KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 9.märtsil 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-2332 Haldusasi K.B.i kaebus Raasiku V

) §-le 35 lg 1 p 11 on avaldused nr 4969 ja 1206 tunnistatud ametialaseks kasutamiseks ja nr 566 osaliselt ametialaseks kasutamiseks, kuna need sisaldavad eraelulisi isikuandmeid, mis võivad oluliselt kahjustada andmesubjektide eraelu puutumatust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusevastaseks Raasiku Vallavalitsuse toiming, millega keelduti kaebajale väljastamast avaldusi nr 13-6/04/4969, 13-6/06/566 ja 13-6/06/

1. Lugenud valla veebileheküljelt 2.02.2006.a. registreeritud Raasiku kooli õpetajate avaldusest, esitas kaebaja 28.
2. 2006.a. vastustajale teabenõude sellest kirjast koopia saamiseks, kuid vallavanem A.Sepp keeldus teabenõude täitmisest. 8.03.2006.a. on vastustaja registreerinud kaks märgukirja Raasiku Põhikoolist koondnimetusega „Probleemid Raasiku Põhikoolis“. Kuna kaebaja oli sel ajal Raasiku Põhikooli direktor, oli tal vaja teada, kellel on probleemid ja milles need seisnevad. Kaebaja esitas teabenõude märgukirjade saamiseks, millele vastuseks edastas A.Sepp 2.02.2006.a. registreeritud Raasiku kooli õpetajate avalduse, millel aga puudusid allkirjad. 8.03.2006.a. teavitas vallavanema kohalikus ajalehes „Sõnumitooja“ avalikkust 15 õpetaja kirjast, avaldatud olid ka tsitaadid kirjast, milles on viited rahulolematusele kooli direktori s.t. kaebaja tööga. Ajakirjanik Külli Koppelmaa kinnitas, et sai vallavanemalt õpetaja kirjast allkirjadega koopia. Eeltoodud informatsioonile tuginedes esitas kaebaja 29.05.2006.a. teabenõude taotluse, millele vastuseks väljastati kaebajale 1.06.2006.a. teistkordselt 2.02.2006.a. registreeritud õpetajate kirja allkirjadeta koopia ja 8.03.2006.a. registreeritud kirja nr 1206 allkirjadeta koopia. 2.08.2006.a. esitati õigusbüroo vahendusel täiendav nõudekiri, mille kohaselt polnud kaebaja saanud järgmisi koopiaid: 1)märgukiri „Probleemid Raasiku Põhikoolis“, registreeritud 8.03.2006.a. nr 1206 toimik 13.-6; 2)Raasiku Põhikooli õpetajate avaldus Raasiku Vallavalitsusele registreeritud 2.02.2006.a. nr 566 toimik 13.-6; 3)S.L.i kiri „Erimeelsused direktoriga“. 18.08.2006.a. saadud vastuses teatab vallavanem A.Sepp, et avaldused on tunnistatud osaliselt või täielikult ametialaseks kasutamiseks. Kirja nr 4969 sisust on kaebaja ka kohtuistungi toimumise ajal täielikus teadmatuses. Vastustaja on

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja, kes on kohustatud igaühele tagama juurdepääsu oma valduses olevale teabele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil(

§ 4lg 1 ja 2).

Igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi(

§ 4lg 5).

Vastustaja tugines avalikule teabele juurdepääsu piiramisel

§-le 35 lg 1 p 11, mille kohaselt tuleb ametialaseks kasutamiseks tunnistada teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui see kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kõnealused kolm avaldust on tunnistatud ametialaseks kasutamiseks alles pool aastat pärast nende asutusse saabumist, samas aga ilmusid kohalikus ajalehes „Sõnumitooja“ korduvalt nendele kirjadele tuginevad kaebaja au ja väärikust riivavad artiklid, sealhulgas ka tsitaadid 2.02. 2006.a. registreeritud õpetajate kirjast. Sellises olukorras ei saa teabele juurdepääsupiirangute kehtestamist põhjendada teabe asutusesisese kasutamisega. Põhiseaduse(PS) § 17 keelab isiku au ja hea nime teotamise, § 14 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud tagama isiku õigusi ja vabadusi. Juurdepääsupiirangute kehtestamine dokumendile, mis enne on esitatud ajakirjandusele, ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele ning rikub kaebaja õigust kontrollida ja vajadusel vaidlustada tema kohta esitatud infot. Ilma vaidlusaluste kirjadeta ei ole kaebajal võimalik tuvastada ajakirjandusele esitatud väidete vastavust tegelikkusele. Piirangud kehtestati alles 14.08.2006.a., seega puudus vastustajal varasematele teabenõuetele vastates isegi formaalne õigus teabe väljastamisest keeldumiseks. Vastustaja ei ole juurdepääsupiirangute kehtestamist ja teabe väljastamata jätmist motiveerinud, mistõttu jääb arusaamatuks, mil viisil teabe väljastamine kahjustab oluliselt andmesubjektide eraelu puutumatust. Vastustaja väited tagakiusamise kohta on paljasõnalised ning alates 2006.a. augustist, mil lõppes kaebaja töösuhe vastustajaga, üldse alusetud. R.N. lahkus töölt omal soovil, K.H.le meili saatmise ajal ei töötanud kaebaja enam koolis. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine võimaldab vältida vale või ebatäpse info edasist avalikku levikut, samuti saab kaebaja esitada kontrollitavaid vastuväiteid ja seeläbi oma reputatsiooni taastada. Kaebaja on hetkel töötu, kuna leviv negatiivne info on saamas takistuseks edasiliikumisel oma erialal ja uue töökoha leidmisel. Vastustaja õigusvastasest tegevusest võib olla põhjustatud kaebaja materiaalne kaotus, rääkimata hingelisest üleelamisest ja moraalsest kahjust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Ajavahemikul 24.08.2004.a. – 31.07.2006.a., kui kaebaja töötas Raasiku Põhikooli direktorina, saabus vallavalitsusse mitmeid kirjalikke ja suulisi avaldusi kooli töötajatelt, milles nad kirjeldasid direktori tegevust, käitumist ja suhtlemist töötajatega ning palusid vallavalitsuselt direktori eest kaitset. Kõiki avaldusi on kaebajale suuliselt tutvustatud lootuses, et ta teeb sellest omad järeldused ja parandab suhtlemist töötajatega. Suhtlemisprobleemide tõttu lühendati poolte kokkuleppel ka kaebaja töölepingu tähtaega viielt aastalt kahele aastale. 2006.a. alguseks oli olukord muutunud töötajate jaoks väljakannatamatuks ning nad pöördusid taas vastustaja poole. Avalduse(reg.nr 13-6/06/566) tõi kohale K.A., kes palus allakirjutajate nimesid mitte avalikustada, kuna sellele järgneks tagakiusamine. Näiteks võib tuua majandusjuhataja R. N. karistamise distsiplinaarkorras ning hilisema vallandamise, kui kaebaja sai teada, et R.N. oli nimetatud avaldusele alla kirjutanud. Tagakiusamist kinnitab ka kaebaja poolt õppealajuhatajale K.H.le saadetud meil. Andmekaitse Inspektsiooni soovitusel tunnistati avaldused nr 13-6/04/4969, 13-6/06/566 ja 13-6/06/1206

35 lg 1 p 11 alusel 14.08.2006.a. kas osaliselt või täielikult piiratud juurdepääsuga teabeks. Piiratud juurdepääsuga teavet(allakirjutanute nimesid) ei ole väljastatud ka muudele isikutele, ajakirjanikule on tutvustatud avalduste sisu. Kirjadest nr 566 ja 1206 on kaebaja saanud koopia(ilma allkirjadeta), kirjast nr 4969 aga mitte. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§-le 3 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites; sellisele teabele võib juurdepääsu piirata ainult seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 35 lg 1 p 11 kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teavet, mis sisaldab isikuandmeid, kui see kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Oma koolidirektorit kritiseerivatele avaldustele alla kirjutanud õpetajate nimede teatavakstegemine kaebajale ajal, mil ta töötas direktorina, oleks kindlasti pingestanud nende õpetajate ja kaebaja vahelisi töösuhteid ning välistada ei saa ka kaebajapoolset tagakiusamist. Sellepärast oli õiguspärane vallavalitsuse keeldumine avaldustele nr 566 ja 1206 alla kirjutanud õpetajate nimede teatavakstegemisest kaebajale ajal, mil ta töötas koolidirektorina, s.o. kuni 31.07.2006.a., vaatamata sellele, et need kirjad polnud sel ajal kooskõlas

§-ga 41 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud. Asjaolu, et asutuse juht(vallavanem) ei tunnistanud nimetatud avaldusi kohe nende vallavalitsusse saabudes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei või kahjustada avaldustele allakirjutanud õpetajate eraelu puutumatust. Vastuolus

§-ga 4 lg 1 ja 2, PS §-ga 14 ning hea halduse põhimõttega on aga kirja nr 566 sisu avaldamisest keeldumine 6.03.2006.a.(tl 7), kui see samal ajal tehti teatavaks ajakirjandusele. Tõele ei vasta vastustaja väide, et ajakirjanikule räägiti ainult kirja sisust. Ajakirjanik K.Koppelmaa kinnitab kaebajale saadetud meilis, et sai õpetajate kirjast ühe lehe, teist lehte, kus olid allkirjad, ta ei saanud(tl 8). Seda kinnitab ka fakt, et 8.03.2006.a „Sõnumitoojas“ on tsiteeritud mitmeid lauseid selle kirja esimeselt lehelt(tl 31). Kuivõrd vastustaja on põhjendanud kirja nr 4969 sisu ning avaldustele nr 566 ja nr 1206 alla kirjutanud õpetajate nimede kaebajale teatavakstegemisest keeldumist üksnes võimaliku kaebajapoolse tagakiusamise ohu vältimisega, siis alates 1.08.2006.a., mil kaebaja enam ei töötanud Raasiku Põhikooli direktorina, seda ohtu enam polnud. Vallavalitsus pole ka kohtumenetluses mingilgi viisil põhjendanud, kuidaks saaks töötu kaebaja oma endisi alluvaid taga kiusata. 29.10.2006.a. kaebaja poolt oma endisele alluvale K.H.le saadetud meili, milles nõutakse võla tagastamist, ei saa käsitada tagakiusamisena; pealegi saadeti see meil 2,5 kuud peale kirjadele juurdepääsupiirangute kehtestamist. Seega puudus vastustajal 14.08.2006.a. igasugune õiguslik alus tunnistada nimetatud kirju ametialaseks ja osaliselt ametialaseks kasutamiseks ja keelduda 16.08.2006.a. nende täielikke koopiaid kaebajale väljastamast. S.L.i kirja koopia kaebajale väljastamisest keeldumine on aga algusest peale õigusvastane, sest kaebaja poolt teabenõude esitamise ajal S.L. Raasiku Põhikoolis enam ei töötanud.

§ 36

lg 1 p 6 keelab kohaliku omavalitsuse asutusest teabevaldajal tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet. Vallavalitsus on kohalikus ajalehes 8.03.2006.a., 16.08.2006.a.(tl 32) ja 10.01.2007.a. viidetega kõnealustele kirjadele loonud kaebajast kui koolidirektorist negatiivse pildi. Kaebaja soovib nendes kirjades enda kohta avaldatud infot kontrollida ja vajadusel vaidlustada, et taastada oma hea nimi ja positiivne reputatsioon, mis võimaldaks tal edasi liikuda oma erialal ja leida uut töökohta. Anonüümsete isikute üldsõnaliste süüdistuste põhjal ning S.L. kirja sisu üldse teadmata pole kaebajal võimalik seda teha. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lg 1 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 80 kr riigilõivu ja 9440 kr esindaja kulusid. Kohtunik: D.Maastik