Obsah (8)

§ 24§ 21§ 11§ 3§ 10§ 12§ 92§ 84

3-06-2522 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-06-2522 Haldusasi H.M. kaebus Põllumajandusmini

§ 24lg 1 p 2 alusel.

1. Jätta rahuldamata H. M. taotlus riigilõivu tagastamiseks
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (

§ 21lg 6, 471 lg 3).

1. H.M. esitas 28.12.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põllumajandusministeeriumi 19.12.2006 otsuse nr 142 osalist tühistamist ning Põllumajandusministeeriumi kohustamist nimetatud otsuse muutmiseks selliselt, et selles kajastuks 10 nakkevõrguga püügivõimalus.
2. 30.01.
3. a. saabus kohtule taotlus, milles H.M. teatab, et loobub 03.01.2007 esitatud kaebusest Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna vastu, märkides seejuures, et on teadlik kaebusest loobumisega seotud tagajärgedest ning taotledes ühtlasi riigilõivu tagastamist.
4. Kuigi kaebusest loobumise avalduses on kaebuse esitaja märkinud kaebuse esitamise kuupäevana 03.01.2007, ei ole kahtlust selles, et tegelikult peab ta silmas 28.12.2006 1 halduskohtusse saabunud kaebust. Sellele viitab ka kaebuse esitaja poolt 20.01.2007 kohtule esitatud ettepanek probleemi lahendamiseks, milles kaebuse esitaja nimetab samuti kaebuse esitamise kuupäevana 03.01.2007, ent milles on esitatud kaebust kirjeldatud sel moel, et kahtluseta on tegemist 28.12.2006 kohtusse saabunud kaebusega Põllumajandusministeeriumi 19.12.2006 otsuse nr 142 peale.
5. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kaebusest loobumise avalduse enne, kui kohus on kaebuse määrusega menetlusse võtnud. Kuivõrd aga menetluse lõpetamise eelduseks on juba olemuslikult see, et kaebus on kohtu menetlusse võetud, peab kohus esmalt otsustama

§ 11lõike 9 kohaselt kaebuse menetlusse võtmise.

Tutvunud kaebuse ja selles esitatud nõuetega, leiab kohus, et kaebus kuulub

§ 3

kohaselt halduskohtu pädevusse ning see kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Kuivõrd asjaoludest nähtub, et menetlus on võimalik lõpetada, ei pea kohus otstarbekaks hinnata esitatud kaebuse vastavust

§ 10

sätestatud nõuetele ning võtab kaebuse menetlusse vaatamata esineda võivatele puudustele. 5. Kuivõrd halduskohtu eelmenetluse toimingute tegemine või tegemata jätmine kaebusest loobumise vastuvõtmist ei takista, siis ei pea kohus eelmenetluse toimingute tegemist käesolevas asjas vajalikuks, sealhulgas ei asu kohus

§ 12

lg 2 punktist 1 tulenevalt määratlema vastustajaks olevat haldusorganit ega saada talle kaebuse ärakirja. 6.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebuse või protesti esitajalt, peab ta seda vastuses märkima. Selle sätte eesmärk on eelkõige anda võimalus teistele menetlusosalistele menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks. Kuivõrd kohus lahendab kaebusest loobumise avalduse ilma, et oleks eelnevalt eelmenetluses määranud kindlaks vastustaja, siis ei ole võimalik kaebusest loobumise avaldust ka kellelegi saata. Liiatigi ei oleks see otstarbekas, kuivõrd ühelgi teisel isikul ega organil, peale kaebuse esitaja enese, ei saa olla käesolevas haldusasjas menetluskulusid tekkinud. 7.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest või protestist loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24

lg 1 p 2 kohaselt on kaebusest loobumise vastuvõtmine menetluse lõpetamise aluseks. Kohus ei näe käesoleval juhul takistusi kaebusest loobumise vastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja menetluse. 8.

§ 92lg 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole teisi menetlusosalisi, siis ei saa kellelgi neist olla tekkinud menetluskulusid, mis kaebuse esitajalt välja mõista tuleks. Kaebuse esitaja kanda jäävad tema enda kohtukulud. 9.

§ 84

lg 5 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Kaebusest loobumise avalduses on H.M. taotlenud 80 krooni suuruse riigilõivu tagastamist. 2 Seda taotlust kohus ei rahulda, sest esiteks tuleneb eelviidatud sättest, et poole riigilõivu tagastamise õigus tekib kaebusest loobumise korral üksnes juhul kui tasutud riigilõivusumma on suurem kui 200 krooni, mis käesoleval juhul nii ei ole ning teiseks märgib kohus, et kaebusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja ka 80 krooni suuruse riigilõivu tasunud oleks. Kaebusele ei ole lisatud vastavat maksekorraldust tõendavat dokumenti ning ka kaebuses ei sisaldu andmeid riigilõivu tasumise kohta. Iseenesest olnuks riigilõivu tasumata jätmine kaebuse käiguta jätmise aluseks, ent kuivõrd kaebuse esitaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse enne kaebuse menetlusse võtmist, ei pea kohus menetlustõhususe põhimõttest tulenevalt vajalikuks ega mõistlikuks kaebuse käiguta jätmist. Kadriann Ikkonen kohtunik 3