Obsah (4)

§ 12§ 11§ 6§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-372 Haldusasi M.T.’i kaebus Sideamet

) § 6 lõigetele 1 ja 3 ning avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 87 punktile 1 ja § 108 punktile 3 on ametniku ajutise töövõimetuse ajal distsiplinaarmenetluse kulgemise tähtaeg peatunud. See muudab distsiplinaarkaristuse määramise teenistussuhte peatumise ajal õigusvastaseks. Kaebaja suhtes sai distsiplinaarmenetlus kulgeda 05.01.2007 -16.01.2007 ja 31.01.2007-17.02.

1. Sellel ajavahemikul sai Sideamet viia läbi menetluslikke toiminguid, muuhulgas tõendite kogumine ja käskkirja vormistamine. 1
2. Distsiplinaarmenetlus peab toimuma haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud põhimõtete alusel, mis kaitsevad isikut haldusorgani omavoli eest, näiteks haldusorgani ärakuulamiskohustus, selgituste andmise võimalus. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Sideamet leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.
4. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud distsiplinaarkaristuse sisu, põhjendatust ega karistuse valikut, vaid on vaidlustanud üksnes karistuse kohaldamise protseduuri.
5. M.T.`i 04.02.2007 ajavahemikul 11.00-15.00 oma teenistuskohalt puudumise põhjuseid osakonna juhataja, peadirektor ega kaastöötajad ei teadnud. Lähtuvalt eeltoodust küsiti M.T.`ilt ja tema kaastöötajatelt asjakohased seletuskirjad, mis ka 12.01.2007 saadi, s.t 12.01.2007 oli vastav menetlus Sideameti poolt läbi viidud.
6. 12.01.2007 andis Sideameti peadirektor suulise korralduse personaliosakonna juhatajale, et valmistataks ette käskkiri distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks M.T.`ile, kuna ta ei täitnud teenistuskohustusi nõuetekohaselt.
7. 18.01.2007 allkirjastas Sideameti peadirektor M.T.`i distsiplinaarkaristuse käskkirja J.12/07/3 p, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus (noomitus). nr
8. HMS § 61 lõige 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega HMS § 61 lõige 1 lähtub põhiseaduslikust eeldusest, et haldusakt ei saa kehtida, st tekitada õigusi ega kohustusi, kui seda pole adressaadile teatavaks tehtud. Õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt ei saa kelleltki nõuda, et ta juhinduks õigusaktist, millest tal adressaadina ei ole võimalik teadlik olla. Oluline on ka see, et eriseadusega ja haldusakti endaga võib ette näha akti hilisema, mitte aga teatavakstegemisest varasema jõustumise aja. Teatavakstegemisena on haldusõiguse teooria ja HMS-i kohaselt tegemist vaid juhul, kui adressaati on haldusaktist isiklikult teavitatud. Eeltoodust saab järeldada, et kuni haldusakti adressaadile teatavakstegemiseni haldusakti õiguslikult ei eksisteeri (samas saab see olla faktiliselt olemas vormistatud ja allkirjastatuna). Vastav loogika on olemas ka ATS-s ja

-s, mis reguleerivad koosmõjus avalikus teenistuses distsiplinaarkaristuse menetlemist ja kohaldamist. 11.

§ 12

lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetlus toimunud järgmiselt: 04.01.2007 saadi teada M.T.`i töörežiimi rikkumisest, hiljemalt 12.01.2007 koguti kokku kõik selgitused ja seletuskirjad, mis olid vajalikud õiglase ja põhjendatud otsuse tegemiseks, 12.01.2007 anti personaliosakonna juhatajale korraldus vastav distsiplinaarkaristuse käskkiri ette valmistada ning 18.01.2007 see vormistati ja allkirjastati. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustati kaebajale peale tema töövõimetuslehelt teenistusse naasmisel ehk siis 31.01.2007 (võeti temalt selle kohta allkiri). Seega vaidlust käskkirjast teadasaamise fakti ega aja hetke üle ei ole, samuti selle üle, et kaebaja allkirjastas ja dateeris distsiplinaarkaristuse käskkirja Sideameti eksemplari. 12. Lähtudes eeltoodust ning

§ 12

lõikest 1 on kaebajale distsiplinaarkaristus määratud alates 31.01.2007 ehk päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Käskkirjal olev kuupäev 18.01.2007 on käskkirja koostamise kuupäev.

§ 11sätestab distsiplinaarkaristuse käskkirja minimaalsed kohustuslikud vorminõuded.

Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkt 5 näeb ette, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, dokumendi koostamise kuupäeva. 2 Käskkiri ei sisalda eraldiseisvat käskkirja kehtima hakkamise kuupäeva. Haldusorganil peab olema õigus ka isiku töövõimetuslehel viibimise ajal käskkirja vormistamisega edasi tegeleda. Samas tekitab isikule õigusi ja kohustusi üksnes haldusakt, mida on isikule tutvustatud. 13.

§ 6

lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et nimetatud paragrahvi

1. lõikega ettenähtud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil teenistussuhe oli ajutise töövõimetuse ajaks peatunud, välja arvatud puhkepäevade ja riiklike pühade aeg. Nimetatud sätete eesmärk on tagada, et distsiplinaarkaristus määrataks seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning et tööandja ei minetaks distsiplinaarvõimu teostamise võimalust temast mitteolenevatel asjaoludel, s.h töö- või teenistussuhte peatumine töötaja või ametniku ajutise töövõimetuse ajaks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-05 punkt 21). Seega on sätte eesmärk tagada tööandjale võimalus seaduses sätestatud tähtaja jooksul distsiplinaarkaristust menetleda, mitte see, et töötaja saaks töövõimetuslehte võttes karistusest kõrvale hoida.
2. Viidates kaebuses osaliselt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-110-03 punktile 18, on kaebaja seisukohal, et töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada ja talle distsiplinaarkaristust määrata. Riigikohus ei ole siin silmas pidanud seda, et haiguspäevade jooksul ei tohiks tööandja ette võtta mingeid asjaga seotud tegevusi, näiteks haldusdokumendi eelnõu muutmine või vormistamine. Käesolevas situatsioonis olid Sideametil kõik vajalikud uurimistoimingud (küsitud ja saadud seletuskirjad ning selgitused) tehtud ning distsiplinaarkaristuse käskkiri oli võimalik vormistada ja allkirjastada juba M.T.`i haiguslehel viibimise ajal. Karistus määrati M.T.`ile tema tööle naasmisel 31.01.2007 temalt allkirja võtmisega Sideameti distsiplinaarkaristuse käskkirja eksemplarile. Seega on käesoleval juhul distsiplinaarkaristus määratud 31.01.
3. Haldusorganil on õigus töötaja töövõimetuslehel viibides distsiplinaarmenetlust jätkata, kui see on võimalik ning vajadusel karistuse kohaldamise käskkiri vormistada ja allkirjastada.
4. Kohtule esitatud täiendavates selgitustes ei nõustu vastustaja kaebaja väljendatud seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse jätkamisel töötaja töövõimetuse ajal võivad rikutud saada põhimõtted, mis kaitsevad töötajat haldusorgani omavoli eest, näiteks ärakuulamiskohustus, selgituste andmise võimalus jne. Käesoleval juhul isiku ärakuulamise ja selgituste andmise võimalust rikutud ei ole, sest M.T.`ile anti mitmeid kordi võimalus esitada asjast oma nägemus ning põhjendused. M.T. on seda võimalust ka kasutanud, mis nähtub ka distsiplinaarkaristuse käskkirjast. HMS on üldseadus, mis sätestab üldised põhimõtted. Eriseadus paneb paika erisused ja tegeliku korra mingi menetluse jaoks.

§ 7

sätestab selgituste küsimise temaatika distsiplinaarmenetluse puhuks ning see on erineb HMS-is sätestatust. Nimelt sätestab

§ 7lõige 1 tööandja õiguse, mitte kohustuse töötajalt asja kohta selgitusi küsida.

Sama paragrahvi lõige 3 sätestab tööandjale isegi õiguse määrata distsiplinaarkaristus ilma seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-21-01 öeldes, et seletuse nõudmine süüdlaselt on tööandja õigus (

§ 7lõige 1), see ei pea toimuma tingimata enne distsiplinaarkaristuse määramist.

3 KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
2. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: ajavahemikul 17.01.2007 - 30.01.2007 viibis M.T. töövõimetuslehel; kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri allkirjastati 18.02.2007; käskkiri anti kaebajale allkirja vastu kätte 31.01.2007 (peale töövõimetuse lõppu). Kaebaja ei ole vaidlustanud distsiplinaarkaristuse aluseks oleva teo asjaolusid ega väida, et süütegu oli karistuse määramise hetkeks aegunud.
3. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastustaja sai allkirjastada kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sel ajal, kui kaebaja viibis töövõimetuslehel. 19.

§ 6

lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et nimetatud paragrahvi

1. lõikega ettenähtud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil teenistussuhe oli ajutise töövõimetuse ajaks peatunud, välja arvatud puhkepäevade ja riiklike pühade aeg. Nimetatud sätetega on kooskõlas ATS § 87 p 1 ja § 108 p
2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et nimetatud sätete eesmärk on tagada, et distsiplinaarkaristus määrataks seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning et tööandja ei minetaks distsiplinaarvõimu teostamise võimalust temast mitteolenevatel asjaoludel, s.h töö- või teenistussuhte peatumine töötaja või ametniku ajutise töövõimetuse ajaks.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-110-03 on käsitletud distsiplinaarkaristuse määramise aegumise temaatikat (

§ 6

). Veel on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada. Kaebaja on aga teinud nimetatud lahendi pinnalt meelevaldseid järeldusi muude distsiplinaarmenetluse etappide osas. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja distsiplinaarsüütegu ei olnud karistuse määramise hetkeks aegunud, samuti ei ole vastustaja selgitanud sellel ajavahemikul välja distsiplinaarmenetluses olulisi asjaolusid. Vastustaja väidetel küsiti M.T.`ilt ja tema kaastöötajatelt asjakohased seletuskirjad, mis ka 12.01.2007 saadi, s.t 12.01.2007 oli vastav menetlus Sideameti poolt läbi viidud. Kaebaja ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud ja haldusasjas ei ole kogutud ka tõendeid, mis nimetatud seisukohta ümber lükkaks. Kuna kaebaja viibis töövõimetuslehel alles alates 17.01.2007, siis teostati asjas vajalik uurimine ajal, mil vastustaja teenistussuhte kaebajaga ei olnud peatunud. 21. Õigusaktidest ei tulene keeldu vormistada distsiplinaarkaristuse käskkiri ajal, mis teenistussuhe isikuga on peatunud. Sellisele seisukohale ei ole ka asunud Riigikohus. Eelmises punktis viidatud Riigikohtu lahendis on võetud seisukoht, et tööandja ei tohiks töösuhte peatumise ajal selgitada välja süüteo ajaolusid. See tähendab näiteks seda, et tööandja ei saa nõuda töötajalt seletuskirja. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga selles, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastamisele ei ole antud iseseisvat õiguslikku tähendust.

§ 12

lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Seega on käesoleval juhul distsiplinaarkaristus määratud 31.01.

1. HMS § 61 lõige 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud sellega, et talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri allkirjastati 18.01.2007, mitte aga näiteks 31.01.
2. Kaebajale oli antud töövõimetusele eelnevalt võimalus seletuskirja kirjutamiseks ja kaebaja kasutas seda õigust. 4 Õiguslikke tagajärgi (nt

§-st 6 tulenev aegumistähtaeg ja käskkirja halduskohtus vaidlustamise tähtaeg) saab tekitada siiski karistuse määramise, so vastava haldusakti isikule teatavakstegemise kuupäev.

1. Uurimispõhimõttest tulenevalt oleks halduskohtu pädevuses tühistada vaidlustatud käskkiri ka asjaolude tõttu, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Käesoleval juhul aga puudub selleks vajadus. Haldusasja materjalidest ei tulene seda, et vaidlustatud käskkiri oleks õigusvastane mõnel sellisel alusel, millele kaebaja tähelepanu ei ole juhtinud. Seega on Sideameti peadirektori 18.01.2007 käskkiri nr J.1-2/07/3 p õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.
2. Menetluskulud 23.
3. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on kirjalikus vastuses märkinud, et kohtukulud taotleb kohtukulude jätmist kaebaja kanda. 23.
4. Samas tuleb tähele panna, et HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). 29.03.2007 määruses, millega kohus määras asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja tegi teatavaks otsuse teatavakstegemise aja, märkis kohus ühtlasi, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente (sh menetluskulude väljamõistmise taotlusi) kuni 09.04.
5. Pooled kohtule täiendavalt taotlusi ega dokumente ei esitanud. 23.
6. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtule kohtukulude (menetluskulude) nimekirja esitanud, seetõttu tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5