2-06-36090/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2007.a Tsiviilasja number 2-06-36090 Tsiviilasi A.A’i hagi B.B vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.A, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx Hageja esindaja: Rainer Objartel, vandeadvokaadi abi Kostja: B.B, isikukood xxxxxxxxx elukoha aadressi registrisse kantud ei ole, aadress ja viibimiskoht teadmata Kohtuistungi toimumise aeg 17.aprillil 2007.a avalikul kohtuistungil Paides RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada A.A’i ja B.B 24.mail 2002.a sõlmitud abielu, mille kohta Tallinna Perekonnaseisuamet on koostanud abieluakti nr xxx.
3. Jõustunud kohtuotsus teha 10 päeva jooksul teatavaks Harju Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ASJAOLUD Poolte abielu sõlmiti 24.05.2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja töötas xxxxx xxxxx, oli kodust pikaaegselt eemal ning poolte suhted jahenesid. 2003.a leidis kostja endale uue elukaaslase, kellega hakkas koos elama. Poolte kooselu lõppes 2003.a suvel. Poolte viimane ühine elukoht oli xxxxxxx. 10.03.2005.a esitasid pooled abielu lahutamiseks avalduse Järva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale, kuid avaldus annulleeriti põhjusel, et kostja ei ilmunud kokkulepitud ajal abielulahutust vormistama. Hageja ei soovi kostjaga abielus olla. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna pooled ei ole aastaid koos elanud, kostja on eeldatavalt Eestist alaliselt lahkunud ning asunud elama mujale. Pooltel ei ole ühiseid lapsi, samuti ei omandatud abielusuhete lõppemiseni ühisvara. KOSTJA VASTUVÄITED Menetlusdokumendid (hagimaterjalid, kohtukutse) toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 317 sätestatud korras. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tõendatud on, et poolte abielu sõlmiti 24.mail 2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis ning selle kohta koostati abieluakt nr xxx (tl 4). Hagi asjaolude ja hageja selgituste kohaselt, mida kostja ei ole vaidlustanud, lõppes poolte kooselu 2003.a suvel. Sellest ajast ei ole pooled koos elanud ega abikaasadena suhelnud. Pooled soovisid abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ning esitasid 10.03.2005.a Järva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale vastava avalduse, kuid abielu jäi lahutamata seoses asjaoluga, et kokkulepitud ajal ei ilmunud kostja abielulahutust vormistama. Piirivalveameti teatise kohaselt lahkus kostja 18.03.2005.a Narva maantee piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist (tl 9). Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal elukoht Eesti Vabariigis. Paide Linnavalitsus ja Lääne Politseiprefektuur ei oma andmeid kostja Tsiviilasi nr 2-06-36090 aadressi ja viibimiskoha kohta. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi kostjaga abielus olla ega pea abielu jätkamist võimalikuks. PKS § 2 mõtte kohaselt on abielu aluseks poolte ühine soov olla teineteisega abielus. Abielu ei ole võimalik, kui ühel või mõlemal abikaasal sellekohane soov puudub. Asjaolud, et pooled ei ela juba aastaid abikaasadena koos; et nende vahel puuduvad igasugused abielule omased varalised ja mittevaralised suhted, et kostja on juba aastaid tagasi Eesti Vabariigist lahkunud ilma, et oleks hagejat oma viibimiskohast teavitanud ning hageja selgesõnaline kinnitus kohtuistungil, et ta ei taha enam kostjaga abielus olla, veenavad kohut, et mõlemal poolel puudub soov teineteisega abielus olla. Seega ei ole poolte abielu jätkamine võimalik ning abielu tuleb lahutada.
5. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Tõendatud on, et abiellumisel säilitas kumbki pool oma senise perekonnanime (tl 4). Seega puudub alus ja vajadus osundatud sätte kohaldamiseks.
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei soovinud oma menetluskulude jagamist kostja kanda. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude jaotamiseks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2