) § 146 lg 1 p 4 alusel, kuna V.Y. puhul ei ole täidetud
§-s 144 lg 1 p 1 sätestatud tingimused, mille kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa anda välismaalasele, kes on elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. Pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikku kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. Piirivalveameti andmetel viibis V.Y. 2002.a. Eestist eemal seitse järjestikust kuud, mistõttu ta ei vasta pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele. V.Y. selgituse kohaselt viibis ta 2002.a. töölähetuses Venemaal, mis on registreeritud KMA-s ning ta pole Eestis seadusi rikkunud.
lg 2 p 3 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamis- ja tööluba kehtetuks, kui välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul ja ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Eemalviibimise registreerimist arvestatakse tähtajalise elamis- ja tööloa andmise ja keeldumise otsustamisel või kehtetuks tunnistamisel, mitte aga pikaajalise elaniku elamisloa andmisel. Eemalviibitud aega ei loeta Eestis pidevalt viibitud aja hulka, mis on vajalik pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks. Pikaajalise elaniku elamisloa andmata jätmine ei riku V.Y. põhiseadusega kaitstavaid õigusi, kuna V.Y.lt ei võeta ära Eestis viibimiseks vajalikku seaduslikku alust. V.Y.l on tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 11.06. 2011.a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. KMA on kohaldanud
-i valesti. Kaebaja on elanud pidevalt Eestis rohkem kui 5 aastat, 2002.a. märtsist kuni novembrini viibis ta küll töölähetuses Venemaal kompanii „Norfish“ ja Norra kompanii „Äälesund Shiping“ asjus, kuid sellist komandeeringut ei saa vaadelda elamisena väljaspool Eestit. Kaebajal on Eestis perekond – ema, naine ja lapsed – ning ka kogu tema vara asub Eestis. Kaebajal on küll tähtajaline elamisluba, kuid seda peab kaebaja iga 5 aasta pärast uuesi taotlema, samuti peab ta oma igakordse Eestist ajutiselt eemalviibimise registreerima KMA-s. Selliseid kitsendusi pikaajalise elaniku elamisloa omanikul pole. KMA palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule järgmised seisukohad. 1.06.2006.a. jõustunud
-i redaktsiooni kohaselt on elamisloa liikideks tähtajaline ja pikaajalise elaniku elamisluba.
lg 1 p 4 kohaselt keeldutakse välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa andmisest, kui isik ei vasta
-s sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele.
ei anna pikaajalise elaniku elamisloa taotluse hindamisel võimalust teha erandit isiku suhtes seetõttu, et ta on Eestist eemal viibinud seoses töölähetusega. Eemalviibitud aega ei loeta Eestis pidevalt viibitud aja hulka, kui see ületab
-s pideva viibimise kohta sätestatud perioodi.
määratleb üheselt, selgelt ja mõistetavalt, kuidas teha kindlaks Eestis pideva elamise aeg ning selles osas kaalutlusõigust ette nähtud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Pikaajalise elaniku elamisloa saamise tingimused, elamisloa tühistamise ja selle andmisest keeldumise alused ning pikaajalise elaniku staatusest tulenevad õigused on reguleeritud 1.06.2006.a. jõustunud
-i IV2 peatükis, mille § 144 lg 1 kehtib järgmises sõnastuses: “
² loeb püsivaks Eestis elamiseks Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. “Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõu seletuskirja kohaselt oli eelnõu väljatöötamine tingitud kohustusest harmoneerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid nr 2003/109/EÜ(pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) ja nr 2003/86/EÜ(perekonna taasühinemise õiguse kohta) ning sätestada perekondade taasühinemist ning pikaajalise elaniku staatuse andmist puudutav regulatsioon. Seletuskirjas märgitakse, et direktiivi 2003/109/EÜ(edaspidi „direktiiv“) eesmärgiks on luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikud sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks liikmesriigis. Kuna direktiivi regulatsioon on paljuski sarnane senise alalise elamisloa süsteemiga, on eelnõu üheks põhimõttelisemaks muudatuseks asendada senine alaline elamisluba pikaajalise elaniku elamisloaga. Direktiivi art 4 lg 1 ametliku eestikeelse tõlke tekst on järgmine: “Liikmesriigid annavad pikaajalise elaniku staatuse kolmanda riigi kodanikele, kes on nende territooriumil elanud seaduslikult ja pidevalt viie aasta jooksul vahetult enne asjaomase taotluse esitamist.” Osundatud sätte kohaselt tuleb pikaajalise elaniku staatus anda kolmanda riigi kodanikele, kes on riigi territooriumil elanud seaduslikult ja pidevalt 5 aastat enne taotluse esitamist. Direktiiv ei ole otsekohaldatav, vaid eeldab seda, et Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad direktiivis märgitud põhimõtted üle ning kehtestavad reeglid oma õigusaktides, mida Eesti riik on ka teinud.
-i sätted, millele KMA on kaebaja taotluse lahendamisel tuginenud, ei ole vastuolus direktiiviga. Kaebaja viibis 2002.a. märtsist novembrini väljaspool Eestit ega ole seega elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. Eestist seitse järjestikust kuud eemalviibimist ei saa käsitada Eestis elamisena ka siis mitte, kui isikul on Eestis elukoht, vara ja pere. Mis põhjusel kaebaja on viibinud väljaspool Eestit, pole oluline, sest
ei näe selles osas ette mingeid erandeid.
-s sätestatud piirangu kohaldamine pole jätnud kaebajat ilma võimalusest elada Eestis seaduslikul alusel, sest tal on tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 11.06.2011.a., mille lõppedes on kaebajal võimalik taotleda uue tähtajalise elamisloa väljaandmist. Riigikohtu halduskolleegium on 4.05.2001.a. otsuses nr 3-3-1-21-01 leidnud, et tähtajalise elamisloa pikendamisega seotud ebamugavused ei kujuta endast subjektiivsete õiguste rikkumist. Samuti ei riku kaebaja õigusi muud tähtajalise elamisloaga seonduvad ebamugavused, nagu näiteks kohustus registreerida oma Eestist eemalviibimine KMA-s. Tulevikus võib kaebaja
-s sätestatud tingimuste täitmisel esitada uuesti taotluse pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.