3-06-1951/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1951 Haldusasi K.K. i kaebus
2. juuli 2006 viivistasu otsuse 030069 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.K. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2007 Menetlusosalised Apellant K.K. Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindaja AS Falk Lõuna-Eesti, esindaja Martin Simmermann RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
5. detsembri 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
6. aprillist
7. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. K.K. ile määrati 22.07.2006 viivistasu summas 480 krooni tasulises parkimisalas autot parkides parkimistasu maksmata jätmise eest. nr TA- K.K. esitas Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale 22.07.2006 viivistasu otsuse nr TA-030069 peale vaide. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 29.08.2006 korraldusega nr 396 jäeti vaie rahuldamata. Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja lugeda tema õigused vaidemenetluses rikutuks ning rahuldada kaebaja vaie viivistasu otsuse peale. Kohtuistungil jäi kaebaja lõplikuks taotluseks viivistasu otsuse tühistamine, kuna kaebaja tegevus pole tekitanud linnale majanduslikku kahju, sest ta on parkimistasu tasunud. Kaebuse kohaselt parkis kaebaja 22.07.2006 kell 10.53 Tartus tasulisel parkimisalal Gildi tänaval, kasutades parkimiskella, ning 15 minuti jooksul tasus parkimise eest mobiilitsi 4.14 krooni. Tagasi auto juurde jõudes oli auto aknal viivistasu nõue märkusega „Aeg märkimata“. Linnavalitsus lähtus vaide lahendamisel sellest, et õigus on parkimiskontrolöril. Viivistasu otsusel on käsitsi märge – „Aeg märkimata“. See saab tähendada ainult seda, et kuigi parkimiskell oli paigaldatud, siis mingil põhjusel kontrolör ei saanud või ei näinud sellelt lugeda märgitud aega. Vaidluste ärahoidmiseks peaksid kontrolörid töötama paarikaupa, fotol peaks olema näha nii autonumber kui ka kellaaeg, millal foto on tehtud, ja pildistama peab seda olukorda, milleks trahvitakse. Kaebaja puhul pidanuks pildistama kogu esiklaasi, et näidata, et parkimiskellal ei olnud aeg märgitud või et parkimiskell puudus. Kontrolör on pildistanud auto esiklaasi koos trahvikviitungiga, kinnitamaks, et trahvikviitung on kojamehe vahele pandud. Vaide menetlusel ei lähtutud õiglase kohtlemise printsiibist ja tõendusmaterjalina toodud foto ei ole piisavaks asitõendiks, et parkimise aeg oli märkimata.
9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on viivistasu otsuse, mitte vaidemenetluse otsuse tühistamine. Seega palus vastustaja lugeda kaebus viivistasu otsuse tühistamisele suunatuks. Viivistasu otsusel on kontrolöri märge: „Aeg märkimata“, mis tähendab, et kontrolli käigus ei tuvastatud sõidukil parkimiskella või paberit käsitsi märgitud parkimise algusajaga. 03.08.2006 seletuses kirjutab kontrolör M. Parkuš, et sõidukil oli aeg märkimata. Kontrolöridel ei ole kohustust sõidukite armatuurlaudadest ja esiklaasidest fotosid teha, kuid viimastel aastatel on kujunenud heaks tavaks teha foto sõiduki armatuurlaual nähtaval olevatest dokumentidest ja parkimiskelladest, samuti sellest, et viivistasu otsus on klaasipuhastaja vahele kinnitatud. Kui armatuurlaud on tühi, piirdub kontrolör ühe fotoga sellest, et viivistasu otsus on klaasipuhastaja vahele kinnitatud. Kontrolör on erapooletu, tal puudub konkreetse viivistasu otsuse suhtes isiklik huvi ning linnavalitsusel puudus alus kontrolöri hoolikust kahtluse alla seada. Eelnevast lähtudes loetakse antud juhul tuvastatuks, et isegi kui parkimiskell parkimise algusajaga asus sõiduki sees, ei olnud parkimise algusaeg vormistatud Tartu Linnavolikogu 17.02.2003 määruse nr 17 „Parkimistasu“ (edaspidi määrus „Parkimistasu“) punkti 4.3 nõuete kohaselt ehk teade ei olnud vormistatud väljast nähtavalt. Kuna parkimise alustamise aega ei olnud nõuetekohaselt teatavaks tehtud, siis tulnuks Määruse „Parkimistasu“ punkti 4.4 kohaselt kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Mobiilse parkimise väljavõttest on näha, et mobiiltelefoniga alustati parkimist kell 11.12 ehk 5 minutit pärast viivistasu otsuse tegemist, millele eelnevalt oli tuvastatud parkimistasu maksmata jätmine 17 minuti jooksul. Seega ei olnud parkimistasu makstud vähemalt 22 minuti jooksul, mil sõidukit pargiti. Sellest lähtudes oleks tasuta parkimise aega ka siis ületatud, kui parkimise algusaeg oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud ning 15-minutiline tasuta parkimise aeg oleks tekkinud. Kaebaja viidet, et kell 10.50 ta oma kella järgi veel ei parkinud, ei saa lugeda kohaseks. Väljavõte kontrolöri poolt parkimiskeskusele tehtud mobiilse parkimise päringutest tõendab, et kontrolör kontrollis nimetatud sõiduki parkimist kell 10.51 ja 11.
10. Seega pidi sõiduk nendel kellaaegadel juba parkima. Juhi kohustuseks on parkimise algusaja märkimisel lähtuda õigest kellaajast, sest kontrolör saab lähtuda vaid õigest kellaajast. 2 Viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega ning seega ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohus jättis 15.12.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt täpsustas kaebaja kohtuistungil, et tema lõplik taotlus on viivistasu otsuse tühistamine, kuid ta ei olnud rahul ka sellega, et tema vaie jäeti rahuldamata. Menetlusosaliste ütlustega ja toimikumaterjalidega on tõendatud, et kaebaja parkis 22.07.2006 X Assotsiatsioonile kuuluva sõiduki Mitsubishi, registreerimismärgiga XXXX, Tartus tasulisel parkimisalal Gildi tänaval. AS Falck Lõuna-Eesti parkimiskontrolör M. Parkuš tuvastas kell 10.50, et sõidukil oli parkimise algusaeg märkimata ja puudus parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. Parkimiskontrolör vormistas kell 11.07 viivistasu otsuse nr TA-030069 summas 480 krooni, mille serva peale tegi märkuse „Aeg märkimata“. Sellega on tuvastatud, et 22.07.2006 kell 10.50-11.07 ei olnud tasutud nimetatud sõiduki parkimistasu. Parkimiskontrolör kontrollis mobiilse parkimise olemasolu kell 10:51:22 ja kell 11:04:03 sai kinnituse, et mobiiltelefoni vahendusel parkimistasu maksmine puudus. Nimetatud sõiduki eest maksti 22.07.2006 parkimistasu mobiiltelefoni vahendusel ajavahemiku eest 11:12:29 kuni 11:34:
12. Kaebaja seletuste kohaselt parkis ta sõiduki kell 10.53 ja asetas armatuurlauale esiklaasi ette parkimiskella parkimise algusega kell 10.
13. Juhul kui pidada kaebaja seletust õigeks, pidi ta parkimistasu maksma 15 minuti jooksul, s.o kuni kell 11.
14. Faktiliselt maksis kaebaja parkimise eest kell 11:12:29, s.o 4 minutit ja 29 sekundit lubatud ajast hiljem. Määruse „Parkimistasu“ p 4.3 ja liiklusseaduse § 501 lg 4 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne ja vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Üksnes juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusasja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tuvastatud, et kaebaja viivitas seadusevastaselt parkimistasu maksmisega 4 minutit ja 29 sekundit. Tähtsust ei oma asjaolu, et see viivitus on suhteliselt väike. Sellel põhjusel ei saa kaebus kuuluda rahuldamisele. Viivistasu otsus on tehtud kell 11.07, mobiiltelefoniga alustati parkimist kell 11.12 ehk 5 minutit pärast viivistasu otsuse tegemist, millele eelnevalt oli tuvastatud parkimistasu maksmata jätmine 17 minuti jooksul. Seega ei olnud parkimistasu makstud vähemalt 22 minuti jooksul, mil sõiduk pargiti, kui võtta aluseks kontrolör M. Parkuši seletus, et parkimiskella sõiduki esipaneelil ei olnud ja seepärast märkis ta viivistasu otsuse servale „Aeg märkimata“. Ka taoline asjaolu on aluseks kaebuse rahuldamata jätmisele. Määruse „Parkimistasu“ p 4.4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega p 4.3 sätestatud korras teatanud, on parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kaebaja väide, et tema kella järgi ei olnud ta veel kell 10.50 sõidukit parkinud, ei saa lugeda kohaseks ja tõenäoliseks, sest väljavõte kontrolöri poolt parkimiskeskusele tehtud mobiilse parkimise päringutest tõendab, et kontrolör kontrollis nimetatud sõiduki parkimist kell 10.51 (teistkordselt kell 11.04). Sellega on tõendatud, et vähemalt kell 10.51 oli sõiduk juba pargitud. Juhi kohustuseks on parkimise algusaja märkimisel lähtuda õigest kellajast, sest kontrolör saab lähtuda vaid õigest kellaajast. Samuti ei ole vabandatav asjaolu, et kaebaja 3 maksis parkimistasu ajavahemiku eest kell 11:12:29 kuni 11:34:47, sest ajavahemikus kell 10.50 kuni 11.12 oli sõiduk pargitud, kuid parkimistasu oli maksmata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. K.K. esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kaebaja lähtuvalt järgnevatest asjaoludest uut arutelu: kaebajale 22.07.2006 määratud viivistasu otsuse põhjendatus; kaebaja õiguste rikkumine Tartu Linnavalitsuse poolt, kui menetleti kaebaja protesti viivistasu kohta ning tehti AS Falck Lõuna-Eesti suhtes positiivne otsus, kuigi otsuse aluseks olnud dokumendid (parkimiskontrolöri selgitus ja foto) ei olnud piisavad sellise otsuse tegemiseks ning kaebaja kaaslaselt kui kannatajapoolselt tunnistajalt selgitust ei küsitud; AS Falck Lõuna-Eesti poolt Tartus tasulise parkimise korraldamisel ei ole järgitud võrdse kohtlemise printsiipi ning kliendile ei ole jäetud võimalust oma süütust tõestada. Apellant kaebas halduskohtusse Tartu Linnavalitsuse osakonna juhataja otsuse. Halduskohtus tehti talle aga selgeks, et sellisel kaebusel ei ole alust ja kohus saaks arutada viivistasu otsust. Seega arutati halduskohtus asjaolusid, mille arutamiseks kaebaja ei olnud ettevalmistatud, kuivõrd oli esitanud protesti selle kohta, et linnavalitsus tegi tema suhtes negatiivse otsuse lähtudes asjaoludest ja tõenditest, mis ei saanud viia vastava otsuse tegemiseni. Asjaolud, mis räägivad kaebaja kasuks ning jäid halduskohtus arutamata, on järgmised: Kontrolör nägi igal juhul parkimiskella. Kontrolör on helistanud kontrolliks kell 10.
16. Juhul, kui kaebajal ei oleks olnud parkimiskella, oleks kontrolör trahvinud kaebajat koheselt. Teistkordne helistamine on toimunud kell 11.
17. Selleks ajaks ei olnud möödunud 15 minutit parkimiskellaga pargitava aja algusest, st sellele helistamisele toetudes ei olnud kontrolöril õigust viivistasu otsust välja kirjutada. Tasulise parkimise aeg tekkis kaebajal parkimisel kell 11.05 kuni 11.34, rahaline kohustus selle aja (29 minutit) eest tasumiseks on 1.93 krooni. Kuivõrd kaebaja on maksnud 4.40 krooni, siis ei ole ta linnale kahju põhjustanud. Siiani ei ole vastatud küsimusele, mida tähendavad kviitungil kontrolöri kirjutatud sõnad „Aeg märkimata“. Samuti ei suutnud vastustaja esindaja kohtus vastata küsimusele, miks trahviti kaebajat punkti järgi „Parkimistasu on jäetud maksmata“, kuigi tegemist on esmakordse parkimiskorra rikkumisega, mis võimaldanuks määrata 240-kroonise viivistasu. Linnavalitsuse korralduse aluseks olev foto on tehtud asjatundmatult. Vastustaja esindaja selgituse kohaselt ei ole kontrolöridel kohustust teha vaidlusalusest olukorrast fotot. Seega viivistasu saanud isikul puudub igasugune võimalus vaidlust võita väljaspool kohut ja kohtus ei kohtu mitte trahvitav ja kontrolör, see on vaidlusaluse olukorra kaks osapoolt, vaid kontrolörilt võetakse vaid formaalne selgitus ja kohtusse saabub firma esindaja. Viivistasu otsuse saaja ei saa asja kohapeal vaidlustada, kuna tavaliselt kontrolör enam samas piirkonnas ei viibi. Hoolimata sellest, et kontrolör töötab üksinda ja autosviibijaid võib olla rohkem, ei ole asjaolude arutamisel soovitud saada nende isikute tunnistusi. Kontrolöril ei ole kohustust vaidlusalusest olukorrast teha fotot, kuigi AS Falck Lõuna-Eesti andis teada juba 27.05.2005 Postimehes, et nad on jõudnud järeldusele, et digifoto tuleb edaspidi teha kõikidest trahviolukordadest. Linnavalitsus ei ole käitunud õigesti olukorras, kus on delegeerinud parkimiskorralduse, aga ei ole kehtestanud vaidlusi ärahoidvaid reegleid. Teisalt peaks linnavalitsus olema vaidlustes erapooletu, antud juhul isegi ei püütud vaidlusesse süüvida. Juhul, kui kohus leiab oleva vajaliku, palub apellant kutsuda tunnistama asjaolu, et kaebaja märkis parkimiskellal aja ning pani kella auto armatuurlaua ja esiklaasi vahele, kaebaja tookordse kaaslase A.A. . 4
18. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) määruse „Parkimistasu“ p 4.3 sätestab sarnaselt liiklusseaduse § 501 lg 4, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt määruse „Parkimistasu“ p 4.2 peab kirjalik teade parkimise algusaja kohta olema asetatud sõiduki esiklaasi taha või armatuurlauale väljastpoolt nähtavale kohale. Määruse „Parkimistasu“ p 4.4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega p 4.3 sätestatud korras teatanud, on parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskontrolör märkas kõnealust sõidukit 22.07.2006 kell 10.
19. Tuvastades, et sõiduki parkimise algusaega ei ole tähistatud ning puudub parkimise eest tasu maksmist tõendav dokument, teostas kontrolör parkimiskeskusele mobiilse parkimise päringu. Väljavõte kontrolöri tehtud päringutest tõendab, et kontrolör kontrollis kaebaja sõiduki mobiilset parkimist kell 10.51 ja 11.
20. Kummalgi juhul ei olnud sõiduki parkimise eest mobiiltelefoni vahendusel veel tasutud. Juhtudel, kui on tuvastatud, et parkimise algusaeg ei ole tähistatud ning parkimise eest ei ole tasu makstud, ootab kontrolör sõiduki märkamise järel vastavalt Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ja AS Falck Lõuna-Eesti vahelisele kokkuleppele alati vähemalt 15 minutit enne viivistasu otsuse vormistamist. Samuti kirjutab kontrolör viivistasu otsusele „Aeg märkimata“ ainult siis, kui parkimise algusaeg ei ole teada antud või kui vastav teade ei ole asetatud nähtavale kohale. Antud juhul on viivistasu otsusele tehtud parkimiskontrolöri poolt märge „Aeg märkimata“ ning viivistasu otsus on tehtud parkimistasu maksmata jätmise eest. Eelnevaga loetakse tuvastatuks, et parkimise algusaeg ei olnud tähistatud, tasuta parkimise aega ei tekkinud ning parkimistasu maksmise kohustus tekkis viivitamatult parkimist alustades. Parkimiskontrolör märkas nimetatud sõidukit parkimas avalikul tasulisel parkimisalal kell 10.
21. Kell 11.07 kirjutas kontrolör välja viivistasu otsuse parkimistasu maksmata jätmise eest. Seega on tuvastatud parkimistasu maksmata jätmine vähemalt 17 minuti jooksul. Mobiiltelefoniga alustati parkimist alles kell 11.12, seega 5 minutit pärast viivistasu otsuse tegemist. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud parkimistasu makstud vähemalt 22 minuti jooksul, mil sõidukit pargiti. Seega tasuta parkimise aega oleks ületatud ka siis, kui parkimise algusaeg oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Viivistasu otsuse puhul ei ole oluline, kas rikkumine on põhjustanud Tartu linnale materiaalset kahju või mitte. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja pani rikkumise toime tahtlikult või kogemata. Viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, vaid kohaliku maksuga, mistõttu ei saa ega tule viivistasu otsuse määramisel arvestada vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Sõiduki juht peab olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. 2) ühestki õigusaktist ei tulene parkimise korraldajale fotode tegemise kohustust. Fotoaparaatide kasutuselevõtt on olnud parkimisjärelvalvet teostava ametiisiku omaalgatuslik ettevõtmine, mistõttu on viimastel aastatel kujunenud heaks tavaks teha foto sõiduki armatuurlaual olevatest dokumentidest ja parkimiskelladest. Kui armatuurlaud on tühi, piirdub kontrolör fotoga sellest, et viivistasu otsus on klaasipuhastaja vahele kinnitatud. Fotolt on näha sõiduki armatuurlaua juhipoolne osa. Fotole jäänud osal armatuurlauast ja esiklaasist parkimiskella ei ole. Selles osas, kas fotolt mitte näha oleval esiklaasi juhipoolsel osal oli parkimiskell või mitte, on kaebaja ja kontrolöri ütlused vastukäivad. Kontrolör on erapooletu, tal puudub konkreetse viivistasu otsuse suhtes isiklik huvi ning vastustajal puudub 5 alus seada kahtluse alla kontrolöri hoolikust töö tegemisel. Eelnevast lähtudes loetakse sellisel juhul tuvastatuks, et isegi kui parkimiskell parkimise algusajaga asus sõiduki sees, ei olnud parkimise algusaeg vormistatud „Parkimistasu“ määruse p 4.3 sätestatud nõuete kohaselt, st teade ei olnud vormistatud väljast nähtavalt. 3) arusaamatuks jääb apellandi väide, et ta ei olnud halduskohus piisavalt ette valmistatud asja arutamiseks. Kaebaja pidi olema teadlik, et halduskohtule oli esitatud kaebus viivistasu otsuse, mitte korralduse tühistamiseks, kuna Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korralduse punktides 3 ja 4 on selgelt sätestatud, et vaide rahuldamata jätmisel võib esitada kaebuse viivistasu otsuse peale ning linnamajanduse osakonna korralduse peale saab halduskohtusse kaebuse esitada vaid juhul, kui isik leiab, et tema õigusi on vaidemenetluses rikutud. Kaebuse põhjendused olid suunatud viivistasu otsuse tühistamisele, mistõttu oli kaebus algusest peale esitatud viivistasu otsuse peale. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond menetleb iga vaiet ammendavalt, igakülgselt ning vajaliku põhjalikkusega. Väide, nagu ei oleks viivistasu otsuse peale esitatud vaiet piisava põhjalikkusega menetletud, on paljasõnaline ja põhjendamata; 4) apellant ei ole vastavalt HKMS § 32 lg 4 põhjendanud, miks ei esitatud tunnistaja kaasamise taotlust halduskohtus. Vastustaja hinnangul ei ole isikute ütlustega võimalik ümber lükata fakti, et kaebaja oli jätnud parkimistasu õigeaegselt tasumata; 5) „Parkimistasu“ määruse p 5.2.1 kohaselt on määratava viivistasu suuruseks 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata ning kui tegemist ei ole esmakordse parkimiskorra rikkumisega. Vastavalt liiklusseaduse § 502 lg 2 on viivistasu maksja mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja juhul, kui mootorsõidukit kasutatakse kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Antud juhul ei ole tegemist parkimiskorra esmakordse rikkumisega, kuna sõidukile Mitsubishi, registreerimisnumbriga XXXX, on ka 27.12.2003 vormistatud viivistasu otsus. Sel ajal omas sõiduki praegune omanik X Assotsiatsioon sõidukit liisingulepingu alusel, olles sõiduki vastutava kasutajana viivistasu maksmiseks kohustatud isik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
22. detsembri 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Määruse „Parkimistasu“ p 4.3 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui juht oma parkimisaja algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Sama määruse p 4.2 kohaselt peab kirjalik teade parkimisaja alguse kohta olema asetatud sõiduki esiklaasi taha või armatuurlauale väljast nähtavale kohale. Kui juht ei ole parkimise alustamisel algusaega p 4.3 sätestatud korras teatanud, on parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Apellant on kogu aeg väitnud, et ta parkis auto tasulisel parkimisalal
23. juulil 2006 kell 10.53 kasutades parkimiskella. Kontrolöri seletuse põhjal ei olnud parkimise algus parkimiskellaga märgitud. Seda kinnitab ka kontrolöri poolt tehtud foto, millest nähtuvalt armatuurlaual parkimiskella ei olnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus kahelda 6 kontrolöri tegevuse seaduslikkuses, kuna tal puudub mingi isiklik huvi. Kontrolör kontrollis kella 10.51 ja 11.04 ajal sõiduki mobiilset parkimist. Kummalgi juhul ei olnud sõiduki parkimise eest veel tasutud mobiiltelefoni vahendusel. Apellandile on selgitatud, et kviitungil kirjutatud sõnad „Aeg märkimata“ tähendavad seda, et parkimise algusaeg ei olnud märgitud kirjalikult ega parkimiskellaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et viivistasu otsus oleks õigustatud ka juhul, kui apellant oleks parkimisaja alguse märkinud parkimiskellaga nagu ette nähtud. Kontrolör on auto parkimise õigust esmakordselt kontrollinud
24. juulil 2006 kell 10.51.
25. Seega pidi see sõiduk juba olema pargitud kontrollitavasse kohta. Sellisel juhul parkimiskella olemasolul oleks apellant pidanud tasuma mobiili abil kell 11.
26. Tegelikult on nähtuvalt õiendist mobiili abil parkimise eest tasutud 11.12.29, seega rohkem kui 15 minuti möödumisel parkimise aja algusest. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et igal juhul peaks olema võimalus lahendada vaidlus viivistasu otsuse õigsuse üle kohapeal. Reaalselt on võimatu, et parkimiskontrolör viibiks auto juures selle ajani, kui sinna saabub parkinud sõiduki omanik või valdaja. Võimalik on viivistasu otsust vaidlustada vaidemenetluses ja selle tulemusega mittenõustumisel veel halduskohtus. Ei saa nõustuda apellandi väitega, et tal puudus võimalus piisavalt ette valmistada menetluseks halduskohtus, kuna tema vaidlustas halduskohtus Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse Osakonna
27. augusti 2006 korralduse nr 396, kuid sisuliselt arutati ainult viivistasu otsust. Korraldusest nähtuvalt on seal kirjas, et vaide rahuldamata jätmisel võib viivistasu otsuse peale esitada kaebuse Tartu Halduskohtule. Seega oli apellandile selge, et halduskohus saab läbi vaadata vaid tema kaebuse viivistasu otsuse peale. Vastavalt HMS §-le 87 lg 2 p 3 oleks tal olnud korraldust võimalik vaidlustada halduskohtus vaid sel juhul, kui ta oleks leidnud, et tema õigusi on rikutud vaidemenetluses. Seega oli halduskohtul võimalik rahuldada vaid kaebust viivistasu otsuse peale. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi