lg 1 on sätestatud, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja on käenduslepingu allkirjastamisega andnud oma nõustumuse olla käenduslepinguga ja sellest tulenevate kohustustega õiguslikult seotud. Viimane käenduslepingu lause oli koostatud vene keeles ja sätestas: "Käesolevaga kinnitan, et antud lepingu sisu oli mulle tõlgitud vene keelde enne sellele allakirjutamist, lepingu sisu on mulle arusaadav ning vastab minu tegelikule tahtele". Samuti on käendaja ise tunnistanud, et talle on leping vene keelde tõlgitud. Käendaja väide, et ta ei olnud teadlik oma vastutuse ulatusest on alusetu ja ei ole millegagi põhjendatud. Hageja seisukohal, et käendusleping ja sellest tulenev käendaja vastutuse ulatus on kehtiv ning käenduslepingus sätestatud tingimused on käendajale siduvad. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista põhivõla 30 000 krooni, viivise 7 700 krooni, leppetrahvi 6 000 krooni, intressi 4 350 krooni. Kostja poolt on tasutud 3 400 krooni, intress 2 650 krooni viivis 2 500 krooni 1450-550 krooni kirjade katteks, 900 krooni intresside katteks. Kostja J N taotles kohtuistungil viiviste vähendamist. Kostja V D kohtuistungile ei ilmunud, kutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et 27.07.2005 sõlmisid hageja ja V D krediidilepingu nr xxxkp. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 30 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale igakuiselt intressi ning tagastama krediidisumma ühes osas lepingu lõpptähtpäeval, mis saabus 28.11.2005. Hageja sõlmis 27.07.2005 J N käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr xxx kp ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete 3
lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuivõrd kostja ei ole krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, siis tuleb
Intress Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku summas 7000 krooni, millest on tasutud 2650, seega tuleb
Leppetrahv
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.4. kohaselt juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud 10 päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % tähtaegselt 4
lg 5 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on oma 14. juuni 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses, kui põhivõlg, mistõttu tuleb viivisenõuet vähendada kuni põhivõla suuruseni 30 000 krooni. Seega pole ka alust välja mõista viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Käendus Hageja sõlmis 27.07.2005 kostja J N käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr xxxkp ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 67 000 krooni ning käenduse tähtajaks 01.12.2007.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja N vastuväite kohaselt kohustus ta vastutama üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Samas nähtub käenduslepingu p-st 2, et käendaja vastutus on tingimusteta. Vastuseks kostja N väitele, et eesti keele oskuse puudumise tõttu ei saanud ta lepingu tekstist piisavalt aru märgib kohus, et hagejal ei lasunud kohustust lepingu tõlkimiseks ning lepingu teksti halva mõistmisega seotud riski kandis täielikult kostja, kes lepingu allkirjastas, seega on alusetu kostja vastuväide käenduslepingu tühistuse kohta. Käenduslepingu alusel vastutab kostja N kõikide kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige põhisumma, viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 67 000 krooni. Võlgnevus kokku Kokku on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhisumma 30 000 krooni, intress 4350 krooni, leppetrahv 6000 krooni, viivis 30 000 krooni, kokku 70 350 krooni. Sellest 67 000 krooni tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt ning 3 350 krooni kostja D ainuisikuliselt. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04 selgitanud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Peeter Pällin Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.