) § 502 lg-te 1 ja 6 alusel tasumiseks viivistasu 480 krooni. Otsuse kohaselt parkis sõiduauto Mitsubishi, registreerimismärgiga xxx XXX Lauteri tn 3 kesklinna tariifiga südalinna tsoonis ning on ületanud tasutud parkimisaega. 1
Viidatud säte ei reguleeri olukorda, kus parkimistasu on makstud, kuid ekslikult vale tariifi järgi. Vale tariifi järgi tasumine ei ole samastatav tasutud parkimisaja ületamisega ega ühegi teise
Kuna kohalikul omavalitsusel on diskretsioon viivistasu määra suhtes, tuleb viivistasu kohaldamisel arvestada ka rikkumise asjaolusid. Parkimisaja tühisel ületamisel pole proportsionaalne ega õiglane määrata viivistasu maksimaalses määras. Et viivistasu otsuse plangile on juba ette trükitud maksimaalmäär 480 krooni, viitab selgelt soovile mitte korraldada parkimist, vaid koguda võimalikult suurel määral trahvisummasid vahendeid valimata. 3. Tallinna Halduskohtu 16.10.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Vaidlust pole selles, et viivistasu otsuses märgitud sõiduk oli pargitud tasulise parkimise alal ning parkimise eest tasuti ettenähtust väiksema tariifi alusel mobiiltelefoniga. 2) Viivistasu otsuses oli lisaks märkele lahtris „tasutud parkimisaja ületamine“ märge „pargib kesklinna tariifiga südalinnas“. Õige on kaebaja seisukoht, et parkimistasu oli osaliselt tasutud. Kuid tasutud parkimisaega oli otsuse koostamise ajaks ületatud ning seetõttu oli korrektne määrata viivistasu
Mobiiltelefoniga väiksema tariifiga tasumise korral ei ole viivistasu otsuses võimalik näidata, millise ajani parkimise õigus isikul oli. Sellisel viisil parkimise eest tasumisel (väiksema tariifi alusel kui nõutud) ei ole parkimistasu makstud ühelgi hetkel nõutaval määral. Asjaolu, et otsuse koostamise ajaks oli mingil määral parkimistasu tasutud, ei tähenda, et parkimine oleks olnud lubatav seetõttu varasema kellaajani. Seisukoht, et vale tariifi alusel parkimine on käsitatav tasutud parkimisaja ületamisena, on kinnitust leidnud ka varasemas kohtupraktikas. 3) Viivistasu määramine on järelevalvet teostava ametiisiku kohustus
Säte ei näe ette kaalutlusõigust, mis lubaks viivistasu määramisest loobuda või seda vähendada.
lg 1 kohaselt teeb tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Sama paragrahvi lg 6 alusel on Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 9.6 kohaselt kehtestatud viivistasu ühtne määr 480 krooni ööpäevas. Viivistasu näol pole tegemist karistusega (trahviga), mille määramisel saaks arvestada toimunu subjektiivseid asjaolusid, vaid kohaliku maksu tasumata jätmise eest määratava rahalise kohustusega, mis oli kohaliku omavalitsuse poolt fikseeritud konkreetses summas ja mille diferentseerimiseks (vähendamiseks) puudus õiguslik alus nii viivistasu koostajal kui ka kohtul.
lg 6 näeb kohalikule omavalitsusele ette võimaluse, mitte kohustuse diferentseeritud viivistasu määra kehtestamiseks. Riigikohtu 22.02.2001 lahendis põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-14-01 leiti, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning, arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on selline lihtsustatud menetlus mõistlik ja proportsionaalne. Sellega anti ka sisuline hinnang küsimusele, kas kõikidele isikutele ühesuguse summa tasumiseks määramine parkimiskorra 2
Samas on kohus leidnud, et vale tariifi alusel parkimise korral on viivistasu
Seega on kohtuotsus vastuoluline ning kohtuotsuse lõppjäreldus ei ole kooskõlas põhjendustega. Seega ei vasta otsus HKMS § 25 lg-st ja TsMS § 442 lg-test 5, 7 ja 8 tulenevatele nõuetele ning kohtuotsuse resolutsioon ei ole selgelt arusaadav. 2) Seaduses sätestatud aluse puudumise tõttu polnud võimalik vaidlustatud viivistasu otsust teha.
lg 1 p-d 1-4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p-d 9.1.19.1.4, mis sätestavad viivistasu otsuse tegemise alused, ei reguleeri olukorda, kus parkimistasu on makstud, kuid ekslikult vale tariifi järgi. Viivistasu ja parkimistasu aluseks olevatest sätetest ilmneb seadusandja tahe kehtestada viivistasu eelkõige olukorra eest, kus parkimistasu ei ole makstud. Apellant juhib tähelepanu, sellele, et alles alates 01.08.2006 kehtib linnavolikogu eelviidatud määruse muudatus, millega viidi sisse p 9.1.5 sõnastuses, mille kohaselt viivistasu määramise otsus tehakse ka juhul, kui mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaega on ületatud, sel juhul on määruse p 9.6 kohaselt viivistasu määraks 240 krooni ööpäevas. 3) Viivistasu suurus on ebaproportsionaalselt suur. Sõltumata sellest, kas kohalik omavalitsus on näinud ette viivistasu diferentseerimise või mitte, tuleb antud juhul arvestada rikkumise asjaolusid. Parkimisaja tühisel ületamisel ei ole proportsionaalne ja õiglane määrata viivistasu samas määras kui nt tahtliku parkimistasu maksmata jätmise korral. Viivistasu peab olema proportsionaalne
§-s 45 sätestatud liikluse korraldamise eesmärgiga tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Seda eesmärki saaks saavutada oluliselt vähem koormavate vahenditega. Kuna parkimiskontrolörid kontrollivad mobiiltelefoni teel tasutud parkimist samuti mobiiltelefoni teel, oleks äärmiselt lihtne saata tsooni valikul eksinud parkijale mobiilile lühisõnum eksimusele tähelepanu juhtimiseks, andes isikule võimaluse tsooni korrigeerida. 5. AS Falck Eesti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Halduskohtu otsus on piisavalt motiveeritud, vastuoludeta ja õiguspärane. Täiesti arusaamatuks jääb apellandi väide, et otsuse resolutiivosa ei ole selgelt arusaadav. Vaidlus puudub selles, et sõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga - kuus krooni iga alustatud 15 minuti parkimise eest - tsoonis, kuid tasutud oli tariifiga 3 krooni iga alustatud 15 minuti eest. Olukord, kus parkimistasu on tasutud ettenähtust väiksemas määras, on hõlmatud samaaegselt nii
lg 1 p-dega 1 kui 2.
lg 1 p 1 on kohaldatav seetõttu, et parkimistasu ettenähtud määrast väiksemas määras tasumise tõttu oli viivistasu määramise hetkeks parkimistasu tasumata.
lg 1 sätestab: „Parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata, 2) tasutud parkimisaega on ületatud, 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule.“ Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on varasemates kohtulahendites korduvalt (vt 30.03.2006 otsus nr 3-05-121 ja 31.01.2007 otsus nr 3-05-665 p 9) asunud seisukohale, et juhul, kui parkimistasu on tasutud mobiilside operaatori vahendusel väiksema määra alusel, on tasutud parkimisaega viivistasu koostamise ajaks ületatud ja viivistasu otsuses tuleb märgistada teine lahter ning viivistasu otsuse aluseks on
Ringkonnakohus leidis viidatud otsustes, et sellisel viisil parkimise eest tasumisel ei ole parkimistasu makstud ühelgi hetkel nõutaval määral. Kolleegium jääb ka käesolevas asjas eelpool viidatud seisukoha juurde. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellandi väitega, et viivistasu määramiseks puudus õiguslik alus.
lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel järelevalvet teostava ametiisiku kohustus. Sellisest kohustusest ei vabane viimatinimetatud isik parkija informeerimise kaudu tasulise parkimise nõuete rikkumisest. Viivistasu määra alandamine olukorras, kus parkimistasu maksmise nõuete rikkumine seisneb mobiilside teel parkimise eest nõutust väiksema tariifiga tasumises, on küll lihtne vahend selliste rikkujate maksukoormuse kahandamiseks, kuid pole kohtu hinnangul tingimata nõutav. Asjaolu, et mobiilside vahendusel parkimistasu maksjate olukord on parkimistasu maksmise nõuete vastu eksimisel muul viisil parkimistasu maksjatest ebasoodsam vaid ühest aspektist, ei näita samuti, et esimesena nimetatud isikute maksukoormus peaks lõppastmes kõigil juhtudel kujunema parkimise eest muul viisil tasujate omast oluliselt raskemaks. Viivistasu adressaadi lõplik maksukoormus parkimis- ja viivistasu osas kogusummas sõltub ka paljudest muudest asjaoludest kui parkimise eest tasumise valitud viis ja viivistasu suurus nt parkimistasu määr antud piirkonnas, ajakulu viivistasu määramise ja mobiilside vahendusel parkimistasu lõpetamisest teatamise vahel, viivistasu määramise ajaks mobiilside vahendusel või parkimispiletite ostmisega tasutud parkimistasu suurus jne. Samuti on parkimistasu mobiilside vahendusel tasumine parkija poolt vabatahtlikult valitav parkimistasu maksmise võimalus, mille negatiivseid aspekte on tal võimalik piisava hoolikusega käitudes vältida. 11. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 12. AS Falck Eesti ei ole esitanud taotlust apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmiseks apellandilt. Lauri Madise Ruth Virkus Ivo Pilving 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.