← Eesti

2-05-1748/3

2-05-1748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-1748 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. juuli 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi P. J.i hagi V. J.i vastu vara väljanõudmises võõrast ebaseaduslikust valdusest Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuni 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja: P. J. (isikukood X, elukoht X) Kostja: V. J. (isikukood X, elukoht X) Kostja nõustaja: M. K. (isikukood X) Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Tunnistada P. J.’i (isikukood X, elukoht X) omandiõigus maaüksuse (nr 28 asukohaga X katastriüksuse nr 32211:002:0067) osale 120 m2 ning kohustada V. J. (isikukood X, elukoht X) üle andma maaüksuse nimetatud osa P. J.’ile eemaldades sealt püstitatud tara.
  5. Välja mõista V. J.’ilt kuuskümmend) krooni. P. J.’i kasuks menetluskulud 860 (kaheksasada Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1

(4)2-05-1748 ASJAOLUD
  2. mail 2005.a esitatud hagiavalduse ja 20.05.2005.a esitatud hagitäpsustuse kohaselt kostja on hageja naaber. 2004.a erastas hageja enda maja all asukohaga X ja selle ümbruses oleva maatüki pindalaga 793 m2 katastritunnus 32221:002:
  3. Hageja teatas sellest kostjale, kuid kostja jätkab hageja maatüki osa kasutamist ja piiras selle taraga.
  4. Hageja palus vastavalt AÕS §80 kohustada kostjat: 1) tunnistama hageja omandiõigust maatükile pindalaga 120 m2, asukohaga X; 2) andma nimetatud maatüki hageja valdusesse, eemaldades sinna püstitatud tara; 3) jätta kohtukulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED
  6. juunil 2005.a esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt maatüki, mida hageja märkis oma hagiavalduses, kasutab kostja üle 20 aasta, seda piirava aia püstitas kostja enne maa erastamist hageja poolt. Maatükile on istutatud puud ja põõsad.
  7. On veel käimas elumaja all asuva ja sellega külgneva maatüki erastamismenetlus. Nimetatud maatüki koosseisu kuuluvad ka need 120 m2, mida hageja oma hagis märgib. Kõnealuse maatüki erastamisest sai kostja teada alles kohtudokumentidest. Maatüki piiride täpseid koordinaate erastamistoimikus ja katastriplaanil ei ole. PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  8. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja selgituse kohaselt ostumüügilepingu alusel ostis ta 793 m2 maad. Halduskohtumenetluses on tuvastatud, et maatükk kuulub hagejale. Hageja soovis, et kohus tunnistaks tema omandiõigust maatükile. Kostja endiselt kasutab hageja maatüki osa, istutas sinna puid, tegi peenraid ja piiras taraga. Kostja ise on erastanud vaid enda maja all oleva maatükki.
  9. Kostja hagiga ei nõustunud. Tema seletuste kohaselt seda maad harib ta mitu aastat ja sellele maatükile omandiõiguse tunnistamise nõudmine ei ole eetiline. Keegi ei vaidlusta, et hageja erastas 793 m2 maatüki. Hageja maatüki piirid ei ole looduses kindlaks määratud, kuigi seda maakorralduse seaduse § 10 ja § 15 alusel oli võimalik kindlaks määrata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  11. AÕS §68 lg3 kohaselt tekib omand ainult seadusest sätestatud juhtudel. Hageja ja Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavaanema kaudu) vahel 02.11.2004.a sõlmitud maa ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu alusel omandas hageja Ida-Viru Maakatastris registreeritud X maaüksuse, katastritunnusega 32221:002:0067, sihtotstarbega elamumaa üldpinnaga 793 m2 ja asukohaga X linnaosa. Lepingu punktis 1.2 kinnitas müüja esindaja, et lepinguobjekt ei kuulu tagastamisele maareformi käigus, seda ei ole võõrandatud panditud, keelustatud ja tema suhtes ei ole vaidlusi (t.lk. 6-11). 2
(4)2-05-1748
  1. Lepingu juurde lisatud katastriüksuse plaani kohaselt katastriüksuse piirid on määratud kindlaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse 14.02.2002.a korraldusega nr 114 ja katastriüksus on kantud kaardile nr 28 all. 21.06.2005.a esitas kostja Jõhvi Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 14.02.2002.a korralduse nr 114 tühistamiseks. Jõhvi Halduskohtu 09.08.2005.a kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud (t.lk. 65-71).
  2. Tulenevalt AÕS §82 lg1 omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt eelnimetatud maaüksuse erastamise ja selle omanikuks saamise üle. Oma vastuses hagiavalduse teatas kostja kohtule, et kasutab hageja maad enne hageja poolt maaüksuse erastamist. Sellega ja hagiavalduse juurde lisatud kaardile tehtud joonisega (t.lk. 12) on tuvastatud, et kostja on hõivanud osa maaüksusest nr
  4. Kohus ei nõustu hagiavalduses ja ka kohtuistungil aset leidnud kostja vastuväitega, et kuna hageja maatükki piirid ei ole looduses kindlaks määratud, siis tõendamata on kostja poolt hageja maatükki valdamine ja käsutamine. Maakorralduse §15 lg2 (MaaKS) sätestab küll, et piir külgnevate kinnisasjade vahel määratakse plaanil ja looduses ning näidatakse kätte looduses kinnisasja omanikule või koormava asjaõiguse omajale. Samas ainuüksi kinnisasja piiri looduses kindlaksmääramata jätmine ei välista omandi tekkimist ega omaniku nõudeõigust valdaja vastu. Pealegi MaaKS §1 kohaselt on seaduse eesmärgiks maakorralduse läbiviimise korra ja põhimõtete, mitte aga omandi tekkimise ja maasuhete ümberkujundamise aluste reguleerimine. Valduse üle vaidluse tekkimisel võib valdaja AÕS §83 lg1 alusel keelduda asja väljaandmisest üksnes siis, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostjal sellise õiguse olemasolu pole tuvastatud.
  5. Omandi mõiste on sätestatud AÕS §68 lg1, mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS §80 lg1 alusel omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnistamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
  6. Asjaolu, et kostja pika aja jooksul kasutab maatükki, istutas sinna puid ja piiras seda taraga, ei tähenda, et kostjal on tekkinud omandiõigus maatükile või et ta kasutab seda maatükki osa seaduslikul alusel. Kostja on kinnitanud, et tegelikult pole ta enda majaalust ega maja ümbruses oleva maad erastanud. Pole kostjal ka rendilepingut nimetatud maatükki kasutamiseks. Sellises olukorras ei saa kostja keelduda maatüki valduse üleandmisest. Nendel põhjendustel kohus rahuldab hagi.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 260 krooni, mis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 esimesele lausele kuulub väljamõistmisele kostjalt. Lisaks vastavalt vana TsMS §61 lg1 p2 kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks õigusabikulud 600 krooni. Kokku menetluskulud 860 krooni. 3
(4)2-05-1748 15. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.