) § 24 lg 1 sätestas, et kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
lg 2 kohaselt võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Maakohus asus seisukohale, et
lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis hakkab kulgema otsuse vastuvõtmisest, mitte selle kättesaamisest. Kostja juhatuse otsus võeti vastu 22.12.2003, avaldus esitati kohtule 19.04.2004, pärast seaduses sätestatud kolmekuulise avalduse esitamise tähtaja möödumist. Seega oli hageja õigus nõuda juhatuse koosoleku otsuse tühistamist seadusest tulenevalt lõppenud ning hagi tuleb sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 10.05.2006 otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme ja jätnud asjas olulised tõendid tähelepanuta. Kostja ei olnud esitanud taotlust aegumise kohaldamiseks, kuna selleks puudus alus. Mõlemad pooled teavitasid kohut, et nad osalesid õiguskantsleri lepitusmenetluses seoses * juhatuse 22.12.2003 otsusest tekkinud diskrimineerimisvaidlusega. Kohtule oli esitatud tõendina õiguskantsleri 30.03.2004 kiri nr 9-4/209 selle kohta, et pooled ei ole kokkuleppele jõudnud. Vastavalt õiguskantsleri seaduse § 3515 lg-le 1, kui õiguskantsler on sedastanud, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus teate saamisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Nii hageja ka toimis. Maakohus ei ole antud asjaolu kaevatavas otsuses käsitlenud. Õiguskantsleri seaduse § 3515 lg 1 on erinorm
lg 1 suhtes ning õigusteooria kohaselt kuulub antud juhul hagi esitamise tähtaegsuse üle 2 otsustamisel kohaldamisele erinorm. Hageja vaidlustas kostja juhatuse 22.12.2003 otsuse tähtaegselt. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellant toonud kaebuses esile uue asjaolu, et hagi on esitatud tähtaegselt, s. o 1 kuu jooksul pärast õiguskantslerilt lepitusmenetluses vastuse saamist, ning et õiguskantsleri seaduse § 3515 lg 1 on erinorm
Nimetatud asjaoludele ei ole hageja esimese astme kohtu menetluses tuginenud, vaid lähtus hagi esitamisel samuti mittetulundusühingute seaduse sätetest. Apellant ei ole kaebuses märkinud uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust ja seetõttu tuleb need asjaolud jätta vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 tähelepanuta. Vastustaja leiab, et pärast hagi rahuldamata jätmist
lg-te 1 ja 2 alusel on apellant asunud otsima võimalusi otsuse vaidlustamiseks, tuginedes uutele, seni nimetamata asjaoludele, mis ei ole kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamise põhimõttega (TsMS § 200). Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hageja vaidlustas MTÜ * 22.12.2003 juhatuse otsuse ning pöördus kohtusse hagiavaldusega 19.04.2004. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud mittetulundusühingute seaduse (
) § 24 lg 1 sätestas, et kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
lg 2 kohaselt võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hagiavaldus esitati pärast
Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et
lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga, kuid kohus on jätnud tähelepanuta toimikus olevad tõendid lepitusmenetluse toimumise kohta õiguskantsleri juures. Toimiku materjalide kohaselt pöördus hageja õiguskantsleri poole 30.jaanuaril 2004 taotlusega diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks, mis tekkis S ja * vahel. 30.03.2004 õiguskantsler lõpetas lepitusmenetluse õiguskantsleri seaduse § 35¹¹ alusel ning selgitas hagejale õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse 30 päeva jooksul teate saamisest. Hageja järgis õiguskantsleri seaduse §-s 3515 toodud nõuet ning pöördus kohtusse 30 päeva jooksul teate saamisest. Kolleegium leiab, et õiguskantsleri seaduse § 3515 on erinorm
Asjaolu, et tegemist on mittetulundusühingu otsuse vaidlustamisega, ei välistanud poolte õigust üritada vaidlusküsimus lahendada kohtuväliselt, millist õigust ongi pooled antud juhul kasutanud. Seejuures õiguskantsleri juures toimunud lepitamismenetluse vaidlusküsimuseks oli asjaolu, mis on ka käesoleva tsiviilasja nõude aluseks. 3 Apellandi väide, et kui kostja ei palunud aegumist kohaldada, siis ei saanud kohus ise seda teha, ei ole asjakohane.
ÜS § 142 mõttes oleva aegumistähtajaga. Õigust lõpetava normi korral on kohtu kohustus kontrollida kohtusse pöördumise tähtaja järgimist ning seetõttu ei oma tähendust asjaolu, et vastaspool
Vastustaja vastuväide selles osas, et apellant ei tuginenud esimese astme kohtus õiguskantsleri seaduse §-le 3515 , on küll õige, kuid see ei anna alust jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Õiguskantsleri juures toimunud lepitusmenetlusest oli hageja kohut teavitanud ning hagiavaldusele oli lisatud õiguskantsleri 30.03.2004 teade lepitusmenetluse lõpetamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtete kohaselt menetlusosaliste kohustuseks on esitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja need tõendada ning kohtu ülesanne on kohaldada õiget materiaalõigusnormi. Arvestades eeltoodut, oli hagiavaldus esitatud tähtaegselt ning puudus alus jätta hagi rahuldamata otsuses toodud põhjendustel. Kuivõrd maakohus ei ole nõuet sisuliselt läbi vaadatud, siis ei ole võimalik seda puudust apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. . Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.