜ ei ole vaatamata kohtu ettepanekule (lk 94) oma väiteid võimalikust käibevahendite vargusest ja selle tõttu tekkinud rasket majanduslikku seisu tõendanud, mistõttu puudub alus tema suhtes viivise vähendamiseks. Viivist ei ole ka üldse tasutud hoolimata hageja mitmetest ettepanekust. Hagetav viivis moodustab tasutud põhivõlast ca 41%, seega ei ole kohtu arvates tegemist ebamõistlikult suure viivisega, mida üksnes selle suuruse tõttu peaks vähendama. Seega kohus viivist ei 3 vähenda. 13. Kohus leiab, et ka MP vastutab viivise osas hageja ees koos OÜ-ga solidaarselt. 14.

§ 2

järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi tekivad võlasuhted lepingust ning § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt võib võlasusaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 4 kohaselt siis, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida kirjalikult ning lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks kui lepingpooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poole allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad Esitatud lepingu nr 14 p 5.2 järgi juhinduvad lepingus määratlemata küsimustes pooled seadusandlusest ning lepingu allakirjatanud isik vastutab ostja kohustuste eest müüja ees ostjaga solidaarselt. Lepingu p 5.4 järgi on kauba tasumisega viivitamise korral ostjal kohustus tasuda viivist. Lepingule on allakirjutanud MP, seega on ta lepingule alla kirjutades võtnud endale kohustuse tema enda poolt juhitava ärihinguga solidaarselt vastutada äriühingu kohustuste eest, mis haarab enda alla ka viivise maksmise kohustuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal M. P on lepingu p –st 5.2 ja 5.4 tuleneva viivise maksmise kohustus kui lepinguline kohustus hageja ees ning M. P on OÜ-ga solidaarvõlgnik tehingu järgi vastavalt

§ 2, §3 lg 1, § 8, § 65 lg 1, 4.

Siinkohal leiab kohus, et tegemist ei ole

§ 178järgi kohustusega ühinemisega kuivõrd lepingust ei nähtu, et M.

P OÜ kohustuse üle võtnud, vaid hoopis on võtnud viimasega koos solidaarkohustuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuivõrd selles vaidlust pole olnud, et viivist oleks hagejale üldse tasutud, siis on M. P rikkunud oma lepingulist kohustust ning hagejal on õigus nõuda temalt koos OÜ-ga kohustuse täitmist - viivise maksmist solidaarselt

§ 101lg 1 p 1 järgi.

Ka M. P ei ole esile toonud ega tõendanud viivise vähendamist tingivaid asjaolusid, mistõttu puudub alus selle vähendamiseks, viivise suuruse kohta on kohus hinnangu anda, mistõttu puudub vajadus seda korrata.

1. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hagetav viivis 53014,45 krooni välja mõista Kuivõrd kumbki pooltest ei väitnud, et kostja M. P puhul oleks tegemist käendajaga või et hageja nõuks M. P kui OÜ juhatuse liikmelt kahju hüvitamist viivise suuruses, siis puudub vajadus anda hinnang kostja alternatiivsetele väidetele käendusest aga samuti väidetele kahju mittetekitamisest.
2. TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
3. TsMS § 60 lg 1 järgi jäävad kohtukulud kaotanud poole kanda ning kooskõlas § 61 lg 1 p1 mõistab kohus välja kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast. Hageja tasus lõivu 3750 krooni mis tuleb kostjalt välja mõista kuivõrd hagihinna vähendamine lõivu suurust ei mõjutanud ning õigusabikulude katteks tuleb välja mõista 2478 krooni (tasutud 1770 krooni , lk 44 ja 708 krooni, tasutud , lk 98), mis on alla 5% hagi rahuldatud osast. Märgitud kohtukulud (2478+3750=6228) tuleb jagada kostjate vahel võrdselt kuivõrd menetlusseadusest ei tulene kohtukulude solidaarse kandmise kohustust. Eeltoodu alusel tuleb M. P ja OÜ-lt hageja kasuks kohtukulude katteks kummaltki välja mõista 3114 krooni. Kohtunik 4 5