) § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga üle andis.
kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõigete 3 ja 4 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leidis, et hageja esitatud tõenditega, milleks on üürileping korteri aadressil kostjale üürile andmise kohta, OÜ tööde eelarve korteris esiku remonttööde kohta summas 6072,00 krooni, arve – saatelehega tugitooli remondi kohta summas 3000,00 krooni, fotodega korteri ja mööbli kohta, KÜ tõendiga vee arvestuse kohta ja tunnistaja NB ütlustega on tõendatud, et kostja kahjustas üürile antud korterit ja tugitooli ning jättis tasumata osaliselt vee eest. Kostja ei ole tõendanud, et üürile antud möbleeritud korteri kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega tema koduloomast. Et hageja vähendas kohtuistungil hagisummat ettemakstud tagatissumma arvel 7000,00 krooni võrra, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5853,32 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Võttes arvesse, et hageja vähendas hagisummat, siis tuleb kostjalt mõista välja riigilõiv proportsionaalselt väljamõistetud summaga so. 45,54% ulatuses ehk 478,17 krooni. TsMS § 54 lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100,00 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise eest. Kohtunik: /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.